Mis motoplokiga on tegu?

(25-04-2015, 22:46 PM)oltsberg Kirjutas:  Teine asi ka. Keegi, vist ksf! Basilio tõi näite, et töö, mida labidaga kaevates teeb kaks päeva, saab masindades tehtud kahe tunniga. Tore! Aga... Käsitsi kaevates soputatakse kõik mittevajalikud juurikad korraga maa seest välja.
On kogemusi nii ja naa. Kadunud vanamees kaevas alati kogu aiamaa "lapjuga" üles ja soputas juurikuid näpu vahel. Kui ostsin motobloki, siis esialgu ei lubatud sellega maad teha. Kui freesisin ühe proovilapi üle, siis lasti see umbrohtu täis kasvada ja kaevati siis demonstratiivselt "lapjuga" ümber. Mina tõstsin juba koolipõlves oma selja ära ja pikk küürutamine paneb selja valutama. Pealegi on nüri ja ilma püsiva lõpptulemuseta töö mulle alati vastukarva olnud. OK, see on juba minu viga, laisk jne.
Kogu selle suure käsitöö ainus resultaat on esimese kitkumise-kõplamise mõningane edasilükkumine. Ja kõik! Natuke suurem argument freesimise vastu on(väidetav) vihmausside jupitamine. Pole aga märganud nende aiast kadumist, küllap teevad hoolega sugu. Nüüd on põllutamist küll vähem kui omal ajal, aga kõik siiani tehtud põkatsiga ja mingit erilist vahet ei ole mina aru saanud. Lihtsalt aega ei kuluta enam mingi nõmeda kaevamise peale. Aga kellele meeldib, lasku käia - mõõdukas füüsiline tegevus värskes õhus + linnulaul on korteriinimesele igati kasulikud.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Olen ka kaheksakümnendate algusest freesi kasutanud ja seesama Krot on siisani töös,mootoreid on olnud seal peal erinevaid ka elektrimootor-see oli kõige mõnusam,aga see juhtme nu.. tüütas ära ja praegu on Kubota 4  takti.Poolitatud vihmaussist saab ju kaks ussi Big Grin .Aga orasheinast aiamaad ei soovita freesida-saab korraliku muru.See tuleb künda ja kultida mitu korda või pöörduda seltsimees Raundupi poole,aga ta pidi krabi tekitama.
Vasta

Kamarat ei ole minul freesiga õnnestunud korralikult purustada. Kas on kehvad freesid, motoblokk või n.n. "tihend", aga minul hakkab ta hirmsasti rapsima või kaevab enda sisse. Juba haritud maa kobestamine on OK. Uudismaa tegemiseks oleks minu arvates ideaalne motoblokk, millel on nii rattad kui ka neile vastassuunaliselt pöörlev frees. Olen sellist aga vaid pildi pealt näinud.  Sad
Muide, vihmaussi pooled surevad lõpuks ää. Ei tule sealt kahte ussi, isegi ühte enam kokku ei saa, kuigi varuosi nagu oleks...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Sai sügisel põõsamajandust vähendatud. TZ tiris koos juurtega välja, Kutaisi freesis kogu maa sirgeks, muruniiduk rullis kinni. Ei saanud arugi et frees oleks kamara või mõne allesjäänud kõvema juurika pärast rapsima hakanud. Tõsi, sai paar aastat tagasi proovitud kamarat purustada tänapäevase freesiga millel terad peavad ka edasi vedama. See põrkas ikka korralikult kuid tööd teha ei suutnud.
 Umbrohu kohapealt ei ole midagi hullu.Ei saa aru et peale freesi kasutamist oleks teda rohkem, kuigi purustab juured mitmeks. Ainuke et sügisel ei ole mõtet freesiga peenestada. Talvel lumi ja külm, teevad oma töö ja pind on ikka väga kõvaks vajunud. Mina sügisel ikka künnan, kevadel kergelt kuldiga siledamaks ja siis freesiga peeneks ja vaod sisse. Maa on muidugi ka pisike nii umbes 20x10m.
Vasta

Täna sai Selgeltfreesijate Tuleproov ära tehtud Smile
   
Nii protsess kui ka tulemus täitsa nitševoo. Natuke probleeme siiski oli. Paar korda jäi mootor seisma. Töötasin eelmise aasta peenardega risti, mistõttu sõit nagu ameerika mägedel. Lisaks tekkis eede ülekatte võtmisel (freesitud/freesimata ala) ka külgkalle. Ilmselt sekkus nende tegurite koosmõjul õlitaseme andur. Eespool on juttu olnud, et sellised ekstreemsused pole mootorile just ülearu head, kuid õnneks on seda harva. Teistkordsel laskmisel enam probleeme ei olnud, päris tasane sai.

Kui kooli bioloogiatunnist midagi meelde on jäänud, siis just see, et vihmauss on võimeline puuduva otsa tagasi kasvatama. Samas on meeles ka see, et kapitalismi ja sotsialismi vastasseis pidi paratamatult lõppema sotsialismi ülemaailmse võiduga. Nii et võibolla tõesti ei ole "varuosad" võimelised ennast remontima. Paari ussi nägin, neil oli õnnestunud terveks jääda.
Vasta

Jäi silma, et summuti ots on sul mingil põhjusel karburaatori poole keeratud. Klapikambri kaan juba määrdunud. 

Summuti ots/suunaja käib väikeste kruvidega kinni ja saad keerata või üldse ära võtta. Sädemepüüdja on summuti enda küljes . 

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

(27-04-2015, 21:52 PM)oltsberg Kirjutas:  Kui kooli bioloogiatunnist midagi meelde on jäänud, siis just see, et vihmauss on võimeline puuduva otsa tagasi kasvatama. 
Uurisin veits:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus...mauss.html
Tõepoolest, esiots jääb elama ja kasvatab endale uue tagumendi. Vot pean nüüd häbenema minema, sest kusagilt loetud kirjatükist on meelde jäänud nagu kooleksid mõlemad pooled maha. OK, mullafrees ei ole niisiis vihmaussi jaoks fataalne riistapuu. MOTT. Andke tuld poisid! Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(27-04-2015, 22:14 PM)Gravity Kirjutas:  Jäi silma, et summuti ots on sul mingil põhjusel karburaatori poole keeratud.

Jah, keerasin. Algne, tehase poolt paika pandud suund oleks tähendanud, et mitte just jääkülm gaasijuga olnuks suunatud rehvi peale. Ei pidanud seda mõistlikuks. Tangantjärele tarkusena võinuks mootori/ülekande ülemineku teha pikema, jäänuks mootori ja rataste vahele rohkem ruumi, mis nii mõneski mõttes hea oleks.
Vasta

Arvestades seda, et mootor vaevalt täisvõimsusel kohapeal tuksub, ei ole rehvile suunduv gaasijuga erilise tähtsusega.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

(28-04-2015, 10:02 AM)oltsberg Kirjutas:  
(27-04-2015, 22:14 PM)Gravity Kirjutas:  Jäi silma, et summuti ots on sul mingil põhjusel karburaatori poole keeratud.

Jah, keerasin. Algne, tehase poolt paika pandud suund oleks tähendanud, et mitte just jääkülm gaasijuga olnuks suunatud rehvi peale. Ei pidanud seda mõistlikuks. Tangantjärele tarkusena võinuks mootori/ülekande ülemineku teha pikema, jäänuks mootori ja rataste vahele rohkem ruumi, mis nii mõneski mõttes hea oleks.
Oled sa kindel et mootori ettepoole nihutamine töötegemist paremaks teeb? Raskuskese liiga ette ei lähe sel juhul?
Heitgaaside suund on minu arust hea, ainult toru võiks pikenduseks otsas olla, nii et toru ots lõppeks kusagil kübe allpool toruraami. Väljalasketoru otsa saaks fikseerida raami külge, et murdma ja lipendama ei hakkaks. Siis peaks "kena keik" olema. Üks variant oleks veel gaasid üles suunata. Mootorile ega rehvile häda ei saa, aga siis tuleb ving omale näkku. Las köhib parem vastu maad, saab üksiti vaiksem ka.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(28-04-2015, 13:08 PM)Basilio Kirjutas:  Oled sa kindel et mootori ettepoole nihutamine töötegemist paremaks teeb? Raskuskese liiga ette ei lähe sel juhul?
...

Kuniks riistad maas püsivad, annab sarvi hoidvat tegelast tõstev jõud vaid haardekaalu juurdeWink Nähtust nimetatakse kaalusiirdeksWink
Vasta

(28-04-2015, 10:02 AM)oltsberg Kirjutas:  
(27-04-2015, 22:14 PM)Gravity Kirjutas:  Jäi silma, et summuti ots on sul mingil põhjusel karburaatori poole keeratud.

Jah, keerasin. Algne, tehase poolt paika pandud suund oleks tähendanud, et mitte just jääkülm gaasijuga olnuks suunatud rehvi peale. Ei pidanud seda mõistlikuks. Tangantjärele tarkusena võinuks mootori/ülekande ülemineku teha pikema, jäänuks mootori ja rataste vahele rohkem ruumi, mis nii mõneski mõttes hea oleks.

Muud häda otseselt pole kui, et heitgaasid võivad õhufiltri ära määrida sobiva tuule korral . EGR süsteem Smile

Kui üldse võtad suunaja ära siis puhub otse välja . 

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

(27-04-2015, 19:21 PM)meli666 Kirjutas:  Sai naaberkülast soetatud endale selline motoblokiline.
Algul tundus kaugelt vaadates isetehtud aparaadiga tegu olevat, aga ikkagi tehasetoodang.
Oskab keegi ehk miskit rääkida, et kus tehtud ja milliseid haakeriistu talle külge käib.
Ilmselt see Zidi mootor originaal pole.
Muidu omapärane masin. Juhtraual "sada" kangi masinaga opereerimiseks. Näiteks saab emma kumma poole ratta vedu välja lülitada.

Kust sellist kalasaba rehvi võiks leida?
Vasta

(29-04-2015, 08:55 AM)ahtos Kirjutas:  
(27-04-2015, 19:21 PM)meli666 Kirjutas:  Sai naaberkülast soetatud endale selline motoblokiline...

Kust sellist kalasaba rehvi võiks leida?

Näiteks http://shop.baltyre.ee/product/pid/4671 Endalgi käis toda põnevat aparaati nähes edev 16" rehvimõte peast läbi, aga ilmselt piirdun 15"ga.
Vasta

 6.00-16 rehvi saan pakkuda hinnaga 66  euri /tk
Vasta

Ma mõtlesin 13 tolli rehvi ja kalasaba paneks MTZ 05ele.Nüüd jäi hunnik 16"velgi üle peab uurima ehk saab kasutada.Saab kliirensit paremaks ja äkki ka rattalaiuse paika.
Vasta

(30-04-2015, 09:10 AM)ahtos Kirjutas:  ...
saab äkki ka rattalaiuse paika.

Motoplokk ja aeglane väiketraktor on selles mõttes tänuväärsed asjad, et neile saab vajaliku sissenihutusega (ET) ja poldijaotusega (PCD) veljed hõlpsalt teha paslikust toormest. Plekkvelgede materjal on hästi keevitatav, vali vaid sobivad lahtilõikamise kohad välja. Sobivad selles mõttes, et tulemuseks on just sobilik ratas.

Ning ei tasu tugevuse pärast ka väga muretseda: korralik keevitus on tugev asi ja neli paarisentimeetri pikkust õmblust suudavad kanda pool tonni muretult. Kaheksa juba tonni. Cool
Vasta

(30-04-2015, 09:10 AM)ahtos Kirjutas:  Ma mõtlesin 13 tolli rehvi ja kalasaba paneks MTZ 05ele.

Minu otsitulemused näitavad, et 13" kalasabasid, vähemalt Eestis, lihtsalt pole Sad  10, 14, 15 ja 16" (aga ka väiksemaid ja suuremaid) pakutakse küll.

Kui saladus ei ole, siis mille omad need üle jäävad 16" veljed on?
Vasta

Mitsbishi Canter taga topeltrattad ja 6 poldiauguga.
Vasta

Ma ise ka otsin oma motoplokile jätkuvalt 13 tolli (Ziguli veljed) kalasaba mustriga rehve.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne