[Tift]

See on ülevaatlik pildike...ühest "kasulikust" teemast foorumis  . Ma unustaksin esialgu ära selle "peenikese ava" või "peenikese vooliku" paigalduse. Oma suure lolluse juures mõtlen, et kas seda lisatoru kasutatakse siis, kui on hüdropumba tootlikkus suurem (näiteks NŠ-32) ja siis on see kanal abiks läbilaske suurendamisel.  Klapil 11 on olemas drosseliavad nr 13. Vahest on need avad Scheiße-t täis ja sunnib see surve klappi 12 avanema? Usun, et sul oleks kaval see jagaja lauale lahti harutada. Kes kurat teab, kui kaua ta riiulil seisnud on ja mitu hiirt sisse pesa teinud  . Kui ta minu Vurril peal oli, siis ta ju seal muud ei teinud, kui ainult...oli peal.

[tamburiin]

   See peenike "ava" on vajalik juhul kui ei kasutata 82 tagaripu komponenti asendi- ja koormusregulaatorit.
Tavasüsteemi korral ilma avata jagaja koormab pidevalt pumpa ja kuumutab õli ( üle ülerõhu kaitseklapi ).
Kui süsteem ei tõsta, siis on jagaja klapp kinni, peenike drenaazi ava ummistunud või tööpind ebatihe- muid võimalusi ei ole.

[v6sa]

   See peenike "ava" on vajalik juhul kui ei kasutata 82 tagaripu komponenti asendi- ja koormusregulaatorit.
Tavasüsteemi korral ilma avata jagaja koormab pidevalt pumpa ja kuumutab õli ( üle ülerõhu kaitseklapi ).
...

Või mõnda teist järjestiksüsteemi, mille aktiveerimisel peab rõhk tekkima jaguri surveklapi kaudu.


Seda ei ole õige nimetada drenaažiks ega tagasivooluks, kuna ei ole kumbagi. See kanal on vajalik töörõhu tekkimiseks järjestikjaguritega süsteemis. Kui säärane jagur töötab üksinda, siis peab see kanal olema rõhuvaba.

Normaalse ja tiheda jaguri korral sinna rõhku tekkida ei saa. Aga kui jagur lekib sektsioonde vahelt läbi ja pruugitav toru ei ole vaba äravooluga, võib sinna koguneda töörõhuga võrdne suve. Tuletan meelde, et surve tekib siis, kui peale voolab enam vedelikku, kui ära pääseb.

Tavaliselt pannakse kokku jaguri tagasivooluga. Siis on rõhk määratud tagasivoolu vasturõhuga, mis tõepoolst ei tohiks paarist baarist kõrgemaks tõuusta.

[maitus]

Mina saan ikka asjast nii aru, et see peenike kanal on selleks, et jagaja üldse rõhku läbi siibrite saaks lasta ja et tagasivoolu klapp sulguks ja katkestaks tagasivoolu. Nagu Ksf Tift ütleb, on minu jagajal see kanal arvatavasti umbes. Ühesõnaga, seal kanalis peab olema pidev tagasivool niikauaks kuni liigutatakse mõnda siibrit. Siiber suleb selle peenikese tagasivoolukanali ja rõhk läbivoolu klapi kolvi taga tõuseb samale tasemele kui see on enne kolbi, ehk samale tasemele, mis pump välja annab ja seega ei ole võimalik, et tagasivooluklapp saaks rõhu abil avaneda ja rõhk suunatakse läbi siibri tõstesilindrisse (või kuhu iganes).

Marta jagajal on igatahes nüüd uus peenike voolik ühte otsapidi seal istmepoolse punni augus ja teine ots üldises tagasivoolus, mis on mul nüüd neljaharuliseks muutunud  . Aga ei mingit kuumenemist enam. Peale poolt tundi käiamist oli 10 liitrine õlipaak täiesti jahe- tänan hea nõu eest Hr Võsa  ! Muidugi oleks võinud hakata ka kolli sellest peenikesest kanalist taga otsima jne, aga mulle tundus, et selle voolikuga saab kiiremini ja et see on ka lollikindlam ehk, sest see kanal võib iga kell jälle ummistuda. 

[Tift]

Jällegi võib tõdeda, et venelane omas geniaalsuses suudab lihtsa asja kuidagi ära susserdada. Mis oleks takistanud tegemast lihtsat jagajat, nagu inimestel on  ! Aga lõpp hea - kõik hea!

[v6sa]

Jällegi võib tõdeda, et venelane omas geniaalsuses suudab lihtsa asja kuidagi ära susserdada. Mis oleks takistanud tegemast lihtsat jagajat, nagu inimestel on  ! Aga lõpp hea - kõik hea!

Säärane jagur on täitsa olemas, sellel on puuritud viltune kanal kõnealuse punni alla, et läbi kanali tulnud õli saaks tagasivoolu pääseda.

Ning jah, tegemist on avatud tsentriga süsteemiga

Martal on kasutusel jagur, mille järele saab ühendada teise jaguri, mis esimese surveklappi juhtida saab. Näituseks eelviidatud positsioonregulaator "kaheksakümnetel". Kui "seda teist" ei ole, siis tuleb panna loff. Nagu ka tehti.

Palju Marta tõsta jaksab? Arvestades valitud komponentide tummisust, tuleb küsimust siis mõista sedapidi, et mihandse seljakoti peale esirattad maast kerkivad

[huvi5]

eks ette saab raskust lisada kah

[Tift]

Tift
Palju Marta tõsta jaksab? Arvestades valitud komponentide tummisust, tuleb küsimust siis mõista sedapidi, et mihandse seljakoti peale esirattad maast kerkivad

Küllap ta niipalju ikka jaksab, kui tarvis on. Liigse tõstmise peale võib masina tagurpidi kummuli tõmmata, ise selle alla jääda jne. Sellised juhtumid ei ole sugugi harvad ja kipuvad fataalselt lõppema. Katsetustel...kui need peaks millalgi toimuma, soovitan jälgida ohutusreegleid.... ja võimalusel korrutada need kahega  !
 Meenub, et keegi mainis ka jõukatsetust..et kuda siis ikka rattad ringi käivad ja maakoore sisse auku kraabib ja nii edasi. Aga...milleks? Et teada saada...aga mida? Et kuidas kraabib? Minu meelest lollus. Kui ta peremehe äranägemist mööda vajalikud riistad ära sikutab ja veab vastava suurusega käru ja tirib atra...mida siis veel vaja on, et peaks teadma, kui suur on suurim võimalik raskus-suurus-pikkus-laius, millega Marta suudaks ära toimetada. Esimene mõte, mis tekib sellisele teemale mõeldes, et see lõpeb..lagunemisega. Katastroofiga. Katki minemisega. Pooleks murdumisega. Lõhkemisega jne. Seepärast, armas sõber, võta asja rahulikult, ära allu provokatsioonidele. Tee masinale vastavad riistad ja toimeta omasoodu. Lõppkokkuvõtteks on tekkinud üks kena riistapuu, mis tehtud oma mõistuse ja kätega ja millel on ka kena välimus ning piisavalt toimekust, et sinu vajadustega toime tulla. Selleks ta tehtud sai ja rohkemat polegi tarvis.
 Ja veel - tervel teemal on üsna hariv iseloom. Sain mina targemaks ja vahest ka paljud teised. Siin on ka veel üks nüanss asja juures - nimelt sihikindlus. Olen vahel isegi millegi säärasega kimpus - alustatud asjad kipuvad vahel liiga kaua seisma ja ei jõua kuidagi lõpusirgele. Lugupeetud ksf. maitus ON sihikindel tegelane, eesmärgile pühendunud ja müts maha selle eest!

[maitus]

Tänan kõiki kiidusõnade eest nii minu kui ka Marta aadressil. Eks ma üks vintske vend vist selles suhtes olen jah, et ega mul eriti neid asju, mis pooleli jäänud on, ette näidata ei ole  .  Samas tahaks ikkagi seda au siin jagada kõigi teemas osalenutega, sest käsi südamel: ... - ilma teieta ei oleks Marta päevavalgust näinud! Ma tegin ju siiski midagi sellist, millest mul alguses õrna aimugi ei olnud  . Päris personaalne tänu veel Ksf Tiftile, kes on mind kõige rohkem aidanud osade muretsemisel. Kuidagi ei saa Martat sellise pilguga vaadata, et miski Ksf Tifti ei meenutaks  .

Eile proovisin ka, et kas ka difrilukk töötab. Tõstsin haakerauaga paku peal ühe ratta üles, tõmbasin kangi sisse ja sõitis paku pealt minema ilusti. 
Täna oli Martal ka esimene tööpäev. Hein oli mul juba 2 nädalat maas vedelenud, sest ilmad vihmased. Täna andis head ilma ja tänu Martale oli heinategu nagu käkitegu  .  Eks sellest riistast on ikka palju abi ...

Hr Võsale, küsimuse peale, et kui palju Marta tõstab, ei oska ma vastata, aga tundub nii jah, et kas nina taevasse või rehvid katki  .....

 Eks see Marta treema veel tasapisi jätkub. Vaja ju veel jvv teha, plekid külge panna jne. Kas põllutööriistade jaoks peaks eraldi teemad tegema või siinsamas jätkama, seda ei oska arvata- kuidas teistele tundub  ? 

[Basilio]

Lugupeetud ksf. maitus ON sihikindel tegelane, eesmärgile pühendunud ja müts maha selle eest!

+1 
Kiitus Maitusele ja sain ka ise hüdraulika osas targemaks.

[maitus]

Tükk vett vahepeal merre voolanud, aga Marta pole otsi andnud  . 
Nüüd mõte enne lund, et kindlasti peaks talvaeks ratastele ketid peale panema. Huvitav mida ma nende kettide tegemisest teadma peaks? Asfalti need ketid ei näe, seega ei pea ehk väga kõva kett ka olema. Tore kui keegi, kel kogemus, annaks nõu, enne kui ämbrisse asun  . Kas piisaks, kui läbi kuue veljeava kuus kettiringi panna või peaks ikka korralikult täisringid tegema, millel omakorda ketid üle rehvi vahel? 

[Marko]

Mlsluik on siin mitu korda kette pakkunud, ehk küsid kõigepealt tema käest? Alati ei saa ise tehes kokkuhoidu muide, korraliku võrgu punumine kettidest on väga töömahukas.

[maitus]

Mlsluik on siin mitu korda kette pakkunud, ehk küsid kõigepealt tema käest? Alati ei saa ise tehes kokkuhoidu muide, korraliku võrgu punumine kettidest on väga töömahukas.

Seda ma usun, et see töö melakkumine ei ole, aga kuidas toimiks siiski ketiaasad läbi velgede?

[raivo45]

Mlsluik on siin mitu korda kette pakkunud, ehk küsid kõigepealt tema käest? Alati ei saa ise tehes kokkuhoidu muide, korraliku võrgu punumine kettidest on väga töömahukas.

Seda ma usun, et see töö melakkumine ei ole, aga kuidas toimiks siiski ketiaasad läbi velgede?

Ise kasutan T16-el niimodi kette, et mõlemal rattal on kolm juppi ketti ümber ratta. Parem kui mittemidagi. Saab vähemalt talvel künkast üles.

[Tift]

Mlsluik on siin mitu korda kette pakkunud, ehk küsid kõigepealt tema käest? Alati ei saa ise tehes kokkuhoidu muide, korraliku võrgu punumine kettidest on väga töömahukas.

Seda ma usun, et see töö melakkumine ei ole, aga kuidas toimiks siiski ketiaasad läbi velgede?

Ise kasutan T16-el niimodi kette, et mõlemal rattal on kolm juppi ketti ümber ratta. Parem kui mittemidagi. Saab vähemalt talvel künkast üles.

Olen teinud nii, nagu  poes -ratta mõlemal küljel on parajal kaugusel servast, vahest seal, kus muster lõpeb, ketiring. Sellise arvestusega, et üks paras tõmmits vahele mahuks. Ja siis ühendad need kaks ketti ristipidi ketijuppidega. Parajasti nii tiheda asetusega, kui ise soovid. Ehitad nagu redelit. Kui valmis, paned masina taha maha, sõidad peale ja ühendad otsad  tõmmitsatega. Martale oleks 40 mm kett paras....või jämedam. 

[Veskioja]

Ise tehes läheb jh mõttetult kalliks,mul tuli ka vist sinna 50 pluss rutsi kanti ja muidugi töö sinna juurde  

Targem osta,keegi kes käib soome,rootsi vahet vms.

[maitus]

Omast kogemusest ütlen, et see mõnest kohast läbi velje pandud kett eriti ei toida.
Nimelt harva pandud kett liigutab natuke libedal masinat edasi. Siis aga tuleb ju tühi koht ehk siis paljas rehv. Ja tõusul vajub traktor jällegi tagasi.
Muidugi kiirelt kaapides on see effekt väiksem. Lisaks tekitab harv kett ka hüplemist kiiremini sõites.
Harva keti mõtekus on rohkem metsa vedades näiteks. Et libeda puujuure tagant aitab välja.
Marta veorattad on juba omajagu suured, et ise tehes läheb materjali peale juba kenasti. Näiteks tegin autorolleri pisikestele ratastele ketid ja materjali peale läks juba puhtalt mõni kopikas üle 50.-e. Siin teemas postitus 165: http://forum.automoto.ee/showthread.php?...autoroller
Näiteks siin on 4 Laplanderi ketti 150.- saadaval: http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?f=8&t=60329
Ma nüüd ei tea Laplanderi rehvi mõõte, aga silma järgi tunduvad suht russi mõõdule sarnased. Ja ilmselt ringitegemise vaev on minimaalne ja rahaliselt tuleb samuti võit sisse.

Ise tehes läheb jh mõttetult kalliks,mul tuli ka vist sinna 50 pluss rutsi kanti ja muidugi töö sinna juurde  

Targem osta,keegi kes käib soome,rootsi vahet vms.

Vaatasin põllumehe kaubamajast, et nende kettide hind algab ~600-st eurost paar. Mis see 50 euri siis keti eest ära ei oleks. Hetkel olen ka kodune ja aega teha küll .
Hr Tifti soovitatud redelketi varianti leidsin ka siit foorumist, tundub et üsna tegus. Läbi velje pandud ketiaasad ei tundu jah eriti toimivat ja pealegi veel rikuks need mu ilusad apelsinikarva veljed ära .... . Ja kui ma hakkan otsima kedagi, kes need suure mangumise peale Soomest ära tooks, siis jõuaks vast juba kevad enne kätte

[Veskioja]

Minimaalselt tuleb arvestada,oma töö tunni hinnaks,50 € ,siis tulebki sinna 500 kanti    Sai sätitud ka muru trakale ketid,selle moega,et puurisin velje auklikuks,lihtsalt proovisin kuda ta suudab lund nügida,suutis küll,aga ikka targem muru niita.Mudugi buldooser tuli ka ikke meisterdada.

[metsakohin]

Mõtle veel vähe aega. Sul tundub olevat natuke igava võitu, nagu jutust selgub. 

Variant A: ostad poest odava ja tundmatust metallist (loe: saastast) keti, mõned lõikekettad, 20 elektroodi; näed kaks päeva vaeva, igaks juhuks värvid punaseks või kollaseks, käid kolm päeva metsa vahet puude koormaga ja neljandal avastad, et ketid õige õhukeseks kulunud. Alustad jälle poest ja kolme päeva pärast saad rooli metsa poole keerata.

Variant B: ostad Norra vahet sõitva kaasfoorumlase käest poolpidused ketid (saad umbes sama hinnaga, mis variandi A kulumaterjal kokku, jääb ära leiutamine ja muu selline), kohendad ehk sobitad parajaks (läheb vast paar tundi), jätad värvimata, saad viis kuni kümme aastat metsa vedada, enne kui kuluma hakkavad.

Ega ma ei keela kui tahad leiutada. Edu mõtlemisel.

Muidu rõõm kuulda, et Marta tegutseb ega piparda.

[maitus]

Mõtle veel vähe aega. Sul tundub olevat natuke igava võitu, nagu jutust selgub. 

Variant A: ostad poest odava ja tundmatust metallist (loe: saastast) keti, mõned lõikekettad, 20 elektroodi; näed kaks päeva vaeva, igaks juhuks värvid punaseks või kollaseks, käid kolm päeva metsa vahet puude koormaga ja neljandal avastad, et ketid õige õhukeseks kulunud. Alustad jälle poest ja kolme päeva pärast saad rooli metsa poole keerata.

Variant B: ostad Norra vahet sõitva kaasfoorumlase käest poolpidused ketid (saad umbes sama hinnaga, mis variandi A kulumaterjal kokku, jääb ära leiutamine ja muu selline), kohendad ehk sobitad parajaks (läheb vast paar tundi), jätad värvimata, saad viis kuni kümme aastat metsa vedada, enne kui kuluma hakkavad.

Ega ma ei keela kui tahad leiutada. Edu mõtlemisel.

Muidu rõõm kuulda, et Marta tegutseb ega piparda.

Marta ei piparda jah. Vähemalt minuga mitte  . 
Eks ta nii on jah, et kui aega on, siis ei kipu seda raha olema. Õnneks elektroodide puudus ei paista niipea kimbutama hakkavat ja mõne lõikekette jõuan ka veel osta. 
Mis aga nende poolpiduste originaal-kettide ostmisesse puutub, siis on see kindlasti hea mõte, aga ma nimelt ei tunne ühtegi sellist kaasfoorumlast, kes mulle need ketid materjali hinna eest sebiks. Kindlasti ei saaks ma neid asju ka enne kuud aega kätte ja nende ümbertegemine võtab samuti mingi aja. Mind on ilm siiani õnnistanud, et veel lumi põlvini ei ole, sest kühvlile, mis Martale taha käib, tuleb veel silinder külge pookida. Eks lumelükkamiseks oleks sahk parem ehk, aga loodan kaks kärbest ühe hoobiga saada ja seega tegin kühvli. Kui taga on, siis panen pilti ka ikka  . 
 Metsa oleks Martaga mõned korrad asja küll, aga kas nii kerge põka ikka neid kette nii kõvasti kulutaks? 

Aa, veel....- Martal ei ole ikka veel mootorikatet. No kate on, aga ma ei saa sinna kahte hinge tehtud   - ei oska vist