Küsimused t-25A-1 kohta

Põkal lisamass aiste otsa ja ronib tükk maad paremini.
Vasta

Ma olen proovinud kettidega aga tagumine ots jääb liiga kergeks ikkagi.  Pigem ikka pooltühi rehv + lisaraskus. 300kg betoonplokk oli eelmine talv minu põkal aiste peal ja sai ilusti jäise pinna peal lundki lükatud ilma hoogu võtmata. Pidurid korras siis ei ole manööverdamisega ka probleeme. Kui metsa ronida siis muidugi tuleb arvestada, et maa alla läheb ka paremini Big Grin
Vasta

(04-01-2016, 20:52 PM)muska71 Kirjutas:  Täna väljas mingi -15 ja lasin karteri elektriga soojaks,20 min ja ülemine osa tuline alt soe.Panin põka ka käima,kui suvel käis ka kompress maas siis praegu külmaga starteri toel lonkab,võtad starteri tagant siis seiskub soojaga käis.Muidu käivitus koheselt.

Loe see jutt nüüd ise ka läbi ja ütle kas sa ise ikka saad aru mida öelda tahtsid?
Vasta

   
Mul on ketid, üks sahk ees ja teine taga. Mingit lisaraskust pole vaja, tagumine sahk on ca. 150 kg. Ei ole jäänud kordagi kusagile kinni. Samas enne kui ketid soetasin ja pusisin ilma siis see oli ikka oioioi kui napakas ettevõtmine.
Vasta

(15-01-2016, 09:36 AM)Subaru Kirjutas:  Mul on ketid, üks sahk ees ja teine taga. Mingit lisaraskust pole vaja, tagumine sahk on ca. 150 kg. Ei ole jäänud kordagi kusagile kinni. Samas enne kui ketid soetasin ja pusisin ilma siis see oli ikka oioioi kui napakas ettevõtmine.

Tagumine sahk võiks olla 100 kilo raskem, oleks täpselt paras edasitõukamiseks.

Aga korralike kettidega tekib põksinäksiga toimetamisele juba töö tegemise mekk külge Cool

Kui ma oma rehnungiga väga puusse ei pannud, siis annaks "pahempidi" paigaldatud kilpidesse valada betoonist 100+ kg raskuse. Maanteele sellega ei lähe, metsa ja õuele aga küll. Tõsi, see eeldab kas teist jooksu rattaid talveks või natuke nuputamist raskuse eemaldamist võimaldava kinnituse kallal. Siis jäävad aisad vabaks millegi asjaliku jaoks.
Vasta

(15-01-2016, 09:36 AM)Subaru Kirjutas:  Mul on ketid, üks sahk ees ja teine taga. Mingit lisaraskust pole vaja, tagumine sahk on ca. 150 kg. Ei ole jäänud kordagi kusagile kinni. Samas enne kui ketid soetasin ja pusisin ilma siis see oli ikka oioioi kui napakas ettevõtmine.

Soeta enda tuleviku tarbeks üks esimene poolraam ka juurde. Seda läheb sul tulevikus vaja, sest pole mina näinud esisahaga t25a masinat mis ei oleks ajaga enda poolraamist lahti saanud.
Samas need ketid on küll hääd võtab vesistama.  ÄHH laiad rattad on etemad.

(15-01-2016, 10:08 AM)v6sa Kirjutas:  
(15-01-2016, 09:36 AM)Subaru Kirjutas:  Mul on ketid, üks sahk ees ja teine taga. Mingit lisaraskust pole vaja, tagumine sahk on ca. 150 kg. Ei ole jäänud kordagi kusagile kinni. Samas enne kui ketid soetasin ja pusisin ilma siis see oli ikka oioioi kui napakas ettevõtmine.

Tagumine sahk võiks olla 100 kilo raskem, oleks täpselt paras edasitõukamiseks.

Aga korralike kettidega tekib põksinäksiga toimetamisele juba töö tegemise mekk külge Cool

Kui ma oma rehnungiga väga puusse ei pannud, siis annaks "pahempidi" paigaldatud kilpidesse valada betoonist 100+ kg raskuse. Maanteele sellega ei lähe, metsa ja õuele aga küll. Tõsi, see eeldab kas teist jooksu rattaid talveks või natuke nuputamist raskuse eemaldamist võimaldava kinnituse kallal. Siis jäävad aisad vabaks millegi asjaliku jaoks.

Paljud panevad  80kg veljekilbile külge rauda. Võetakse 2x2 rusi velje raskust ja keevitatakse nad rõngaks. Puuritakse veljest 4 auku läbi ja kinnitatakse kilbi külge. Ise mingeid betoonjurakaid ei pooldaks. Need lõhuvad rohkem kui kasu neist lõpuks.

Samas tuleb ikkagi lõpuks arvestada, et t25a on suurte ratastega motoplokk, kuid tahetakse temast kiirovitsi saada. Korraliku mehe käes kestab oma aastaid 15 küll. Samas metsa tööga ka kõige kergema mehe käes aastaid 2-3 vaid.  Metsas ei jõudnud soopeal töötavat masinat ära remontida kui juba järgmine viga välja ei tulnud. Paari aastaga oli masin suht kuusakoski kuna rasketes tingimustes t25 jääb lahjaks.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

(15-01-2016, 10:24 AM)unimüts Kirjutas:  Paljud panevad  80kg veljekilbile külge rauda. Võetakse 2x2 rusi velje raskust ja keevitatakse nad rõngaks. Puuritakse veljest 4 auku läbi ja kinnitatakse kilbi külge. Ise mingeid betoonjurakaid ei pooldaks. Need lõhuvad rohkem kui kasu neist lõpuks.

Kuda lõhub betoon rohkem, kui raud? Eeldusel, et mõlemad on korralikult kinnitatud? Et sama kaalu juures teras või malm kolm korda väiksemad on, on päevselge.

Märkus põksinäksi üldise hapruse kohta on omal kohal. Cool
Vasta

Unimütsile vastuseks, et poolraami ma ei lõhu. Mul on esimese saha kinnituspunktid taga nendesamade kronsade küljes kus ripuvad aisad.
Vasta

(15-01-2016, 11:23 AM)Subaru Kirjutas:  Unimütsile vastuseks, et poolraami ma ei lõhu. Mul on esimese saha kinnituspunktid taga nendesamade kronsade küljes kus ripuvad aisad.

Igal ühel omad kogemused. Pole mõtet arutada, kuhu kinnitub - kõike on võimalik ära lõhkuda ajaga.



Küsimus. Mis kette sa täpsemalt kasutad? Mis mõõdule nad tehtud on? kes tootnud. Kust hankisid Big Grin

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

Norra ketid, täpselt põka mõõdule, ostsin  www.transmix.ee
Vasta

(15-01-2016, 10:08 AM)v6sa Kirjutas:  Kui ma oma rehnungiga väga puusse ei pannud, siis annaks "pahempidi" paigaldatud kilpidesse valada betoonist 100+ kg raskuse. Maanteele sellega ei lähe, metsa ja õuele aga küll. Tõsi, see eeldab kas teist jooksu rattaid talveks või natuke nuputamist raskuse eemaldamist võimaldava kinnituse kallal. Siis jäävad aisad vabaks millegi asjaliku jaoks.
Ei tohiks ju eriti keeruline olla.Veljest augud läbi tikkpoldid püsti.Kile velje peale ja valad betooni täis.Peaks ju saama nii?
Vasta

(15-01-2016, 16:56 PM)Subaru Kirjutas:  Norra ketid, täpselt põka mõõdule, ostsin  www.transmix.ee

Kas selle firma esindaja Eestis oskab seda õiget soovitada? Mis hinna suurusjärgust võib rääkida? 
Vasta

(15-01-2016, 14:28 PM)unimüts Kirjutas:  
(15-01-2016, 11:23 AM)Subaru Kirjutas:  Unimütsile vastuseks, et poolraami ma ei lõhu. Mul on esimese saha kinnituspunktid taga nendesamade kronsade küljes kus ripuvad aisad.

Igal ühel omad kogemused. Pole mõtet arutada, kuhu kinnitub - kõike on võimalik ära lõhkuda ajaga.

See on küll jutt Edgar Egipte varasalvest, et raudpolt tuleb katastroof ja sõda Smile.
Vasta

(16-01-2016, 21:07 PM)saare44 Kirjutas:  
(15-01-2016, 16:56 PM)Subaru Kirjutas:  Norra ketid, täpselt põka mõõdule, ostsin  www.transmix.ee

Kas selle firma esindaja Eestis oskab seda õiget soovitada? Mis hinna suurusjärgust võib rääkida? 

600.-,32 tolli rehvile,mõttetult krõbe
Vasta

(21-01-2016, 18:41 PM)muska71 Kirjutas:  
(16-01-2016, 21:07 PM)saare44 Kirjutas:  
(15-01-2016, 16:56 PM)Subaru Kirjutas:  Norra ketid, täpselt põka mõõdule, ostsin  www.transmix.ee

Kas selle firma esindaja Eestis oskab seda õiget soovitada? Mis hinna suurusjärgust võib rääkida? 

600.-,32 tolli rehvile,mõttetult krõbe

Ja palju oleks paslik hind heast materjalist ja eeskujuliku hammastusega ketipaarile? Kui teadlikult mitte lõhkuda, siis see kett kestab traktori eluea, kui mitte mitut.
Vasta

Hobi traktorile mõttetu kirves,kui aga põka on töövahend siis külljah.Eks sõltub palju kellegil kasutust leiab.
Vasta

(22-01-2016, 09:32 AM)muska71 Kirjutas:  Hobi traktorile mõttetu kirves,kui aga põka on töövahend siis külljah.Eks sõltub palju kellegil kasutust leiab.

Hobitajaid on mitmesuguseid.
Mul näiteks naabritel kõigil pea uus traktor garaazis. (t25a maaletooja pesitses aastakümneid ka naabrina) ja neile ei ole küsimus, et kas osta uusi asju traktorile külge või mitte. Olgugi, et enamik masinaid ei tööta 20tt aastaski.

Siiamaani vaatan, et kas masin on nö tehase konditsioonis või  hobimasin. Ja hobimasinatel on siis neid lisasid küll ja küll külge pandud.  Keegi ei virise vaid see on hobi ja sellel raha ei loeta enamjaolt. See kui hobi peale aasta lõikes 100euri kuus kulub see on enamikule mõistetav. Sest tead see on hobi kui saadakse nädalavahetusel garaazi minna ja nokitseda masinat paremaks - enda silmis.  Tänapäeva autodele enam nii kergelt näppe külge ei pane. Ilutilu vidinaid jah võid külge kruvida, kuid vene masina lihtsusega pole tänapäeva masina juures midagi teha.

Seega on kahte sorti omanike. Ühed kes käivad kanistriga autoteenenduste taga isegi vana õli kokku korjamas oma traktoritele ja teised kes vähegi hoolivad ja investeerivad enda masinasse. See, et 90% vene tehnikast tuleks kuusakoskisse vedada on paratamatus, kuna selle tehnika eest pole aastakümneid keegi hoolitsenud.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

No ei tõuse käsi maksma 600.-,et äkki talvel lund nii palju,et äkitse läheb vaja.Tavaline tummisem kett ümber rataste ja saab hakkama.
Hobid erinevad ja nt paadi eest kilo paar välja käija siis seda küll ei mõtle.Käid kasvõi iga nädal merel lõõgastumas ja loksumas,suurepärane puhkus.
Vasta

(22-01-2016, 18:10 PM)muska71 Kirjutas:  No ei tõuse käsi maksma 600.-,et äkki talvel lund nii palju,et äkitse läheb vaja.Tavaline tummisem kett ümber rataste ja saab hakkama.
Hobid erinevad ja nt paadi eest kilo paar välja käija siis seda küll ei mõtle.Käid kasvõi iga nädal merel lõõgastumas ja loksumas,suurepärane puhkus.


Maa piirkonnas on traktori olemasolu hädavajalik leian ise.
Näiteks.
Ükski valla hooldusmasin ei jõua valla piirides kõikidesse majapidamistesse nii, et võiks olla karanteeritud, et inimene pääseb 100% hommikul kl 7 liikuma (tööle kooli vms)  Selleks peaks ikka iga kodanik ise hoolitsema.  Samas kui ise seda kindlustunnet ei tekita,  siis ülemusena ma vähemalt lubaks küll töötajal uut töökohta otsima hakata, kus paremad "mugavused" on.

Ma ise olen jah hull, kui mõtlema hakkan palju uusi juppe olen pannud uude t25a masinasse tema paremaks muutmiseks.
Uued tänapäeva rehvid, veljed, uus ridapump, uus magneton starter, uus ns16 hüdropump, uued tuled, tugevamad jumzi aisad, sk4 rattad talveks, täis hooldused jne jne. Kui kõik arved alles hoida ja kokku liita leiaks, et masina paremaks muutmine on ära söönud samasuure summa kui masin väärt on.  Samas see on hobi tõesti, seda raha ei tule kuskilt tagasi. Samas kas siis on kasulikum pidada hobi või niisama 15h päevas peed laiaks istuda on juba omaette küsimus.  Traktorid on minusilmis vähemalt maal inimese enda visiitkaart. Kui nad on korras siis omanik hoolitseb nende eest hästi. Kuusakoskit täis koduhoovidest hoitakse juba ammu suure kaarega mööda. (vargad ja joodikud on jah erand)

Kettide kohapealt.
Need 100euri ketid ei pea jällegi muffigi vastu.  Tummisemad ketid ei tee muud kui lõhu velgesid. Pole mina näinud veel enda elus terveid mõradeta t25 velgi.
Ketti ümber ratta vedades ei vea rehv ketti vaid velg veab ketti. Seetõttu ongi esmalt hädavajalik leida ketid mis on täpselt õiges mõõdus.
Pigem leiaks ise, et kasulik oleks kui mitu inimest korraga telliksid kette, et saaks hinnas rääkida. Veel parem kui leiaks kellegi kolmanda kelle kaudu käibeka arvelt hinnaalandust saaks.  Lõpuks mingi 500euri korralikest Norra kettidest ei ole üldse kallis. Sellised lihtsalt ongi korraliku keti hinnad.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

540 oligi keti hind pluss kõmm ja mingi 50 saatekulu.Rattad ju kah vist mitmes mõõdus 28 ja 32 vist?Fb-s kah üks firma pakub,aga mingi 150 kallim.
mul kah põkal taga uued papud all,ühe sebis kadund äi ja teise sebisin ise mingi 200 oli vist kui häästi mäletan.Samuti reduktorstarter peal.Aisatõdte silinder tuleks kah mingi kaasaegsema vastu vahetada,tilgub kui mahlakask ja kord aastas tihendeid kah ei viitsi vahetada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 39 külali(st)ne