(Seda postitust muudeti viimati: 04-05-2016, 20:40 PM ja muutjaks oli Dexter.)
Küünalde kontrollimine ilma eemaldamata ongi kohvipaksu pealt enneustamine. Kuna tahm juhib elektrit (Multimeeriga kontrollides) ja voolu andes "sädeme" kontroll (Küünal võib punaseks minna mitte otsast kust vaja, vaid keskelt).
Nentigem, et tänapäeva paljud autod kasutavad tavapäraste 12V küünalde asemel 5V küünlaid.
Lisaks veel seda, et paljudel autodel on küünalde eemaldamine samaväärne mootori eemaldamisega. Seega ärge arvake, et tänapäevastel on nende kontoll kuidagi lihtne - Lisaks on need pikad ja peeniksed (purunevad väga kergesti).
Lisaks on olnud mitmeid juhuseid kus vigased polnud küünlad vaid vool lihtsalt ei jõudnud nendeni (moodul, relee, juhtmed vigased).
Lõpetuseks küsiks - kes on nõus lihtsalt kontrolli kinni maksma kui läheb tööpäev või rohkemgi aega selleks?
(04-05-2016, 20:22 PM)maisalup Kirjutas: ... Oli kokku lepitud ka süüteküünalde kontroll...
Tegu ilmselgelt sädet andva küünlaga. Neid saab kontrollida ka elektrooniliste riistapuudega. Kui pingelangus on järsk, siis hüppab säde korralikult ja ei "jookse" tahmund külge mööda maha.
On ka teisi vähem usaldusväärseid kontrollimise võtteid. Üks nendest on küünla mahakeeramine ja silmaga vaatlemine.
Kui juba aeg täis ja maha keeratud, siis võiks ka vahetada.
(04-05-2016, 20:39 PM)Dexter Kirjutas: ... Kuna tahm juhib elektrit (Multimeeriga kontrollides) ja voolu andes "sädeme" kontroll (Küünal võib punaseks minna mitte otsast kust vaja, vaid keskelt)...
Sul on hõõgküünlad ja süüteküünlad ühepajatoiduks keedetud.
(04-05-2016, 20:39 PM)Dexter Kirjutas: ... Kuna tahm juhib elektrit (Multimeeriga kontrollides) ja voolu andes "sädeme" kontroll (Küünal võib punaseks minna mitte otsast kust vaja, vaid keskelt)...
Sul on hõõgküünlad ja süüteküünlad ühepajatoiduks keedetud.
Vabandused, mina jutustasin jah diisli hõõgküünaldest. Kuigi osadel bensiinikatelgi on süüteküünalde kättesaamine paras katsumust, rääkimata küünla testri olemasolust.
(04-05-2016, 20:39 PM)Dexter Kirjutas: Küünalde kontrollimine ilma eemaldamata ongi kohvipaksu pealt enneustamine. Kuna tahm juhib elektrit (Multimeeriga kontrollides) ja voolu andes "sädeme" kontroll (Küünal võib punaseks minna mitte otsast kust vaja, vaid keskelt).
Siin pole keerulist midagi. Võtad küünla maha ja pistad voolu järgi. Loed mõttes kümneni ja vaatad kas ots läheb punaseks... samal ajal jälgides,et liiga palju ei saaks...... Kui ei kõssa siis võib kohe üle selja visata. Pole siin mõõta midagi,kõik käib silma järgi.
Uut küünalt sisse keerates oleks hea vindi osa teha kokku grafiitmäärdega,sest siis ei ole järgmisel korral muret,et lahtikeeramisel ära murduks. Kui aga murdub sisse pooleks siis......ei taha meenutadagi.
(05-05-2016, 07:03 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: ...Uut küünalt sisse keerates oleks hea vindi osa teha kokku grafiitmäärdega...
TT teab grafiitmäärdest Tänapäeval on selle asemel vasemääre.
Kõige lihtsam/kättesaadavam viis on - joonistad hariliku pliiatsiga vindi osa üle. Ongi grafiitmääre.
Kui süüteküünlaid vahetatakse õigeaegselt (manuaalis ette nähtud välbaga) ei jää kinni midagi. Küünlad nagu uued. Elektroodidel pole isegi "kulumise" märget.
Eelmainitud määretega ei tohi süüteküünla juures laiata. Määrded on voolu juhtivad.
(Seda postitust muudeti viimati: 05-05-2016, 09:28 AM ja muutjaks oli _rein_.)
(05-05-2016, 08:12 AM)motamees Kirjutas:
(05-05-2016, 07:03 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: ...Uut küünalt sisse keerates oleks hea vindi osa teha kokku grafiitmäärdega...
TT teab grafiitmäärdest Tänapäeval on selle asemel vasemääre.
Kõige lihtsam/kättesaadavam viis on - joonistad hariliku pliiatsiga vindi osa üle. Ongi grafiitmääre.
Kui süüteküünlaid vahetatakse õigeaegselt (manuaalis ette nähtud välbaga) ei jää kinni midagi. Küünlad nagu uued. Elektroodidel pole isegi "kulumise" märget.
Eelmainitud määretega ei tohi süüteküünla juures laiata. Määrded on voolu juhtivad.
Kõige õigem määre on keraamiline.Lisaks veel et siinses foorumis võiksid "vindid " metsa jääda.
Vasemääre jm uued vahendid tulevad peale, Auto põhja all toimetades mutreid- vinte grafiitmäärdega kokku määrides on lust järgmine kord sama agregaati külastada. Aga "keeleteadlasel", kel töökoda pole ning garaazis midagi teha pole, mingu oma tarkusega...metsa.
(Seda postitust muudeti viimati: 05-05-2016, 14:08 PM ja muutjaks oli 13piisab.)
(23-04-2016, 14:15 PM)HMP Kirjutas:
(23-04-2016, 10:16 AM)klemm Kirjutas:
(22-04-2016, 19:16 PM)13piisab Kirjutas: Kas 55mm betooni (valmissegust Ceresit zb, >=30MPa) jääb vanni aluse põranda valamisel väheks? Selle all (liim)puittalad+50+50 EPS100. Põranda mõõt 1x2,8m, kahte serva toetab vundament.
Ilmselt ikka ok? Peno uuristamine annaks sügavust, aga pole ehk tarvis? Tala samm ca 70cm, armatuur 6mm ja 150x150, lisaks mõned 1/2" toru jupid. 1/3 põrandal vesiküte, terve põranda peale tuleb ka el matt. Veekütte osa saab paksema betoonikihi.
...ja kumba pidi liimpuittala panna? Liimitriibud vertikaali? Ehk nagu lauad ülalt vaadates üksteise kõrval?
55 mm küttega koos vähe, ilma veel võiks omal vastutusel ja see 1/2 toru jäta ka sinna panematta. Oma kodus mina alla 100 mm ei julgeks vanni minna. Ja liimpuit ikka õiget pidi, st. mitte nii nagu kirjutasid.
Võsa kindlasti kirjutab sulle tala kandevõimest nii ja naapidi
Peaksid kasutama sellises olukorras spetsaalset betooni fiiber lisandiga kõrge survetugevusklassiga nt. C55/67 ja kuna kihi paksus vaid 55mm, siis sellelegi kehtib vaid oma garantii.
see kahe nädala tagune teemapüstitus oli otse töömaalt ja jäi mõeldud-tehtud tüübiks. Takkajärele ei oleks fiibersegu kurja teinud, aga varutud materjal ei olnud see...
nädalase tahenemise järel põrand enam ei kumisenud - jäi hea. Eile sai vann sisse ja julgen veega täita küll. 100mm betoon on IMHO liialdus - või pigem kohane suurtel (maale mittetoetuvatel) valudel.
manuses jutuksolev valueelne olukord (3 talajuppi pärinevad ühest 3m liimpuittalast ehk siis lapike on väike) ja sama koht praeguse sisustusega.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Siin keegi diagnoosis tabavalt, et AMF kaugeneb tehnikainimestest ning astub järjest lähemale igasugu põhiosas lauataga resideeruvatele tsuradele. See paraku peab paika ka minu puhul. A no mis teha, teooriat tunneme kuigivõrd, praktika tahab teinekord järgiaitamist.
Küsimus ise: koorma kinnitamiseks kasutatavad ketid ja konksud nende otsas. Olen näinud Suuri Betoonpaneele vedavatel rekkadel koormat kinnitatavat kettidega (üllatus-üllatus). See polegi niiväga midagi uut, aga mind hakkas huvitama, et kettide otsas kasutatakse väikese kandevõimega konkse. Kett ise on 10mm tõstekett, millele antakse katketugevuseks 16t, kasutatavale ketipingutile 15t. Konksud keti otstes on aga tillukesed - 2-3t lubatava koormusega (http://www.certex.ee/ee/klass-8-komponen...ita__13912). Kas need nõrgaks ei jää kui paneel kaalub 5-6t vähemalt?
Ma olen neid konkse Tööriistamarketis käevahel vaadanud ja suuruse ning kollase värvi järgi oskan vahet teha küll, kui konksule on lubatud 2 või 8t.
(05-05-2016, 14:26 PM)Envir Kirjutas: Küsimus ise: koorma kinnitamiseks kasutatavad ketid ja konksud nende otsas. Olen näinud Suuri Betoonpaneele vedavatel rekkadel koormat kinnitatavat kettidega (üllatus-üllatus). See polegi niiväga midagi uut, aga mind hakkas huvitama, et kettide otsas kasutatakse väikese kandevõimega konkse. Kett ise on 10mm tõstekett, millele antakse katketugevuseks 16t, kasutatavale ketipingutile 15t. Konksud keti otstes on aga tillukesed - 2-3t lubatava koormusega (http://www.certex.ee/ee/klass-8-komponen...ita__13912). Kas need nõrgaks ei jää kui paneel kaalub 5-6t vähemalt?
Ma olen neid konkse Tööriistamarketis käevahel vaadanud ja suuruse ning kollase värvi järgi oskan vahet teha küll, kui konksule on lubatud 2 või 8t.
Aga äkki on kasutatud vähe teist terast või käevahel suudad ka terase marke kindlaks teha?
Nõrgaks jäeb ka 8 tonnile mõeldud konks kui koorem on kehvasti kinnitatud ja pääseb liikuma.
Üksasi on tõsta teine asi on liikuvat asja äkkpidurdada.
Tootja ju annab omapoolse garantii või kuidas ?
(Seda postitust muudeti viimati: 05-05-2016, 16:22 PM ja muutjaks oli Envir.)
(05-05-2016, 15:39 PM)Qunts Kirjutas: Aga äkki on kasutatud vähe teist terast või käevahel suudad ka terase marke kindlaks teha?
Mul äi ütleb, et äkki tuleb püksi. Tegelikult nägin kuulutustelehes konkreetset kuulutust, kus pakuti kinnitusketti ning pildid olid juures. Konksudele sisse valatud 2T. See kuulutus on vist maha võetud ja ma ei tea, kuidas pildi kopeerimise õigustega muidu oleks, sestap pead mu sõnu uskuma Pealeselle on konksu värvil tähendus, eelpool toodud viite abil saab uurida, millise kandevõimega konksud on. Seega kui eemalt on näha, et kollane ja väike konks, siis on teada, millega tegemist.
Tootja annab garantii, et võib ohutult tõsta nimikoormust. Minu arvates minnakse kinnituskettide puhul teadlikule riskile ja ületatakse nimikoormust. Seda ilmselt just selle pärast, et tegelikkuses töötab kinnitusketi konks vähe teises situatsioonis kui seda on raskuse tõstmine. St peaks tekitama piisava haardumise detaili ja auto kasti vahel, et detaili paigal pidada. Aga kui 2t konksudega tõmmata kinni terve punt raskeid kolakaid, siis see on minu arust liiast. Kes ütleb, kui kaugel ohutusvaru on?
Küsiks teadjamatelt, et kas keegi on sarnast freesi kuskil kaubanduses kohanud, eelistatult pealinnas või selle lähedal. Sobiks ka 25mm läbimõõduga vurr, küll aga ei sobi festtooli poolt küsitav hind. Külastatud on bauhofi, handimänni, stokkerit, espakit, kaarauda, haamerjacki ja tööriistamarketit. Viimases oli küll kunagi olnud 25-st, aga millal uuesti tuleb, täpselt öelda ei osatud. Kasutatakse sellist asjandust kipsplaadist igasugu vigurite meisterdamiseks, väike näide.
(Seda postitust muudeti viimati: 05-05-2016, 18:26 PM ja muutjaks oli maisalup.)
eelsüüte ehk hõõg küünaldest oli jutt ja mootor ei ole nagu tavaline wolksvaagen vaid ford (PSA group)kus hõõgküünlad asuvad tulemüüri ja mootori vahel...
Ja kontrolli mõte oli selles, et tehas annab elueaks 80 000km, mina olen selle maa nendega maha sõitnud ja ei tea kui palju need ennem mind on sõitnud kuna auto tulnud hispaamiast, ning eel süüteküünlad rakenduvad alles -6 kraadist, ehk siis originaalid võibolla alles. Alates -16 ja alla on käivitumine nagu raske, kerib ringi küll, aga aega läheb... Aga tundub, et ma saan ise nende eemaldusega kiiremini hakkama kui see kogenud remondifirma.
ja see 1/2 toru jäta ka sinna panematta. Oma kodus mina alla 100 mm ei julgeks vanni minna. Ja liimpuit ikka õiget pidi, st. mitte nii nagu kirjutasid. 