Teema on suletud

Väheke mõtteainet tehnoülevaatuse koha pealt
#41

võib-olla on asi minus aga mina olen alati läinud ülevaatusele kindla teadmisega, et kõik on OK
sest olen seda enne kontrollinud ja korraldanud nii, et oleks OK
mina lähen alati ülevaatusele saamaks selleks ametlikku kinnitust, et on OK
samas lähen sinna ka kindlalt teadmisega, et seal auto ära ei laguneks.
hetkel ei meenu ühtegi korda kui oleks tagasi saadetud ilma ülevaatuseta
korra vist ei põlenud üks numbrituli mis hommikul oli OK
hiljem näitasin ka ette et sai parandatud  - suhtumise küsimus.

ma pole ülevaataja olnud ega tea ka oma tutvusringkonnas ühtegi seega ei katse neid selle taustaga

aga kui ülevaataja peab olema valmis selleks, et kas see auto läheb keema või ei lähe, ei lae või laeb üle, sidur libiseb, veovõllid pesas välja hüppavad, silla kontrollis sharniirid pesast välja tulevad vms., vana hammasrihm pooleks läheb, ksp. pööretel kinni jookseb vms. siis mõistlik inimene sinna tööle ka minna ju ei taha ?
kui piduristendis voolik katki läheb kas siis see on hea või halb ? minuarust on see hea ja isegi VÄGA hea

ei ole ju võimalik vastutada iga rikke tagajärgede eest olles autoga kokkupuutes väheseid minuteid ja 100% jälgida kõrvalisi elemente kui neid käib läbi igas variatsioonis mootori, kkasti, veoskeemi jms.

kõrvaline element oleks minu silmis just seesamune temp. näidik samal ajal kui pead jälgima hoopis midagi muud.
tuled, viled, pidurid, loksud, apteek, kustuti, rehvid, jms.

jah oskamatus autoga manööverdada on omaette ja see pole vabandatav kuidagi
isegi mitte väsimuse või auto gabariitidega
oskamatus tunnetada kas neutraal lülitub sisse siis kui indikaator väitab või mitte on sama põhjendamatu

võib-olla jah ma ei saanud esimesest postitusest täpselt aru
aga jäi nagu mulje, et lisaks sellele manööverdamisele ja kangi väänamisele oli põhi probleem selles, et ülevaataja ei maksnud radikat kinni ?
#42

Juba ammu kummitab mind mõte: "Kas ametnikud kontrollid on meie teenimise jaoks  või oleme meie nende tarvis, et nemad saaksid oma "tööd" teha  [Pilt: icon_question.gif]

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
#43

(23-08-2016, 10:43 AM)rnx69 Kirjutas:  ... kui ikka koha peal koormuseta maksimumpööretega käival diislil gaas järsku lahti lasta, on löökkoormus gaasijaotusmehhanismile nii suur, et vähegi veninuma hammasrihma mõned hambad "vasakule" saadab...

See on küll miskit avangardistlik teooria.

(24-08-2016, 10:22 AM)MeelisV Kirjutas:  ...  põhi probleem selles, et ülevaataja ei maksnud radikat kinni ?

Mina sain aru just, et ülevaataja kõige suurem viga oli suhtumises. Halb suhtumine võis olla ka VASTUrünnak. Pole kõrval olnud ja ei tea. Siiski peaks teenindaja ennast vaos hoidma ja mitte ainult teenindaja...
#44

Probleem ei seisne selles, et kas ametnik peab ise kahju hüvitama või mitte, minu viimases postituses olevat lõiku minu enda arvamuse kohta, kuidas ma isiklikult sellises situatsioonis käituksin, ei maksa päris sellise väitena võtta.

Kogu teema seisnes põhimõttelises küsimuses, kas ülevaataja peaks jälgima kogu ülevaatusprotsessi ajal mootori ning teiste sõlmede normaalset töörežiimi või mitte, kas või selleks, et oma tervist säästa. Teema oli vaba nendele, kes soovisid arvamust avaldada ning on täiesti vabalt ka seda siin teha saanud. Sain selle koha pealt ka ametliku vastuse riiklikust järelvalveorganist ning see mind rahuldas ja kinnitas, et minu tavaloogika siiski alt pole vedanud. Ma ei leia ka seda, et ca 300 eurot uue radiaatori eest oleks summa, mille üle kuid ja kuid kaagutada, küll aga ma tean, et antud koht kaotas selle saagaga vähemalt kaks püsiklienti ning ühe potensiaalse püsikliendi. Ja infot veidi levitades tuli välja, et probleeme konkreetselt lõhutud autodega, millel pole eelnevalt teadaolevaid rikkeid, on antud ettevõttel ka eelnevalt esinenud ning ka siis on klient saanud mitte just kõige meeldivama kohtlemise osaliseks. See, kas klienditeenindajana käitus ekspert koha peal ebaviisakalt või mitte, on isegi teisejärguline, inimesed võivad šokiseisundis endast välja minna ja see on andestatav. Küll aga ei tohiks ettevõtte omanik või tema esindaja omada hilisemalt üleolevat hoiakut.

Tänud kõgile, kes oma arvamust avaldasid, kes soovib, see võib seda ka edaspidi teha.

Mida ma isiklikult olen kogu toimunust õppinud:
Esiteks, ALATI tuleb ka kõige ilmsemad asjad sinu vara käitlejale seda üle andes ette lugeda, sest mitte kunagi sa ei saa eeldada, et teine inimene on piisavalt võimeline mõtlema nüanssidele, mida võib üks või teine toiming kaasa tuua.
Teiseks, selleks, et probleeme vältida, peab enamasti klient ise olema antud valdkonna spetsialist ning suutma vajadusel ka viidata eksperdi töös esinevatele vajakajäämistele.
Kolmandaks, kliendina ei tasu jääda ka uskuma koheselt klienditeenindaja väiteid - nagu telefonikõnedest ning kirjavahetusest Maanteeametiga selgub, siis ametlik seisukoht ja auto omanikule serveeritud "ametlik" seisukoht erinevad üsnagi olulisel määral.

Parafraseerides klassikuid: "Tere tulemast usap**a maailma, iga uus tükk tekitab kohe uue peavalu." Ehk siis korduvalt on mulle jäänud mulje, et B-osade kvaliteet eriti just mikihiirte toodangule mõeldud osade osas ei kannata mingisugustki kriitikat.
#45

Mind paneb imestama tõik, et tüüp, kes väidab enese olevat tehnikainimene, seletab (nüüd selgub, et terve neti on juba täis seletanud) kuidas üks või teine käituma peaks. Aga samas ajab sellist kamarat välja, et loe ja imesta.
Tehnikast oled nats võhik, teema algataja. Ja seetõttu pole vaja ka teisi õpetada (diisli tahmatest näiteks).
See risu oleks varem või hiljem laiali läinud, see on fakt! Ja süüdistada selles oskamatut ülevaatajat, kelle sõiduvõte oli tõesti käpardlik, on tegelikult teemaalgataja poolne möödapanek. Sest ühesugused olete mõlemad, rohkemal või vähemal määral.
Ehk siis kokkuvõttes - mitte muhvigi head see pasundamine ei toonud ja ei too ka. Lihtsam oleks olnud sõpradena lahku minna ja asi vask. Omad haavad lakub igaüks nagunii ise.
#46

Kui isegi käigukangi küljes olev mehaaniline näidik Sul ei tööta miks ülevaataja peaks siis üldse vaevuma muid näidikuid vaatama ja neile tähelepanu pöörama?  Müstika kergelt, mida siin üldse vaielda. Ainuke viga mis meister tegi oli see et sõidukile liikumiskeeldu peale ei pannud kuigi selleks oli alust küll ja rohkemgi veel.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
#47

(24-08-2016, 14:35 PM)mlsluik Kirjutas:  Kui isegi käigukangi küljes olev mehaaniline näidik Sul ei tööta miks ülevaataja peaks siis üldse vaevuma muid näidikuid vaatama ja neile tähelepanu pöörama?  

See on küll ülereageerimine. Konkreetne näidiku küsimus näitab lihtsalt seda, et masinal on kast või mootor koos kastiga "keskmises töökojas" korra maas käinud. Kui klient kohe kobisema ei hakka, siis tavaliselt nõnda masina kätte saabki. Tross reguleeritakse nõnda, et käigud lülituks ja "ilulemise" peale aega ei raisata. Enda tavapärane kogemus on ka see, et kui spetsiaalselt ei rõhuta, on peale sillastendi rool "viltu". Vt. ka kanalkamehi, kes viskavad kaevuluugi tagasi nõnda, et peale värvitud teemärgistus vahetab oma asendit jne. Suhtumine - peaasi, et kuidagi tehtud saaks ja pohh... Sama ka ÜV punktis, kus töötab inimene, kes suudab keskenduda ainult ühele asjale. Ma tahan sellega öelda, et väga suur hulk inimesi ei peaks tegema seda tööd, mis nad praegu teevad. Aga ega suurt kedagi asisemat ja lahtise peaga võtta ka ei ole selliste palkadega... Surnud ring.
#48

(24-08-2016, 13:39 PM)Janka Kirjutas:  Mind paneb imestama tõik, et tüüp, kes väidab enese olevat tehnikainimene, seletab (nüüd selgub, et terve neti on juba täis seletanud) kuidas üks või teine käituma peaks. Aga samas ajab sellist kamarat välja, et loe ja imesta.
Tehnikast oled nats võhik, teema algataja. Ja seetõttu pole vaja ka teisi õpetada (diisli tahmatest näiteks).
See risu oleks varem või hiljem laiali läinud, see on fakt! Ja süüdistada selles oskamatut ülevaatajat, kelle sõiduvõte oli tõesti käpardlik, on tegelikult teemaalgataja poolne möödapanek. Sest ühesugused olete mõlemad, rohkemal või vähemal määral.
Ehk siis kokkuvõttes - mitte muhvigi head see pasundamine ei toonud ja ei too ka. Lihtsam oleks olnud sõpradena lahku minna ja asi vask. Omad haavad lakub igaüks nagunii ise.

Ei võta seda absoluutselt isikliku solvanguna, eks Sul on õigus omale arvamusele.

Aga täpsustaksin siiski ühte fakti - tegu polnud suvalise "risuga", mille peale ma ilmselt ka ei lõugaks absoluutselt. Tegu oli 70-te teise poole Ford Rancheroga, millel äsja kapremondi saanud haruldane 429 kuuptolli bigblock vahel, pole just kõige odavamate osadega mootor, tütarlapsele oli läinud mootori ning käigukasti remont maksma viiekohalise summa. Tööd olid teostatud professionaalselt, kogu mehhaaniline töötlus koos tasakaalustamisega tellitud Soomest, plokk ning kaaned kuumpesu saanud, mootori koostajal on olnud päris pikk võidusõidukogemus ning tegu polnud esimese mootoriga, mille ta ehitanud oli. Erinevate asjaolude kokkulangevuse tõttu oli jäänud autole täiesti uus originaalradiaator (sõitnud enne mootori remonti ehk paarsada kilomeetrit), kuigi omanikuga oli kokkulepe, et see vahetatakse vajadusel välja. Mitte keegi osanud enne ülevaatusele minekut kahtlustada, et mootor seal keema suudetakse ajada, sest algatuseks oli nukkvõlli sisse töötamise ajal mootor 15-20 minutit tühikäigupööretest olulisemalt kõrgematel pööretel käinud, tõsi küll, sel hetkel polnud ümber ninaplekke, mis jahtumisele võis teataval määral kaasa aidata. Lisaks oli auto töötanud korduvalt juba koostatuna hoovil tühikäigul üsna pikka aega ning keema see polnud läinud, temperatuurikella osuti oli küll skaala normaalpiirkonna ülemises otsas, mis vihjas, et jahutussüsteem vajab tähelepanu.

Diislitesti teemal vähemalt minu loogika ütleb, et kui tõsta kiiresti mootori pöördeid või neid kiiresti langetada, siis väntmehhanism ning gaasijaotusajam saavad korraliku löökkoormuse osaks. Seda, et keegi testi puhul gaasi järsku põhja vajutab, ei ole ma miskipärast täheldanud, küll aga praktiliselt iga kord on gaas järsku lahti lastud. Ma ei pretendeerinudki absoluutsele tõele, lihtsalt mainisin asja, milleni ka Maanteeameti spetsialistiga rääkides jõudsime. Ka ei pea ma ennast kuskiltotsast moodsate diislite eksperdiks, oman ühte traktorimootoriga ikaldust ainult praktilistel kaalutlustel ning olen selle hingeelusse nõus süübima ainult äärmise häda korral. Maailmas on olemas palju huvitavamaid asju millega tegeleda lihtsalt Smile

Kahjuks või õnneks olen ka ise mõne arhailise suure mahuga mootori kokku pannud ning tean nende kuumenemise probleeme omast käest. Ka minu enda auto kapremonditud mootor (samamoodi malmist V8 kärakas) kippus sissesõidu ajal väga korralikku jahutust tahtma, peale ühte hooaega ja mineraali asemel täissündi sisse kallamist rohkem probleeme ei esinenud ning mootor töötab senimaani ilusti. Teemakangelaseks oleva autoga on mul täpselt nii palju pistmist, et aitasin sel pisut elektrisüsteemi üle käia ja kere esiosa koostada. Teema algatamine oli, nagu ma ka mainisin ühes eelnevas postituses, hoiatava iseloomuga ning ma olin valmis selleks, et see läbuks lõpuks läheb. Võib-olla tõesti oli toon natuke liialt emotsionaalne, selle võtan täiesti omaks.
#49

Hea küll. Rahu mõisas.
A see diisel ei anna rahu juba selle pärast, et tavaliikluses kohaltvõtul aktiivselt kiirendades ja käike üles ladudes laseme me kõik gaasipedaali kiirelt lahti, mitte ei venita tarbetult kummi. Kui see rihm siis järgi ei anna, siis mille kuradi pärast ta tüv mehe käes seda tegema peaks?

Konkreetselt peale pool aastat oma transiti kallal nokitsedes ajasin selle risu enne ülevaatusele minekut korralikult kuumaks, et katti lahedamaks saada. Kiunus mul kümneid kordi nelja- ja pooletuhande pöördeni see moto seal aiste vahel enne kui tatt katalüsaatoril keema hakkas ja sumpsist sinna kleepunud tahm toru kaudu loodusesse haihtus.
Point selles, et eelnevalt tulin temaga frankistanist 3200 kilti selliselt koju, et check engine säras ja tahmalont tagant tulijad aeg-ajalt endasse mattis.
Pump läbis Eestis kerge uuenduskuuri ja nüüd kõik ok.
Nii et pole vaja arvata, et mootorid nii nõrgukesed on. Taluvad ekstreemi küll, kui kõik õigesti toimib.
#50

Vanakooli diislitel on tavaliselt gaasihoovastiku küljes amort või leevendi mis ei lase pöördeid kiiresti muuta, esimesena tuleb meelde pommikindel W124 2-liitrine pada.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
#51

(24-08-2016, 17:25 PM)Walter Kirjutas:  Vanakooli diislitel on tavaliselt gaasihoovastiku küljes amort või leevendi mis ei lase pöördeid kiiresti muuta, esimesena tuleb meelde pommikindel W124 2-liitrine pada.

...ja need amordid on otsa saanud, sest selline pada käib liiga kaua. Ja peale amordi äraviskamist käib pada ikka rahulikult edasi.
Nukkvõlli takistus on nii suur, et seal miskit inertsiga rihma purustamist ma ei usu. Pealegi käib nukk vändast poole aeglasemalt ringi.
#52

Kommentaar Hr. Millert`ilt  delfist

Mait Millert 
24.08.2016 18:53
Esimese asjana tahaks öelda, et altkäemaksu võtvad ülevaatajad häbistavad ametit ja kuuluvad meie põlguse alla, ma sülitaks näkku sellistele jobudele kes müüvad oma au nii odavalt. 
Mina olen samuti ostetav ja müüdav sest arvan, ka minule kuluks ära mõned miljonid nagu meediast läbi käinud riigimeestel/naistel. Tegelikult ei tahtnud sellest kirjutada vaid sellest, et ülevaatusreeglistik on koostatud ametnike poolt kes ise ei tea auto ohutusest ei ööd ega mütsigi ja nii ongi numbrimärgi valgustuse mittetoimimine nende ametnike poolt võrdsustatud keskonna saastamise või liiklust ohustava puudusena. Kahjuks kedagi ei huvita mitmed ülitobedad määrusesätted mis on paljudel juhtudel tööriistaks altkäemaksu andmiseks/küsimiseks. Kirjutasin sellest ARK inimestele kuid minusugune on nende jaoks tüütu kärbes kellele öeldakse – tee omale ülevaatajate ühing/organisatsioon siis võtame kuulda sinu tähelepanekuid. Väidan, et täna on ülevaatusreeglistik elukaugete ametnike praak ja ta suures osas ei ole liiklusohutust tõstev, pigem nii mõneski asjas vastupidi. näiteks enam ei pea autot kordusülevaatuseks päris korda tegema. Tähendab, kui autol avastati olulisi puuduseid ja ka vähemolulisi siis remonti minnes EI PEA väheolulisi puuduseid kõrvaldama kui neid on 4 või vähem. Suures osas ülevaatajad ei anna ülevaatusel autole hinnangut selle ohutustehnilisele seisukorrale vaid me vaatame kas ta vastab mingi tobeda väga puuduliku vigadetabeli sisus olevas nimekirjas olevatele kirjeldustele. Oleks minu teha, ma irvitaks paljudel juhtudel ametnike üle kus autot peetakse ohtlikuks mingite diletantidest ametnike poolt kui on pragu kummipuksis või vähe roostes poritiib. Olen seda varasemalt teinud kuid siis lõpetati vastavate dokumentide avalikustamine, küllap hakkas neil häbi.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
#53

Kogu "kellamise" tulemuseks on ainult see, et edaspidi ei tasu natukenegi "valetava" käigunäidikuga ülevaatust üritadagi - viga kirja ja uksest välja!


Ja muidugi, 5 minutit eemalt irvitada kui tegelene vabakäiku ei leia, on omaette tase! Anna kannatust.
#54

Tänahommikuse seisuga on teema vähemalt auto omaniku ning kõigi otseselt asjassepuutunute jaoks lahenenud mõistlikult ning pretensioonide esitamiseks vähemalt mina isiklikult ei näe enam põhjust.

Peale Maanteeametilt ametliku kirjaliku seisukoha saamist oli nõus Everfeld OÜ tunnistama ka omapoolset eksimust ning eile õhtul külastas meid omaniku poolt saadetud ning tema sõnul nende kõige pädevam ekspert, et koos selgitada välja kahjud. Seda me ka tegime ning kokku sai lepitud, et mõlema osapoole öörahu huvides täna teostatakse veel ka kogu jahutussüsteemi survetest. Suhtumine oli meeldiv ning sain eksperdiga suheldes ka vastused päris mitmele muule küsimusele.

Ehk siis tulemus - mõlemad osapooled tunnistasid, et möödalaskmised olid mõlemapoolsed, mida ma tegelikult mainisin juba ka esimese postituse lõpus, edaspidi lubati ülevaatajatele ka omaltpoolt panna südamele, et vähegi haruldasema tehnika puhul tuleks olla tähelepanelik ning vajadusel koheselt omanikuga konsulteerida, kui probleem ilmneb.

Omanik on õnnelik, mina olen saanud algselt tekkinud sisulisele küsimusele vastuse, konstanteerime fakti, et kõik lõppes siiski hästi ja oleks võinud ka palju hullemini minna [Pilt: smiley.gif]
#55

(24-08-2016, 22:32 PM)mellpoiss Kirjutas:  Ja muidugi, 5 minutit eemalt irvitada kui tegelene vabakäiku ei leia, on omaette tase! Anna kannatust.

Khm, keegi ei irvitanud, kuna ülevaataja ei suutnud autot juba algselt piduristendi korrektselt ajada, siis me eeldasime korduvalt tagurdustulesid nähes, et probleem on pigem sellega, et ta üritab seda mingisugusel põhjusel uuesti rullide vahele saada ning pind on lihtsalt libe ja autot ei õnnestu välja tagurdada (sellega on ka enne probleeme olnud), sellele, et probleem oli õige käigu leidmisega, viitas tema kolleeg alles peale minuteid kestnud pusimist.

Võib-olla tõesti eeldasime valesti, et tehnikaga sina peal olev inimene võiks suuta nõkse lugeda ning silmagi pilgutamata tunde järgi käiguvalitsa õigesse asendisse saada, ilma, et peaks selleks osutit otsima. Ju on probleem selles, et nii mina, kui ka kaasas olnud klubikaaslane, oleme viimase kümnekonna aasta jooksul sõitnud lugematu hulga erineva automaatkaste eviva (vanema) tehnikaga ning sellised asjad ei tule meile üllatusena Smile
#56

Aga milles oli lõppuks kiunu mõtte aru ma ei saanudki ?
Tahtis raha, et omale suurem radikas osta või lootis, et ülevaataja ostab selle suurema radika ?
Vähe haruldasema auto puhul võiks kasutada vähe kvaliteetsemaid osasid ja ise teavitada puudustest ülevaatajat.
Oleks see radikas laiali lennanud ülevaatuse üksetaga kiunuksid präegu, et liiga kaua lasti oodata või kui oleks teepeal läinud hingusele see radikas oleks süüdi teehooldaja kuna seisid liiga kaua foori punase tule taga.
#57

(25-08-2016, 13:49 PM)Qunts Kirjutas:  Aga milles oli lõppuks kiunu mõtte aru ma ei saanudki ?
Tahtis raha, et omale suurem radikas osta või lootis, et ülevaataja ostab selle suurema radika ?
Vähe haruldasema auto puhul võiks kasutada vähe kvaliteetsemaid osasid ja ise teavitada puudustest ülevaatajat.
Oleks see radikas laiali lennanud ülevaatuse üksetaga kiunuksid präegu, et liiga kaua lasti oodata või kui oleks teepeal läinud hingusele see radikas oleks süüdi teehooldaja kuna seisid liiga kaua foori punase tule taga.

Ma ei leia, et minu täiesti viisakas ning normaalsele inimesele arusaadavas kirjastiilis postitus peaks kutsuma esile tungi solvaval toonil vastata. Minu jaoks näitab see pigem inimese vähest empaatiavõimet ning kohati ka keskpärast intelligentsitaset.

Kui kellelegi jäi veel segaseks, mis oli algse postituse mõte, siis ma võin selle kahe lausega veelkord kokku võtta. Mõte oli viidata avalikult konkreetse ülevaataja meie hinnangul ebaprofessionaalsele käitumisele nii klienditeenindaja kui ka spetsialistina. Lisaks üritasin end panna suvalise, täiesti tehnikakauge, nö. blondiinist autoomaniku nahka, kellele ilmselt kohe, kui selline asi juhtub, tehakse selgeks, et tegu on täiesti normaalse nähtusega, kui auto ülevaatusel mahlad välja laseb. Seda viimast üritati vähemalt kaudselt tegelikult koha peal ka meile väita. Algusest peale oli selge, et osa süüst oli ka meil endil, ning autol esines tehniline rike, kuid see ei peaks vabastama eksperti kohustusest mootori tööparameetreid pidevalt jälgida ning sellega nõustus täiel määral ka eile meid külastanud ekspert. Ning ühe mainimata jäänud pisiasjana ei peaks mahlad välja lasknud auto mootorit seiskama rooli taha jooksnud klient, vaid siiski ekspert, kes ülevaatust sooritab Smile Kasvõi juba ohutuse pärast.
#58

Valgas kogesin möödund nädalavahetusel midagi eriti ekstreemset. 1982. a Zigulil toimis kõik suurepäraselt, aga läbi ei saanud -- avastati kaks ohtlikku viga

-tagumised uksed ei sulgu nõuetekohaselt ( uksed küll sulguvad, aga üks uks ei lähe teise hambasse ja jääb sa 5 mm kerest eemale ja teine jääb teises hambas ca 3 mm kerest eemale
-mootor on õline, jah on tõesti natuke õline.

Minu jutu peale seletas ülevaataja, et politsei teeb koos maanteeametiga kontrolli ja tullakse talle kallale, kas maanteeametis on asi tõesti nii hulluks läinud või ajas lihtsalt kiusu.
Sõidueksamil on küll asi keeruliseks tehtud, aetakse kõige pingelisemasse liiklusesse, hullude kohtade peale ja iga eksimust arvestatakse täie rauaga, üle äärekivi sõit on juba läbikukkumine.
#59

Üle äärekivi sõitmine.... kas siis teed juba nii kitsaks läinud.... Big Grin 

Aastaid tagasi kiusati ikka kõvasti ülevaatusel. Aga eks riik ja firmad said oma laksu vast kätte. Ainuke asi mis neile mõikab on raha. Big Grin  Ise kaevasid omale auku. Vanemad ja kehvemad autod kadusid ajalukku. Aeti teinekord pill ikka päris lõhki. Oleks pidanud väheohtlike vigade puhul laskma ikka sõita.  Nüüd autod kadunud ja raha ei saa enam  nende paljude juhtide käest.... Big Grin
#60

(25-08-2016, 16:15 PM)jurkman Kirjutas:  üle äärekivi sõit on juba läbikukkumine.
Sõitsinka ühe paraja panniga üle äärekivi kuna saba oli taga ja ei viitsinud tagurdama ja rooli kruttima hakata,otsisin mingit aadressi.Minu õnnetuseks seisis mul taga eravärvides ja erarides ment.Tupiktänavas keerasin uuesti ümber ja jäin tee äärde seisma,et gepsu aadressi sisse togida.Ühel hetkel koputab keegi auto uksele ja uks avatakse ja teie juhiluba.Küsis kas ei tunneta auto gabarite?Tüüpoli mingi 100 m jälitanud mind.Läks id kaardiga oma autosse,helistas kolleegist teise mendi kabinetist välja koos alkomeetriga,seade ei toiminud,läks uut tooma ja mina muudkui ootasin mingi 15 min ja lõpuks sai sis puhumisega ühelepoole,sain doki tagasi ja loeti sõnad peale.Kurat ühtegi hingelist polnud sellel hetkel kõnniteel.Oli see pärnu mnt vana kalevi väravas.Rohkem ei sõida kõnniteele isegi mitte 10 cm.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne