Jumz 6KL 88a
#1

Jõudu kõik!

Pole enne siia foorumisse isegi kontot teinud aga lugenud ikka omajagu- nüüd kus sai endale õue peale üks Jumz tiritud oli sobiv aeg ära registreerida sest näikse siin osadel meestel on tolle masina kohta ikka teadmiste pagas väga võimsaks kujunenud Smile

Loost lühidalt- kuna näha oli, et krundil on kõvasti kaevamistöid teha vaja teha mida enam üksi labidaga ära ei tee ja samas ei viitsi ega ole ka mõttekas hakata jupiti koppa tellima või veel enam laenutusest vedama siis sai juba mõnda aega peetud silmas kas kusagil mõni enam vähem toimiv Jumz müüki tuleb- ja ennäe ilmuski üks välja kõigest miski 5-6 kilomeetrit eemal koduõuest. Seega sai kaupa tehtud ja ära sikutatud ta ideega vähemalt need kaevamised ära kaevata mis tarvis ja boonusena ka talvel lund lükata ning nenditud, et kui tõesti peale seda miskit otstarvet ei leia enam asjale siis saab ju alati kellegi leida kellel rohkem tarvis. Samas kui kujuneb asjalikuks töömasinaks ja abi temast rohkem kujuneb siis hoovi peal talle koha kus seista ikka leiab.

Traktor siis ise 88a Jumz KL-2. Töötunde mootoril näitab miski 8000 vist (ehk teine ring ei ole veel)
Muidu suht koht OK- arvestades, et maapinda on too vist ikka omajagu teisaldanud. Koledaid suuri lokse mastis pole, survevoolikud näikse uued enamus pandud olevat, käima läheb pragu soojaga nii käivitusmootor kui suur ilma pikemalt ketramata. Jõudu mastil nagu loomal ja õli tilgub arvestades nõukogude tehnika eripärasid vaid mõõdukalt.


Kuna ma olen aga põhimõtteline selle koha pealt, et vahet pole kui vana tehnika ka on siis vähemalt põhiasjad võiks toimida siis sai kiire ring tehtud et asendada kõiksugu katkised tuleklaasid, pirning jms värk et vähemalt silma ei riivaks ja ei peaks aida taha parkima masinat Big Grin
Asjaolu, et tehnikat mitte pekki keerata ja et ta oma toimetused ära teeks ja vast ka 9000 töötunnini välja jõuaks vedada siis mõned küsimused kui ma võin targamatele:

1) Mitu liitrit õli tollesse D65 mootorisse sisse mahub?
2) Võrreldes mul kõrval seisva t40ga on õlisurve kole madal sellel masinal- soojalt ca 1,5- külmalt 2 tühikäigul ja peale. No ega 8 tuhat tunniga mootorilt vist väga palju loota ei tasu ja eks ma värske õliga vaata uuesti aga mis see ideaalis peaks olema? Miski rahvas teab siin rääkida, et russidel pidigi olema õlisurve selline madal aga ma kahtleks.
3) Käimakast- pole aimugi mis ained seal sees on ja mis ajast aga igaks juhuks vahetaks ära- palju sinna sisse kannataks ideaalis panna?

4) Mis lülitijublakas see käigukangi kronsteine küljes on taga- endal juhtmed sealt ripuvad- tagurdustuli?

5) Kontakte võiks pakkunda kes remondib pumpasid ja pihusteid- üks pütt külmalt igatahes ei toimi korralikult ja soojalt tõmbab ka aeg ajalt siniseks.

6) Masti tõstesilinder(too suur) toimib allapoole surudes suure viitega (ca 4-5 sek)- ja sõites vedrutab kõvasti- teises suunas on ok ja rakendub kohe kui kangi puutuda. Selline tunne nagu seal oleks õhk sees, on see võimalik idees?

...pärast vast teeb mõne pildi ka.

PS- Kui  kellelegi on üle mõni korralikk D65 mooorit üle komplektselt siis tasub teada anda ja ehk jõuab kaubale- üks kuuris varuks ei oleks paha teades n-liidu tehnikat.
Vasta
#2

(03-10-2016, 13:38 PM)kostean Kirjutas:  4) Mis lülitijublakas see käigukangi kronsteine küljes on taga- endal juhtmed sealt ripuvad- tagurdustuli?

Pakun, et käivitusblokeering.
Vasta
#3

http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&e...Uuyqmzy7aw
Tõmba omale see arvutisse, seal kõik vastused kirjas. See on esimene valik selle otsingu alt: Юмз-кл инструкция

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#4

(03-10-2016, 15:17 PM)zidmootor Kirjutas:  
(03-10-2016, 13:38 PM)kostean Kirjutas:  4) Mis lülitijublakas see käigukangi kronsteine küljes on taga- endal juhtmed sealt ripuvad- tagurdustuli?

Pakun, et käivitusblokeering.

Tundub loogiline- ei tulnud nii kõrgtehnoloogilise lahenduse pealegi arvestades seda kapotil ilutsevat "KÄIK VÄLJA" kirja.
Vasta
#5

Sai siin natuke ringi kaevatud vahepeal paar kärutäit liiva ja hakkasin vaatama, et masti keeramine on kuidagi ebakonkreetne- justkui loks sees või silindris õhk annab kokku suruda vms. No ühesõnaga vaatasin korra põhja alla kus siis kogu see pöördesilindrite majandus on ja avastasin, et hop- mõlemal pöördesilindril on ainult üks ühendus küljes sealpool kust vars välja jookseb- teine ninapoolne ots puha lahti. Kuna metalltorustik on asendatud ka uute survevoolikutega on ilmselgelt miski häkk selle asja kallal korda viidud.

Ilmselgelt hüdropump muidugi tekitab survet ja ketiga erinevalt sellest uuemast silindritega keeramisest ei ole kuidagi võimalik masti pöörata muudmoodi kui, et üks silinder lihtsalt tõmbab sisse ja teine annab järgi, aga kuidas seal orginaalis siis lahendatud on see nina poolne sektsioon silindritel? Kas nendes õli lihtsalt vabavooluga lükatakse silindrit tagasi tõmmates paaki tagasi sealt sektsioonist ja välja sirutades sikutatakse jälle sisse või on mingi ülessanne ikka ka sellel "eespoolsel" silindri sektsioonil?

Plus ühe poole pealt tulev (võimalik et ka teispoolt aga pole veel leidnud) survevoolik läbib mingi kummalise klotsi mis kindlasti orginaalis seal ei ole olnud ja mille otstarvet pole ma veel selgeks teinud- ma oletan, et antund häki korral võiks tegu võiks olla miski klapiga mis ei lase  järeletuleval silindril päris vabalt õli tagasi paaki suruda kui teine pool tõmbab ja hoiab seega ketti pingul (?)

No igatahes kui keegi on midagi taolist kusagil kohanud või teab kas oli mingi "variant" kuidas Jumzil seda väidetavalt keerulist kepipingutussüsteemi ümber ehitati või vähemalt mu mõttekäiku jagab Rolleyes
Vasta
#6

mõned fotod ei teeks paha.
Vasta
#7

Tsitaat:survevoolik läbib mingi kummalise klotsi mis kindlasti orginaalis seal ei ole olnud ja mille otstarvet pole ma veel selgeks teinud- ma oletan, et antund häki korral võiks tegu võiks olla miski klapiga mis ei lase  järeletuleval silindril päris vabalt õli tagasi paaki suruda kui teine pool tõmbab ja hoiab seega ketti pingul (?)

Luku- või koormalaskeklapp näiteks? Vt http://hudraulika24.ee/index.php?route=p...ry&path=64
Vasta
#8

No too julla näeb selline välja mis raami külge on keevitatud ja milles miski mis seondub pöördesilindritega läbi käib.

[Pilt: y3mrxP2waLAZdBdNMv8E9LEHfBbCUKwLp7w7DjQH...pmode=none]

Silindrite juures pole midagi eritu huvitavat peale fakti, et esimese poole torustik on täiesti lahti ühendatud.

[Pilt: y3mvu2HjcnPcA6s_QXxiwzkjxFHBPxISbSkhQ9DM...pmode=none]
Vasta
#9

(14-10-2016, 12:37 PM)kostean Kirjutas:  No too julla näeb selline välja mis raami külge on keevitatud ja milles tvähematl ühe poole masti silinder läbi läib.

[Pilt: WP_20161014_001.jpg?psid=1]

Silindrite juures pole midagi eritu huvitavat peale fakti, et esimese poole torustik on täiesti lahti ühendatud.

[Pilt: WP_20161014_004.jpg?psid=1]

Ei näe pilte...

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#10

(13-10-2016, 23:02 PM)kostean Kirjutas:  Sai siin natuke ringi kaevatud vahepeal paar kärutäit liiva ja hakkasin vaatama, et masti keeramine on kuidagi ebakonkreetne- justkui loks sees või silindris õhk annab kokku suruda vms. No ühesõnaga vaatasin korra põhja alla kus siis kogu see pöördesilindrite majandus on ja avastasin, et hop- mõlemal pöördesilindril on ainult üks ühendus küljes sealpool kust vars välja jookseb- teine ninapoolne ots puha lahti.
 Nii ongi.  Üks silinder tõmbab vasakule, teine paremale. Jagaja sama sektsiooni küljest läheb üks toru ühele silindrile, teine toru teisele.
Puha lahti ei ole hea, kisub tolmu ja muud prahti silindrisse. Pane kahe silindri tagumiste stutserite vahele ka üks toru, või voolik. Ilmselt oleks hea, kui selles torus/voolikus rõhk palju üle atmosfäärirõhu ei kasvaks, mõni rõhuklapp aitaks seda vältida.
Või kui seda ei saa, oleks mõistlik miski filter sinna silindri lahtise stutsi otsa kombunnida, mis sodi kinni peab.
Vasta
#11

(15-10-2016, 19:13 PM)tcumen Kirjutas:  Puha lahti ei ole hea, kisub tolmu ja muud prahti silindrisse. Pane kahe silindri tagumiste stutserite vahele ka üks toru, või voolik. Ilmselt oleks hea, kui selles torus/voolikus rõhk palju üle atmosfäärirõhu ei kasvaks, mõni rõhuklapp aitaks seda vältida.
Või kui seda ei saa, oleks mõistlik miski filter sinna silindri lahtise stutsi otsa kombunnida, mis sodi kinni peab.

Ten points, igal roolilatil on rõhutasandus, see on hädavajalik.
Tööpõhimõte on täpselt sama, ainult need kaks hüdrosilindrit on ühe telje külge pandud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#12

Sai korra traktori alla kiigatud ja vähemaltvoolikute süsteem sai selgemaks- näikse , et antud "klotsi" jooksevad kokku kummagi silindri ühendused läbi kolmikute. Peale nende kahe toru mis jagajast tulevad ühtegi muud ühendust enam ei eksisteeri seega kas võiks eeldada, et tehase poolt orginaalis ette nähtud ketipingutusmahanism on seega vahelt välja visatud (kui see just ei toimi läbi armatuuri all oleva jagaja kuidagi)?

Ma eeldan seega, et antud klots tõepoolest võiks jagada mingi osa survest mis tõmbava sillindri peale lastakse ka järgiandvale- Samas kuna kolmikud on vahel ei toiks see mingeit effekti omada sest tõmmataval silindril on võimalik õli välja pressida jagaja suunas eeldusel, et jagaja on ehitatud nii, et laseb sellel silindril mida tõmmatakse vabalt õli tagasi pressida ilma mingi takistuseta.

[Pilt: y3mF_J9sK59f4x3sNMtQx163DntCQ5-uxBaR6aGy...pmode=none]
Vasta
#13

Tegu võiks olla kaitseklapiga, mis laseb õli ühest silindrist teise kui näiteks jagaja kang järsult lahti lasta ja mast inertsiga edasi liigub.
Ilma võib sel juhul keti puruks tõmmata näiteks.
Keti pingutamiseks on jala silindrist voolik läbi tagasilöögiklapi, mis laseb jala liigutamisel õli pöördesilindrisse, kuid sealt tagasi mitte.
Seega jala tõstmisel toimub keti pingutamine eeldusel, et mast pole lõpuni keeratud või kopp maas.
Keti saab pingule ka lihtsalt masti paremale ja vasakule lõpuni keerates.
Pöördesilindrite vabad avad peab kindlasti kuhugi tagasivoolu ühendama et sealt tolmu ja liiva sisse ei tõmbaks.
Vasta
#14

(16-10-2016, 19:35 PM)2715 Kirjutas:  Tegu võiks olla kaitseklapiga, mis laseb õli ühest silindrist teise kui näiteks jagaja kang järsult lahti lasta ja mast inertsiga edasi liigub.
Ilma võib sel juhul keti puruks tõmmata näiteks.

Sain nüüd minagi selle asja mõtte selgeks, kuigi mul pöörab masti ilma ketita.

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#15

Keegi teab rääkida mis sorti tihendid või o-rõngad sinna ns100 pumba ja flantside vahele käivad Jumzil? Sai just üks uus pump muretsetud aga vaatan, et mingeid sooni ega midagi peale sileda talla sellel ei ole seega kas jääb flantsi poole nüüd mingi soon siis veel kuhu rõngas käib või on üldse ainult mingi keberniittihendiga.
Vasta
#16

Õlitoru flantsil on O rõnga soon..

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#17

(28-10-2016, 16:56 PM)mlsluik Kirjutas:  Õlitoru flantsil on O rõnga soon..

Selge- tänud, seega tuleb lahti lammutada ja siis vanaga seada sammud poodi.
Vasta
#18

Kas oled oma pööramis probleemi korda saanud? :Smile

Ma ei saa aru, kuidas selline ühendus üldse toimib. Nagu pudru ja kapsad see ühendus. :Big Grin 
Kas kett lõdvaks ei lähe? Sinu ühendus toimib keti venitamis põhimõttel.
See jupp, mis sul pildil tuleks ühendada ikka nende otste vahel, mis on silindri mootori poolsete otstes sees pool.  Masti pööramis silindrid survestatakse ikka mõlemalt poolt silindrit . Tagumine jagaja( kangi lülitus parem vasak) surve otsad tuleb ühendada silindri mootori poolsetel välimistele otstele. Ja et kett pingule läheks, tuleb anda surve tagumise jagaja sisend survelt silindri varre poolsetele otstele. Silindri varre poolsete ühenduste vahele tuleb panna kolmik ja see ülejäänud ots tuleb siis ühendada tagumise jagaja surve toru(see mis tuleb esimese jagaja pealt) külge, et kett pingule suruda. Silindri varre poolsetel otsetel on pidevalt  surve peal,mootori poolsel otstel jagatakse läbi jagaja kangi surved, kas ühele poole või siis teisele poole. Et mast ühtlaselt ja rahulikult keereks ongi oluline see klapp, millest sul pilt on. Kui ümber hakkad ühendama siis puhasta silindrid seest ära. :Smile

Või olen mina millestki valesti aru saanud? Või on siis Jumze nii erinevaid. Mul on kolme kangiga süsteem sul uuem jumz aga tööpõhimõte peaks ikka sama olema.
Vasta
#19

Arusaadavalt on seal mingil ajahetkel tehtud miski väga huvitav rats ja eemaldatud orginaal konfiguratisoon aga nagu juba öeldud siis on raske aru saada selle süsteemi toimimise põhimõttest.


Ma pakun et antud ümberehitusega kindlasti ei parendatud masti pööramise täpsust pigem leiti lihtne viis mingil põhjusel vähendada neid toruühendusi kuna tagant jagajatest tagasivool enam selles seadistuses masti pingutamisel rolli ei mängi. Samas kui mast väga ebakonkreetselt on hakanud liikuma siis olen mõlemale poole korra välja keeranud sellega ja justkui on uuesti muutunud jäigemaks see keeramine.

Eks sooja ajaga vaatan- alumised silindrid mingil määral leemendavad ka seega kui juba korra maha võtta nood siis võimalik, et ostsin kusagilt doonori pealt orginaaltorustiku uuesti ja vaatan kas ehk on võimalik taastada seda tehaseseadet.
Vasta
#20

Tööpõhimõte on lihtne Big Grin

Üritan seletada, silindrid peavad liikuma sünkroonis üks sisse ja teine välja. Nimetan siis silindri mootori poolset otsa esimesks otsaks ja masti poolset silindrit tagumiseks otsaks.

Kui on ühendatud nii nagu üleval kirjutasin siis peaks asi toimima nii: Silindri tagumised otsad saavad surve esimesest ja tagumist jagajat ühendavast torust, kindlasti peab olema kolmik kohe silindri ühenduse juures just selle kolmiku kaudu hakkab liikuma õli ühest silindrist teise kui masti keerata.
Kui istud jumzis kaevamis asendis ja tahad pöörata masti paremale, siis peab parem silinder sisse minema ja vasak välja tulema. Kui vajutad jagaja kangi siis saab survet vasaku silindri esimene pool ja parema silindri esimene pool survet ei saa, vaid õli surutakse läbi jagaja paaki. Parema silindri surus sisse just läbi selle kolmiku tulnud õli, mis tuli vasakust silindrist. Silindri esimesed otsad on omavahe ühenduses ka läbi selle vidina, mis sul pildil on aga sellest õli läbi voolata ei tohiks. Täpset selle vidina põhimõtet ma ei tea aga ilmselt peaks selle kaudu just õhk välja saama, selle väiksed õhuaugud külgedel. Õli on seal sees küll aga ühest silindrist teise õli läbi selle ei saa. Kui õhk on pääsenud sellesse süsteemi siis õhk lükkab silindri varre välja. Õhu saad välja kui keerad masti ja samal ajal, kas liigutad käppa või mängid sahaga üles alla. Kui nii ei tule, siis lihtsalt masti ühest äärest teise aga nii võib päris kaua aega võtta ja kett valesti hambasse minna. 
Loodane, et on abi Smile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne