Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

(12-11-2016, 22:15 PM)Marko Kirjutas:  Võimalik. Eks ma uurin kui liiga häirivaks muutub.

OK.Energia teema läks ehk üle võlli(kustutati),Aga Emakeele foorum on ikka mujal.Mees nn.maalt ja trakatsiga saab alati aru,millest jutt Toungue Toungue Sad

Pneumaatilise noole puhul tuleb jõu õlg suuremaks teha, silindrid võimsamaks ning kasutada mingisuguseid pidureid, mis kontrollitult lasevad silindrivõllil liikuda jne.  Kindlasti saab. Kas sellel ka mõtet on, on väheke teine küsimus aga saab. Kari tehnika inimesi siin koos ja esimese asjana otsitakse variante miks või kuidas ei saa Big Grin

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

huvitav, moka otsast miskit mainid ja mihuke arutelu läeb lahti. Smile
eks see pneumo teema ikka mujalt jõu toomise värk vast oli.
võib õhuga masinat liigutada ja võib vajadusel ka hüdropumpa keerutada.
aga küsimus ikke toas töötamise riistade kohta oli.
kirka, kang, labidas ja käru teevad ka asja ära.
teoreetiliselt vähemalt.
masinaga oleks parem ja lihtsam ja kiirem ja mugavam ja ...
igatahes tänan asjalike vihjete eest.

(12-11-2016, 23:52 PM)viplala Kirjutas:  Pneumaatilise noole puhul tuleb jõu õlg suuremaks teha, silindrid võimsamaks ning kasutada mingisuguseid pidureid, mis kontrollitult lasevad silindrivõllil liikuda jne.  Kindlasti saab. Kas sellel ka mõtet on, on väheke teine küsimus aga saab. Kari tehnika inimesi siin koos ja esimese asjana otsitakse variante miks või kuidas ei saa Big Grin
OK.Kuna meie vestlus Markoga sel teemal kustutati ,püüan vastata küssale.Mida suuremaks,jämedamaqks silindrid muudad,seda suuremaks muutub energia,mis vabaneb , kui takistus kaob.Kui kivi(paar tonni) kopast maha veereb ,siis pneumaatika lennutab kopa Sulle putkasse.Pneumaatika ja hüdraulika töötavad  üksjagu erinevatel nn.prinsiipidel.

https://photos.google.com/photo/AF1QipN_...0FauN-oOCP

Mul peldikus viimane TM.Siint reklaam,ehk sobib.

Ei kustutatud, eelmisele lehele jäi.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(13-11-2016, 00:30 AM)linnuke Kirjutas:  
(12-11-2016, 23:52 PM)viplala Kirjutas:  Pneumaatilise noole puhul tuleb jõu õlg suuremaks teha, silindrid võimsamaks ning kasutada mingisuguseid pidureid, mis kontrollitult lasevad silindrivõllil liikuda jne.  Kindlasti saab. Kas sellel ka mõtet on, on väheke teine küsimus aga saab. Kari tehnika inimesi siin koos ja esimese asjana otsitakse variante miks või kuidas ei saa Big Grin
OK.Kuna meie vestlus Markoga sel teemal kustutati ,püüan vastata küssale.Mida suuremaks,jämedamaqks silindrid muudad,seda suuremaks muutub energia,mis vabaneb , kui takistus kaob.Kui kivi(paar tonni) kopast maha veereb ,siis pneumaatika lennutab kopa Sulle putkasse.Pneumaatika ja hüdraulika töötavad  üksjagu erinevatel nn.prinsiipidel.

Selleks ma kirjutasingi kontrollitavatest silindri piduritest. Juhul kui laks käib ja silindrist hakkab vars üle x kiiruse väljuma, lendab pidur peale ja takistab liig suurt kiirust. See on täiesti teostatav.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(13-11-2016, 00:45 AM)viplala Kirjutas:  
(13-11-2016, 00:30 AM)linnuke Kirjutas:  
(12-11-2016, 23:52 PM)viplala Kirjutas:  Pneumaatilise noole puhul tuleb jõu õlg suuremaks teha, silindrid võimsamaks ning kasutada mingisuguseid pidureid, mis kontrollitult lasevad silindrivõllil liikuda jne.  Kindlasti saab. Kas sellel ka mõtet on, on väheke teine küsimus aga saab. Kari tehnika inimesi siin koos ja esimese asjana otsitakse variante miks või kuidas ei saa Big Grin
OK.Kuna meie vestlus Markoga sel teemal kustutati ,püüan vastata küssale.Mida suuremaks,jämedamaqks silindrid muudad,seda suuremaks muutub energia,mis vabaneb , kui takistus kaob.Kui kivi(paar tonni) kopast maha veereb ,siis pneumaatika lennutab kopa Sulle putkasse.Pneumaatika ja hüdraulika töötavad  üksjagu erinevatel nn.prinsiipidel.

Selleks ma kirjutasingi kontrollitavatest silindri piduritest. Juhul kui laks käib ja silindrist hakkab vars üle x kiiruse väljuma, lendab pidur peale ja takistab liig suurt kiirust. See on täiesti teostatav.
Sul peab olema sel juhul kontroller,mis mõõdab rõhku mõlemas silindri otsas(nagu eelpool öeldud ,õhk ju kokkusurutav)Meeletu sagedusega,klappide tööst lausa vaikin.Ja ikkagi jääb selliste masside puhul nn.Jonnipunni efekt.

Ei pea, piisab ühest andurist silindris mis mõõdab survet. Kui surve langus tekib kiirem kui vaja, tõmmatakse pidur peale. Tänased suvalised hiina Alibabast ostetud elektroonika ja andurid suudavad reageerida mõne sajandik sekundiga sellisele muutusele silindri rõhus. Kokkuvõttes saaks taolise süsteemiga vajadusel terve ekskavaatori tööle sujuvamalt kui tänased hüdro pealt töötavad. See kõik on võimalik, seal ei ole midagi rasket aga kas ka vajalik, vot selles ma ei ole kindel.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Kõik on võimalik kui mõelda raamidest välja... https://www.youtube.com/watch?v=eiYoBbEZwlk

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

OK.Kfl Viplala arutleb ehk teoreetiliselt kogu selle mandi üle.Teoorias ehk tõesti kõik võimalik.Mulle on pneumovärk ikka meeldinud(nt.Festo meil)Aga see kasutusel ikka mujal,kui rasketehnika(Va.igasugused pinnasepuurid) Rolleyes

(13-11-2016, 01:00 AM)viplala Kirjutas:  Kõik on võimalik kui mõelda raamidest välja... https://www.youtube.com/watch?v=eiYoBbEZwlk

Video on küll vahva ,aga ei seleta kuidagi pneumo eelist,ehk siis võimalikkust resketehnikas.

(13-11-2016, 01:01 AM)linnuke Kirjutas:  OK.Kfl Viplala arutleb ehk teoreetiliselt kogu selle mandi üle.Teoorias ehk tõesti kõik võimalik.Mulle on pneumovärk ikka meeldinud(nt.Frsto meil)Aga see kasutusel ikka mujal,kui rasketehnika(Va.igasugused pinnasepuurid) Rolleyes

Loomulikult teoreetiliselt Big Grin .Ma siin tibake mõtsi selle piduri üle veel. Üks ilma andurite ja elektroonikata variant oleks selline kus piduriks võiks olla mingi lineaar mootoriga keermelati taoline jupstükk, mis jookseb keerates silindri käigule järele. Kui nüüd surve kiirus muutub ja silinder tahaks koppa tuppa lennutada, jääb latt end sama kiirusega edasi kerima ja ei lase seda teha, ning erilist võnget ei tohiks ka tekkida.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(13-11-2016, 01:06 AM)linnuke Kirjutas:  
(13-11-2016, 01:00 AM)viplala Kirjutas:  Kõik on võimalik kui mõelda raamidest välja... https://www.youtube.com/watch?v=eiYoBbEZwlk

Video on küll vahva ,aga ei seleta kuidagi pneumo eelist,ehk siis võimalikkust resketehnikas.

Ei, seda see tõesti ei seleta, küll aga kastist välja mõtlemist Smile

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(13-11-2016, 01:10 AM)viplala Kirjutas:  
(13-11-2016, 01:06 AM)linnuke Kirjutas:  
(13-11-2016, 01:00 AM)viplala Kirjutas:  Kõik on võimalik kui mõelda raamidest välja... https://www.youtube.com/watch?v=eiYoBbEZwlk

Video on küll vahva ,aga ei seleta kuidagi pneumo eelist,ehk siis võimalikkust resketehnikas.

Ei, seda see tõesti ei seleta, küll aga kastist välja mõtlemist Smile
Hea mõttekäik.Aga jätame selle Suurte peade arutada(tegelikult,jalgratast leiutatakse siiamaani Rolleyes )

(13-11-2016, 01:09 AM)viplala Kirjutas:  piduriks võiks olla mingi lineaar mootoriga keermelati taoline jupstükk, mis jookseb keerates silindri käigule järele. Kui nüüd surve kiirus muutub ja silinder tahaks koppa tuppa lennutada, jääb latt end sama kiirusega edasi kerima ja ei lase seda teha, ning erilist võnget ei tohiks ka tekkida.

Mille pärast siis üldse õhuga mängida kui keermelatt peab kogu töö ära tegema? Big Grin

Võtke mõni ttü mehaanikute roboti haaratsi projekt (kus täpne positsioneerimine on a ja o) ette, neid tehti igasuguste ajamitega: hüdro, pneumo, elektriline. Saab põhimõtte kätte kuidas sõlmed lahendada, ei pea samu kalleid komponente kasutama.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)

Tekib ainult küsimus et milleks vaja jalgratast leiutada... ?

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB

Valame siis õli edasi... lihtsalt laiema silmaringi nimel Cool
Hüdrosistemid töötavad survetel 100-200 at kui õieti mäletan.
Meändne laiatarbe kompressor suudab pikema aja vältel ja suurtes kogustes siukest manti välja peksta? vene tanki kaheastmeline (käivitus)kompressor mida kasutatakse 3-400at? surve tekitamiseks pidi selle surve saamiseks ikka kümmekond minutit huugama, paak oli vist 40l... Mitmeks liigutuseks sellest jaguks? Päästjad laevad suruõhuballoone kompressoriga, mis 20l paaki täidab..(jube kaua)? 
Mis mõõtudega peaks olema pneumo töösilinder, mis annaks välja samas koguses jõudu?
Mis sistem suudaks täpselt jagada ja manustada seda?


Ei pea ajama rõhku  kõrgeks, piisab kui silinder on 20x suurem   Big Grin
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 67 külali(st)ne