Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

Oi-oi-oi-oi, mis hirmsa vaidluse ma põhjustasin... Andestust, ei tahtnud.

Ei eita sugugi, sooja-külma mängu olulisust korstna puhul, aga mingi "alge" peab enne ka olema kui tule alla teed. Et korstnajala luugi (ahju ukse) avamisel võiks habe lehvima hakata, siis on lootustandev. Käisin just korstna juures, mis ei ole 14 aastat suitsu näinud. Käega oli tunda, et õhk liigub, silmaga oli näha ämblikuvõrgu liikumist. Mõtleme ventilatsioonikorstna peale. Mõtleme laskuvate lõõride peale. Miks on korstna pikkus oluline? Miks papa Veski oma piiblis õpetab, et tuharesti ja korstnaotsa vahe peaks olema min 5 m.

Mul on saunal korstna taldadest plessini vast 4m, tõmme nigel. Mainitud koonus olla jah väga hea asi, pitsi tuleb nagunii lappida, proovin ära. Aga see järgmise aasta töö. Esialgu tuleb ahju koldelagi ära lappida ja veesoojendamisega miskit ette võtta. Pilt ka:
   
Punane joon koldelagi, kollane gaasi teekond terve lae puhul, sinine kurb reaalsus. Pealnäha  nagu peaks lühem teekond tõmmet soodustama, aga minu veendumuste kohaselt peaks ahjus olema mingi "kitsaskoht". Seega lae vahetamine ka tõmbe seisukohalt oluline.

(22-11-2016, 03:42 AM)13piisab Kirjutas:  tulles aga korstnateooria praktilise algküsimuse juurde tagasi:

ehk siis: kui keegi just vastu ei vaidle, siis ma paneks "oltsbergi" nahas olles veepotsiku kerise kohale, viies (kivi-)korstnasse suubumise kõrgemale. Vee mugavaks kättesaamiseks saab vajadusel lisada kraani. Täitmine võiks aga 21.sajandil käia ühel või teisel moel (elektrilise) pumba abil Wink
Kõrgem suubumine korstnasse oli jama, madalamale toomine parandas olukorda.

Kui elektrit ei ole? Kui õues on miinuskraadid? Kui kaev tühi ja saunavesi saadakse kas lume sulatamisest või küla pealt? Laste töökasvatus. (Niigi tundub, et olen vahel Eesti Laiskurkorpuse pealik Lembit Pärn Sad  )

Veega jõudsime sinna, et tsirkulatsioon parem kui liibuv suur paak? Ahju pilti vaadates tuleb vast ideid. Vesi ahjus ahjust pilt ka, nüüd elab šašlõkiahjuna:
   
Punasega veekuumuti koht, kõverus loomuliku põlemise mitte toore jõu tagajärg.

(22-11-2016, 03:42 AM)13piisab Kirjutas:  ...siis mulle tundub teooria põhjal küll, et ahjutoru (mida ma samuti siinses kontekstis "korstna osaks" nimetaks) korstnasse suubumise kõrgus ei mõjuta tõmmet. Vähemasti mitte tõmmet vähendavas suunas.

ehk siis: kui keegi just vastu ei vaidle...

Ma pole just kindel, aga vaielda tahaks.
Alaühendusega soome tüüpi kaminahjud tunduvad olema parema tõmbega, sest ... korstnatoru on neil ju kaks meetrit rohkem (muidugi siseehitus ka parem). Pikema toruga püss on ka ju parem.
Ega neid ahjutorusid väga korstnaks nimetada ei saa. Ja veel, mida rohkem võetakse sooja igaltpoolt ära (veepaak ümber leegitoru), seda viletsamaks läheb tõmme. Võibki tekkida situatsioon, kus kuum õhk ei jaksa sammast (palli kondlit ja lasti) üles kergitada.

__________________________
M: Peugeot 406 juppe, vaata pilte ja hindu.
M: Datsun Cherry
M: Volvo mootor
tulepesa.ee


(22-11-2016, 10:00 AM)motamees Kirjutas:  
(21-11-2016, 20:43 PM)linnuke Kirjutas:  ...No samas jutujätkuks  küssa,miks keevitati nendele raudtoru korstendele spiraal ümber. Smile

Täna hommikul, kui tõusin, "plahvatas" äkki vastus. Kuna jutt käib kogu aeg "kuumaõhupallist", siis peab spiraal selle tõusu soodustama. Ilmselgelt soojeneb raudtoru kä väljaspoolt ja seal on teine tõusev "pall". Spiraal aga annab sellele pöörleva liikumise ja üle korstna otsa minnes on vint nii vägev, et toru imetakse tühjaks, nagu Dureksit kasutades.

Spiraal annab korstnale stabiilsuse, et ta ei hakkaks pendeldama ja resonantsi minnes ei puruneks. See võimaldab korstna ehitusel kasutada hoopis õhemaid materjale. Suurte korstende puhul on kokkuhoid sadades, kui mitte tuhandetes kilogrammides metallis.

(22-11-2016, 10:46 AM)kr8nik Kirjutas:  
(22-11-2016, 10:00 AM)motamees Kirjutas:  
(21-11-2016, 20:43 PM)linnuke Kirjutas:  ...No samas jutujätkuks  küssa,miks keevitati nendele raudtoru korstendele spiraal ümber. Smile

Täna hommikul, kui tõusin, "plahvatas" äkki vastus. Kuna jutt käib kogu aeg "kuumaõhupallist", siis peab spiraal selle tõusu soodustama. Ilmselgelt soojeneb raudtoru kä väljaspoolt ja seal on teine tõusev "pall". Spiraal aga annab sellele pöörleva liikumise ja üle korstna otsa minnes on vint nii vägev, et toru imetakse tühjaks, nagu Dureksit kasutades.

Spiraal annab korstnale stabiilsuse, et ta ei hakkaks pendeldama ja resonantsi minnes ei puruneks. See võimaldab korstna ehitusel kasutada hoopis õhemaid materjale. Suurte korstende puhul on kokkuhoid sadades, kui mitte tuhandetes kilogrammides metallis.

Samas osadel korstendel on spiraal tulenevalt valmistamise tehnoloogiast. Korstnatorud on valmistatud sarnaselt ventilatsioonitorudele, kus metalllint keeratakse toruks spiraalse keevisõmblusega. Mul on sellisest paksuseinalisest torust(läbimõõt 700, paksus 12) valmistatud töökoja ahi.

Samas osadel korstendel on spiraal tulenevalt valmistamise tehnoloogiast. Korstnatorud on valmistatud sarnaselt ventilatsioonitorudele, kus metalllint keeratakse toruks spiraalse keevisõmblusega. Mul on sellisest paksuseinalisest torust(läbimõõt 700, paksus 12) valmistatud töökoja ahi.
Jutt ikka spiraalist ,mis keevitati korstna välisküljele Rolleyes 

Motamehe mõttekäik kah hea(parandab tõmmet),see aga sja juures ainult nn.boonus.

Tegelikult:Tuuleiilid korstna taga tekitavad hõrenduse(ehk vaakumi),mis hakkab korstent ka sinnapoole tõmbama,ehk siis topeltjõud korstna kummuliajamiseks.


[Pilt: 0110646787730cb.jpg?1479829619]

Spiraal aga suunab tuule üles,vältides korstna taga pööriseid , ehk alarõhku.

[Pilt: 01106467899f365.jpg?1479829644]
Samas surudes korstent allapoole. Rolleyes

[quote pid='407898' dateline='1479830764']

Tegelikult:Tuuleiilid korstna taga tekitavad hõrenduse(ehk vaakumi),mis hakkab korstent ka sinnapoole tõmbama,ehk siis topeltjõud korstna kummuliajamiseks.


[Pilt: 0110646787730cb.jpg?1479829619]

Spiraal aga suunab tuule üles,vältides korstna taga pööriseid , ehk alarõhku.

[Pilt: 01106467899f365.jpg?1479829644]
Samas surudes korstent allapoole. Rolleyes
[/quote]
Sellel teisel jooniselt selgub, et peale spiraali paigaldamist hakkab tuul mööduma korstnast ainult ühelt poolt. Aga kui tuul tahaks minna korstnast mööda vasakult, kas siis keeraks pöörise maasse? Kui asi nii lihtne oleks, siis võiks õue unustatud jääpuuri otsast suruõhku võtta.

Tuul möödub korstnast täpselt sellelt poolt, mispidi keevitatud nn.spiraal.(Vasakkeermega mööduks tuul vasakult SmileMaitse asi Big Grin
Ja kui tuul juba ümber korstna tiirleb,puhub ka järgmise iili samas suunas.

(22-11-2016, 21:30 PM)linnuke Kirjutas:  Tuul möödub korstnast täpselt sellelt poolt, mispidi keevitatud nn.spiraal.(Vasakkeermega mööduks tuul vasakult SmileMaitse asi Big Grin
Ja kui tuul juba ümber korstna tiirleb,puhub ka järgmise iili samas suunas.

Aga mis saab kui tuul puhub täpselt vastas suunast ?
Korsten tõuseb õhku ja tõmme surub korstnasse, sinu teooria järgi.

(22-11-2016, 23:43 PM)Qunts Kirjutas:  
(22-11-2016, 21:30 PM)linnuke Kirjutas:  Tuul möödub korstnast täpselt sellelt poolt, mispidi keevitatud nn.spiraal.(Vasakkeermega mööduks tuul vasakult SmileMaitse asi Big Grin
Ja kui tuul juba ümber korstna tiirleb,puhub ka järgmise iili samas suunas.

Aga mis saab kui tuul puhub täpselt vastas suunast ?
Korsten tõuseb õhku ja tõmme surub korstnasse, sinu teooria järgi.
Kallis Quints:
 Saa nüüd kaineks (SRY Rolleyes ) ,ja tee paar tiiru ümber korstna.Pilt ju sarnane,selmet, mistahes poolt tuul puhub ,korsten ikka samasugune Big Grin Big Grin

(22-11-2016, 23:51 PM)linnuke Kirjutas:  
(22-11-2016, 23:43 PM)Qunts Kirjutas:  
(22-11-2016, 21:30 PM)linnuke Kirjutas:  Tuul möödub korstnast täpselt sellelt poolt, mispidi keevitatud nn.spiraal.(Vasakkeermega mööduks tuul vasakult SmileMaitse asi Big Grin
Ja kui tuul juba ümber korstna tiirleb,puhub ka järgmise iili samas suunas.

Aga mis saab kui tuul puhub täpselt vastas suunast ?
Korsten tõuseb õhku ja tõmme surub korstnasse, sinu teooria järgi.
Kallis Quints:
 Saa nüüd kaineks (SRY Rolleyes ) ,ja tee paar tiiru ümber korstna.Pilt ju sarnane,selmet, mistahes poolt tuul puhub ,korsten ikka samasugune Big Grin Big Grin
Aga kui on madalrõhkond Big Grin
Väike klipp sinule Big Grin
https://www.facebook.com/Incredible-Thin...263438752/

(22-11-2016, 23:54 PM)Qunts Kirjutas:  
(22-11-2016, 23:51 PM)linnuke Kirjutas:  
(22-11-2016, 23:43 PM)Qunts Kirjutas:  
(22-11-2016, 21:30 PM)linnuke Kirjutas:  Tuul möödub korstnast täpselt sellelt poolt, mispidi keevitatud nn.spiraal.(Vasakkeermega mööduks tuul vasakult SmileMaitse asi Big Grin
Ja kui tuul juba ümber korstna tiirleb,puhub ka järgmise iili samas suunas.

Aga mis saab kui tuul puhub täpselt vastas suunast ?
Korsten tõuseb õhku ja tõmme surub korstnasse, sinu teooria järgi.
Kallis Quints:
 Saa nüüd kaineks (SRY Rolleyes ) ,ja tee paar tiiru ümber korstna.Pilt ju sarnane,selmet, mistahes poolt tuul puhub ,korsten ikka samasugune Big Grin Big Grin
Aga kui on madalrõhkond Big Grin
Väike klipp sinule Big Grin
https://www.facebook.com/Incredible-Thin...263438752/

See pigem disainielement,TUULESUUNAST SÕLTUMATU Big Grin
PS.Ehk vint raua moodi.Toss tuleb korstnast kuulikiiruselSmileSmile

Korstna spiraali vaidluse jätkuks panen spiraali pildi ja ütlen, et tuul puhub võrdselt nii korstna vasakule kui paremale poolele. Järelikult vasakule puhuv (sinine) kergitab korstent maast lahti ja paremale küljele puhuv (punane osa spiraalist) surub tõepoolest korstent maasse. Korstma taga kohtuvad need erisuunalised tuuled juba erinevatel kõrgustel ja siis võib tõesti tekkida erinev pilt võrreldes ilma spiraalita korstnaga.
Muide pole elu sees ühtki spiraaliga korstent näinud (tähelepanematu nagu ma olen, vahin maha, et roostes naela otsa mitte astuda). Sellepärast ei oska rohkem pajatada.

https://www.facebook.com/Incredible-Thin...263438752/
Seda kiviladumise moodust on kasutatud Pärnu parkimismaja ehitusel dekoratiivse elemendina. Nüüdseks asendatud lähedalasuva paariskaupluse reklaamiga plekitahvlitega. Terve seina ulatuses.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины.

(23-11-2016, 00:01 AM)aavu Kirjutas:  Korstna spiraali vaidluse jätkuks panen spiraali pildi ja ütlen, et tuul puhub võrdselt nii korstna vasakule kui paremale poolele. Järelikult vasakule puhuv (sinine) kergitab korstent maast lahti ja paremale küljele puhuv (punane osa spiraalist) surub tõepoolest korstent maasse. Korstma taga kohtuvad need erisuunalised tuuled juba erinevatel kõrgustel ja siis võib tõesti tekkida erinev pilt võrreldes ilma spiraalita korstnaga.
Muide pole elu sees ühtki spiraaliga korstent näinud (tähelepanematu nagu ma olen, vahin maha, et roostes naela otsa mitte astuda). Sellepärast ei oska rohkem pajatada.

Siinkohal ei saa ka mina aru miks peaks tuul just korstent maase suruma ja mitte seda tõstma? Või siis miks peaks tömmet tekkitama, samas kui võib tõmmet vähendada. 
Siinkohal tulebki mängi kõrgrõhkond või madal rõhkond.
Samas mul maamaja asub lohus ja seal madal rõhkkonnaga ei ole absull tõmmet aga kõrge rõhuga tõmbab kraanuli korstnast välja nii, et korjad hoovist pärast julkasid kokku Big Grin

Spiraali point ei ole ikkagi tõsta ,või suruda korstent.Tema ülesanne likvideerida teispool korstent nn.alarõhueffekti,ehk siis vähendada tuule mõju 2x.

(22-11-2016, 20:06 PM)linnuke Kirjutas:  Samas surudes korstent allapoole. Rolleyes

Millest siis vastuolu su postitustes?

Инвалид информационной воины.

(23-11-2016, 00:08 AM)Qunts Kirjutas:  
(23-11-2016, 00:01 AM)aavu Kirjutas:  Korstna spiraali vaidluse jätkuks panen spiraali pildi ja ütlen, et tuul puhub võrdselt nii korstna vasakule kui paremale poolele. Järelikult vasakule puhuv (sinine) kergitab korstent maast lahti ja paremale küljele puhuv (punane osa spiraalist) surub tõepoolest korstent maasse. Korstma taga kohtuvad need erisuunalised tuuled juba erinevatel kõrgustel ja siis võib tõesti tekkida erinev pilt võrreldes ilma spiraalita korstnaga.
Muide pole elu sees ühtki spiraaliga korstent näinud (tähelepanematu nagu ma olen, vahin maha, et roostes naela otsa mitte astuda). Sellepärast ei oska rohkem pajatada.

Siinkohal ei saa ka mina aru miks peaks tuul just korstent maase suruma ja mitte seda tõstma? Või siis miks peaks tömmet tekkitama, samas kui võib tõmmet vähendada. 
Siinkohal tulebki mängi kõrgrõhkond või madal rõhkond.
Samas mul maamaja asub lohus ja seal madal rõhkkonnaga ei ole absull tõmmet aga kõrge rõhuga tõmbab kraanuli korstnast välja nii, et korjad hoovist pärast julkasid kokku Big Grin
Madal, ja kõrgrõhkkond on klimaatilised, mitte geograafilised nähtused.Seda nn.mittetõmmet võid kohata ka Alpides. Big Grin Big Grin

Tänu  Coriolisi efektile on Eestis ehitatud korstnad alati ühte pidi spiraaliga ning suunaga alt üles, kuna kõik tuuled keerutavad end siin ühte ja sama pidi. Austraalias aga keerutavad tuuled end teist pidi ja korstnad ehitatakse ka teist pidi spiraaliga ning suunaga ülevalt alla. Kui nüüd Eestisse paigaldada Austraalias ehitatud korsten, peab tuul nühkima end vastu spiraali loomulikku suunda ja tänu sellele tekib tuule poolt korstnale meeletu hõõrdetegur mis kütab korstna ise juba soojaks ning tõmme paraneb märgatavalt aga seda kahjuks ülevalt alla poole. Hea oleks kui tuulise ilmaga ahju alla tuld ei tehtaks, sest siis saab siibri avada ja korstna soojus puhub toa ise soojaks.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(23-11-2016, 00:17 AM)linnuke Kirjutas:  Spiraali point ei ole ikkagi tõsta ,või suruda korstent.Tema ülesanne likvideerida teispool korstent nn.alarõhueffekti,ehk siis vähendada tuule mõju 2x.

Aga tee minule kui lollile selgeks miks just suruda? mitte tõsta ??? Tema ülesanne võib samamoodi olla ju teispool korstent tekitada nn.ülerõhueffekti, ehk siis suurendada tuule mõlju 2 korda, mis tundub tunduvalt lihtsam ülesanne kui vähendada.

(23-11-2016, 00:22 AM)viplala Kirjutas:  Tänu  Coriolisi efektile on Eestis ehitatud korstnad alati ühte pidi spiraaliga ning suunaga alt üles, kuna kõik tuuled keerutavad end siin ühte ja sama pidi. Austraalias aga keerutavad tuuled end teist pidi ja korstnad ehitatakse ka teist pidi spiraaliga ning suunaga ülevalt alla. Kui nüüd Eestisse paigaldada Austraalias ehitatud korsten, peab tuul nühkima end vastu spiraali loomulikku suunda ja tänu sellele tekib tuule poolt korstnale meeletu hõõrdetegur mis kütab korstna ise juba soojaks ning tõmme paraneb märgatavalt aga seda kahjuks ülevalt alla poole. Hea oleks kui tuulise ilmaga ahju alla tuld ei tehtaks, sest siis saab siibri avada ja korstna soojus puhub toa ise soojaks.

Krt.Seepärast Aussidel vanni äravool kah teistpidi vindiga Big Grin

See äravoolu vint erinvatel poolkeradel on vale, see on katseliselt tõestatud, vis müüdimurdjate poolt. Viplalale muidugi taaskord 12 punkti!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne