[linnuke]

Spiraali point ei ole ikkagi tõsta ,või suruda korstent.Tema ülesanne likvideerida teispool korstent nn.alarõhueffekti,ehk siis vähendada tuule mõju 2x.

Aga tee minule kui lollile selgeks miks just suruda? mitte tõsta ??? Tema ülesanne võib samamoodi olla ju teispool korstent tekitada nn.ülerõhueffekti, ehk siis suurendada tuule mõlju 2 korda, mis tundub tunduvalt lihtsam ülesanne kui vähendada.

Surumine,tõstmine ei puutu selle spiraali juures abs.asjasse.Asja mõte on summutada teispool korstent nn.alarõhu efekti.(looduslike vahenditega)Ülerõhu tekitamine looduslike (ineeseslike)vahenditega aga võimatu (Newtoni energia jäävuse seadus)

[linnuke]

Tänu  Coriolisi efektile on Eestis ehitatud korstnad alati ühte pidi spiraaliga ning suunaga alt üles, kuna kõik tuuled keerutavad end siin ühte ja sama pidi. Austraalias aga keerutavad tuuled end teist pidi ja korstnad ehitatakse ka teist pidi spiraaliga ning suunaga ülevalt alla. Kui nüüd Eestisse paigaldada Austraalias ehitatud korsten, peab tuul nühkima end vastu spiraali loomulikku suunda ja tänu sellele tekib tuule poolt korstnale meeletu hõõrdetegur mis kütab korstna ise juba soojaks ning tõmme paraneb märgatavalt aga seda kahjuks ülevalt alla poole. Hea oleks kui tuulise ilmaga ahju alla tuld ei tehtaks, sest siis saab siibri avada ja korstna soojus puhub toa ise soojaks.

See nii Tillkõva teooria , et hakka või korstent´õigesse vinti sättima Ja vann kah tagurpidi.

[virks]

Kes viitsib lugeda ja keelt mõistab, siis sellel lingil on lahti seletatud.
https://en.wikipedia.org/wiki/K%C3%A1rm%...tex_street

[linnuke]

Kes viitsib lugeda ja keelt mõistab, siis sellel lingil on lahti seletatud.
https://en.wikipedia.org/wiki/K%C3%A1rm%...tex_street

M.O.T.T

[tanel.]

Aga kui tuleb tornaado täpselt ümber korstna?

[Basilio]

Aga kui tuleb tornaado täpselt ümber korstna?

Siis sõidab katus ära.

[ahtos]

Tornaado puhul pühib ja imeb korstna ja lõõrid korralikult puhtaks nagu ühes venelaste videos lehepuhuriga .

[muska71]

Tornaado puhul pühib ja imeb korstna ja lõõrid korralikult puhtaks nagu ühes venelaste videos lehepuhuriga .

jah imeb põhjas oleva tahma välja kuid seintelt ei miskit.tornaado efekti saab ka ise tekitada kui paned auto vendi täispööretel korstna otsa imema ja alt avad luugi.

[oltsberg]

Härrased korstnapruvessurid!

Äkki ronime säält vabrikorstna otsast alla ja tuleme maa peale tagasi. Muidu toob meid alla gravitatsioon  

Ma püüan oma "ettevaatamatut" ja Suure Isamaasõja vallandanud väidet lahti seletada.

Päris nii see ei käi, et teeme tule alla, tekib temperatuuride erinevus  ja suits pürstibki korstnast välja.

Näited elust enesest. Köögis +17, õues +3, erinevus mitte eriti märkimisväärne. Avatud pliidiukse ette pandud seitung seisab nagu noorel mehel, tahab koguni uksest sisse ronida, justkui oleks pliidi all pordumaja. Ühe ahjuga veelgi hullem: avatud siibriga ei saa tuld süüdata, tikk kustub ära. Hoiangi seni siibrit pooles vinnas, kuni halud süttivad. See kõik on enne suure temperatuurivahe tekkimist.

Samas saun. Üks ahjutäis on ära põlenud, lähen puid lisama. Temperatuuride erinevus peaks nagu päris suur olema, tõmme teoreetiliselt hea. Tegelikult tahab suits ja lausa leek peale uue ahjutäie süttimist hoopis uksest välja ronida.

Ma tahtsin seda öelda, et tõmbe seisukohalt on korstnal (selle kõrgusel) oluline roll.

Papa Veski toob välja valemi:

Tõmme=gaasisamba [korstna] kõrgus korda (ümbritseva õhu mahumass miinus kuuma gaasi mahumass)

Kontrollarvutused näitavad, et meetri võrra kõrgem korsten mõjutab tõmmet rohkem, kui temperatuurierinevuse suurenemine 10 kraadi võrra.

Priit Aun väidab oma Pottseparaamatus
lk 166:
...tuleb unustada traditsiooniline arusaam, et soe on kergem ja tõuseb üles. Soe on küll kergem ja tõuseb ka üles, kuid ta ise tahab allapoole, aga ei saa, külm on sellele vastu ja lükkab sooja üles. Ja ongi kogu tõmbe mehaanika naiivselt ära seletatud.

Ja lk 205:
Kui suitsul on valida võimaluste vahel, kas voolata üles või alla, siis valib suits alati suuna alla. Üldine arvamus, et suits on kerge ja tõuseb üles, on oi kui väär...

Võrdse temperatuuri korral ongi suits õhust tihedam, 100 kraadi juures vastavalt 1,230 kg/m3 ja 0,947 kg/m3 (Papa Veski andmetel).


Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid ikka vee soojendamisest. Härrad retsidivistid meisterdavad ajaviiteks selliseid asju:
http://www.stoveman.ee/products/soojusvaheti-sv1/ Vaatan, mõtlen, mõõdan ja võibolla ostan, ise ei viitsi tegema hakata. Samas saab seda paigaldada vaid ahju tagaküljele, mujal sirget pinda ei ole. Või on parem torust U väänata ja koldesse pista?

Aga kui jämedad tsirkulatsioonitorud olema peaks?

[iceman]

kas  suitsutoru  kõrgus  niipalju  välja ei anna , et  veesärk  ümber  teha .  tähendab  ei küta  otseselt  kolle , vaid  vahetult  kerisest väljuv toru . mingit  sellist lahendust pakub  miskine kontor ka , oli kaminad .ee ? , või sarnane  . neil roostevabaplekist , kuid tundub olemagi  boiler  otse seal  toru küljes , st maht  väike .
 kerisel  tuli  ju otsapidi  korstnas nii ehk naa , leegitipp peaks  kõigevalusam  olema .

[oltsberg]

kas  suitsutoru  kõrgus  niipalju  välja ei anna , et  veesärk  ümber  teha .  tähendab  ei küta  otseselt  kolle , vaid  vahetult  kerisest väljuv toru . mingit  sellist lahendust pakub  miskine kontor ka , oli kaminad .ee ? , või sarnane  . neil roostevabaplekist , kuid tundub olemagi  boiler  otse seal  toru küljes , st maht  väike .
 kerisel  tuli  ju otsapidi  korstnas nii ehk naa , leegitipp peaks  kõigevalusam  olema .

Et siis midagi sellist?
(Taas retsidivistide toodang.) Eespool oli juttu ka, ei sobi hästi (ohutuskujad, kasutamismugavus). Minul tuleb ahjust vist mingi 140 mm toru välja, ümber selle midagi leiutada eeldab üsna jämedat asjandust. Toru peenemaks poomast tõrgub mõistus: kolle suur nagu toaahjul.

Kõrgem korstnasse suubumine pole mitte hea (motamees tõi näite, enda kogemused kinnitavad ka) Priit Aun peab sisendist allapoole jäävat korstnaosa täiesti kasutuks, soovitab ära täita. Natuke jama: tuleb uus puhastusluuk panna ja kui kunagi tuleb madalam ühendus teha, saab hirmsasti joptelda

Ja ei käi see tuli korstnasse midagi: http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=60506

[edvard]

See nn. suitsutorule vahele käiv/ pandav veesärk pole hea , jahutab korstnasse minevad suitsugaasid maha ja lisaks on maht 38 liitrit väga napp saunas pesemiseks . Parim oleks vast veesärgiga saunahi ja boiler .

[muska71]

Härrased korstnapruvessurid!

Äkki ronime säält vabrikorstna otsast alla ja tuleme maa peale tagasi. Muidu toob meid alla gravitatsioon  

Ma püüan oma "ettevaatamatut" ja Suure Isamaasõja vallandanud väidet lahti seletada.

Päris nii see ei käi, et teeme tule alla, tekib temperatuuride erinevus  ja suits pürstibki korstnast välja.

Näited elust enesest. Köögis +17, õues +3, erinevus mitte eriti märkimisväärne. Avatud pliidiukse ette pandud seitung seisab nagu noorel mehel, tahab koguni uksest sisse ronida, justkui oleks pliidi all pordumaja. Ühe ahjuga veelgi hullem: avatud siibriga ei saa tuld süüdata, tikk kustub ära. Hoiangi seni siibrit pooles vinnas, kuni halud süttivad. See kõik on enne suure temperatuurivahe tekkimist.

Samas saun. Üks ahjutäis on ära põlenud, lähen puid lisama. Temperatuuride erinevus peaks nagu päris suur olema, tõmme teoreetiliselt hea. Tegelikult tahab suits ja lausa leek peale uue ahjutäie süttimist hoopis uksest välja ronida.

Ma tahtsin seda öelda, et tõmbe seisukohalt on korstnal (selle kõrgusel) oluline roll.

Papa Veski toob välja valemi:

Tõmme=gaasisamba [korstna] kõrgus korda (ümbritseva õhu mahumass miinus kuuma gaasi mahumass)

Kontrollarvutused näitavad, et meetri võrra kõrgem korsten mõjutab tõmmet rohkem, kui temperatuurierinevuse suurenemine 10 kraadi võrra.

Priit Aun väidab oma Pottseparaamatus
lk 166:
...tuleb unustada traditsiooniline arusaam, et soe on kergem ja tõuseb üles. Soe on küll kergem ja tõuseb ka üles, kuid ta ise tahab allapoole, aga ei saa, külm on sellele vastu ja lükkab sooja üles. Ja ongi kogu tõmbe mehaanika naiivselt ära seletatud.

Ja lk 205:
Kui suitsul on valida võimaluste vahel, kas voolata üles või alla, siis valib suits alati suuna alla. Üldine arvamus, et suits on kerge ja tõuseb üles, on oi kui väär...

Võrdse temperatuuri korral ongi suits õhust tihedam, 100 kraadi juures vastavalt 1,230 kg/m3 ja 0,947 kg/m3 (Papa Veski andmetel).


?

papa veskit võib veel kuulda,aga see aun käigu metsa.kloogarannad,laulasmaad,suurupid jne kõik on paksult täis madalaid ühe kordseid suvilaid,korstna kõrgus napp 3 m millede taga on pliitsoojamüürid lõõristiku pikkusega 7 m ja tollal tehtud korstendega tõmbavad nad kõik probleemivabalt.uskudes pika korstna teoorjat siis ei saaks tõmmata.tollal tehti korstnapitsid voodriga ja koonuses ja seesama koonus hoiabki nad töös.
kui pappi on siis võib igaüks meist sellise romaani kokku kirjutada nagu see auna raamat.

[maitus]

Mitte otseselt teemasse, ja saan aru, et pole pottsepafoorum, aga siin targad meed koos... . Mis siis saab kui korsten ehitada kuni tulelõõrini silikaadist?

[muska71]

Mitte otseselt teemasse, ja saan aru, et pole pottsepafoorum, aga siin targad meed koos... . Mis siis saab kui korsten ehitada kuni tulelõõrini silikaadist?

silikaat ei kannata tuld ja pole mõeldud kuuma taluma.vene aeg muidugi olude sunnil palju korstnaid üleni silikaadist,maja sees soojas osas pole juhtunud midagi,aga külmas osas pööning ja pits kipub seestpoolt hävinema just madala suitsu temperatuuri tõttu,ehk hape sööb silikaadi ära.

[maitus]

Mitte otseselt teemasse, ja saan aru, et pole pottsepafoorum, aga siin targad meed koos... . Mis siis saab kui korsten ehitada kuni tulelõõrini silikaadist?

silikaat ei kannata tuld ja pole mõeldud kuuma taluma.vene aeg muidugi olude sunnil palju korstnaid üleni silikaadist,maja sees soojas osas pole juhtunud midagi,aga külmas osas pööning ja pits kipub seestpoolt hävinema just madala suitsu temperatuuri tõttu,ehk hape sööb silikaadi ära.

Jah, seda ma tean, ja sellest tingitult tekkiski küsimus. Mu küsimus ei olnud vist piisavalt hästi sõnastatud. Pean silmas täpsemalt seda, et kui teha korsten põrandast kuni selle kohani, kust ajust tulelõõr korstnasse ühendatud on, silikaadist? Selles osas ju ei peaks korsten tuld saama. Sealt edasi ülespoole aga punasest tellisest. Kas on loogiline, et happelised gaasid ka sellest ühenduskohast, kust toss peaks ülespoole  minema, ka mingit mõju allapoole omavad? Ehk suutsin nüüd arusaadavalt küsida .

[honkomees]

silikaat ei kannata tuld ja pole mõeldud kuuma taluma.vene aeg muidugi olude sunnil palju korstnaid üleni silikaadist,maja sees soojas osas pole juhtunud midagi,aga külmas osas pööning ja pits kipub seestpoolt hävinema just madala suitsu temperatuuri tõttu,ehk hape sööb silikaadi ära.

mul veneaegne silikaatpits talub edukalt juba 40 aastat kuuma, tuld ja suitsu ning hapet ehk on praktiliselt täiesti korras. Samas tänapäevane silikaatpits kestis vaid 3-4 aastat, siis oli igast küljest lõhki.

[muska71]

Mitte otseselt teemasse, ja saan aru, et pole pottsepafoorum, aga siin targad meed koos... . Mis siis saab kui korsten ehitada kuni tulelõõrini silikaadist?

silikaat ei kannata tuld ja pole mõeldud kuuma taluma.vene aeg muidugi olude sunnil palju korstnaid üleni silikaadist,maja sees soojas osas pole juhtunud midagi,aga külmas osas pööning ja pits kipub seestpoolt hävinema just madala suitsu temperatuuri tõttu,ehk hape sööb silikaadi ära.

Jah, seda ma tean, ja sellest tingitult tekkiski küsimus. Mu küsimus ei olnud vist piisavalt hästi sõnastatud. Pean silmas täpsemalt seda, et kui teha korsten põrandast kuni selle kohani, kust ajust tulelõõr korstnasse ühendatud on, silikaadist? Selles osas ju ei peaks korsten tuld saama. Sealt edasi ülespoole aga punasest tellisest. Kas on loogiline, et happelised gaasid ka sellest ühenduskohast, kust toss peaks ülespoole  minema, ka mingit mõju allapoole omavad? Ehk suutsin nüüd arusaadavalt küsida .

korstnajalas võib tahmapõleng tekkida.aga muidu ei juhtu seal küll midagi,kuigi jah uut maja niivisi tehes vastu ei võta kuna kõik tooted peavad omama sertifikaati.

[maitus]

Jah, seda ma tean, ja sellest tingitult tekkiski küsimus. Mu küsimus ei olnud vist piisavalt hästi sõnastatud. Pean silmas täpsemalt seda, et kui teha korsten põrandast kuni selle kohani, kust ajust tulelõõr korstnasse ühendatud on, silikaadist? Selles osas ju ei peaks korsten tuld saama. Sealt edasi ülespoole aga punasest tellisest. Kas on loogiline, et happelised gaasid ka sellest ühenduskohast, kust toss peaks ülespoole  minema, ka mingit mõju allapoole omavad? Ehk suutsin nüüd arusaadavalt küsida .

korstnajalas võib tahmapõleng tekkida.aga muidu ei juhtu seal küll midagi,kuigi jah uut maja niivisi tehes vastu ei võta kuna kõik tooted peavad omama sertifikaati.

Ma ehitan 20m2 väikest sauna. Käisin vallas uurimas, öeldi et poleks vaja tulla olnud ja et kontrollima ei tule seda keegi . Katan selle alumise osa ära ka, kas lihtsalt krohvin, või mõtlen mingi kivi või plaadi sinna peale. Ülevalt tuleb punasest ja kes ikka aru saab .

[muska71]

Jah, seda ma tean, ja sellest tingitult tekkiski küsimus. Mu küsimus ei olnud vist piisavalt hästi sõnastatud. Pean silmas täpsemalt seda, et kui teha korsten põrandast kuni selle kohani, kust ajust tulelõõr korstnasse ühendatud on, silikaadist? Selles osas ju ei peaks korsten tuld saama. Sealt edasi ülespoole aga punasest tellisest. Kas on loogiline, et happelised gaasid ka sellest ühenduskohast, kust toss peaks ülespoole  minema, ka mingit mõju allapoole omavad? Ehk suutsin nüüd arusaadavalt küsida .

korstnajalas võib tahmapõleng tekkida.aga muidu ei juhtu seal küll midagi,kuigi jah uut maja niivisi tehes vastu ei võta kuna kõik tooted peavad omama sertifikaati.

Ma ehitan 20m2 väikest sauna. Käisin vallas uurimas, öeldi et poleks vaja tulla olnud ja et kontrollima ei tule seda keegi . Katan selle alumise osa ära ka, kas lihtsalt krohvin, või mõtlen mingi kivi või plaadi sinna peale. Ülevalt tuleb punasest ja kes ikka aru saab .

korstent tohib krohvida,värvida,katta kahhel plaatidega,kipsiga katmine pole lubatud.