Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

(10-02-2017, 11:19 AM)13piisab Kirjutas:  Täiendav vaade värvi-eelse karestamise vs "poleerimise" näol:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=2268&pid=373054#pid373054


Selle teema lugemine on selline kahe otsaga asi, kui muidu on tegu suht lihtsa tööga mis erilisi vahendeid ei nõua siis peale internetis enda harimist on asjaolud niivõrd muutunud et ilma kõrghariduseta ning spetsiaalse hüdrosilindri värvikojata pole mõtet üldse asja kallale asuda...
Värv tuli maha sellepärast et aluspind polnud siiski piisavalt puhas või kare et värv peale hakkaks, samuti hüpersuper värvisitt ei haaku enamasti ilma tuhande lisaineta... Ennemuistel ajal sai nitrovärviga kasvõi sitta võõpatud ja püsis kenasti peal ning püsib ka senini, kallis värv ei tähenda veel head ja odav ei pruugi olla saast.. kusmaalt see piir jookseb jääb igaühe enda otsustada.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB

To Jossu. Aga olemas ju odavad soomekeelsete kirjadega Hiina ketttalid!
Kunagi farmist helistati- neil belaruss keset pasamerd koolenud. Juurde ei saa, üle sääriku. Korra neil lehma, millel vaid nina settetiigis pinnal, tõmbasin Valmetiga välja. Lint sarvi ja tuli. Lesis jupi aega kaldal maas, siis pilgutas silma, üles ja jooksu- ei uskunud ta ise ka et pääsenud. Nüüd aita jälle. Võtsin hiina tali kaasa, pika latiga saime konksu bellaka külge ja  kolme kerimisega oli nii lähedal, et kannatas käivitusmootori juurde opereerima minna.
Nii et kõige parem ketttali kärule ette kinni ja kahe kerimisega on Hummer ka peal. See mahakerimine on veidi tüütu, aga kord-paar koorma kohta pole hullu.

(10-02-2017, 16:02 PM)pen.skar Kirjutas:  ...
Nii et kõige parem ketttali kärule ette kinni ja kahe kerimisega on Hummer ka peal.

Või käru raam kõver  Big Grin

Nojah, aga teist käru teed juba hiljukesi...

(10-02-2017, 10:40 AM)qwerty009 Kirjutas:  Kui sa kohe kattevärvi selga väänad, siis koorubki poole aasta möödudes maha ning roostetab alt. Korralik epo krunt alla, siis seisab.
Eelnevalt liivaprits on muidugi väga hea, kuid alati pole võimalik.
silindrid on krunditud kahekomponentse globo krundiga ja kogu kupatus kah plaanis globoga kruntida ja värvida.värvisin õues nullilähedasega,aga enne värvimist olid toas soojas ja värv läks selga soojadele silindritele,kuivasid küll külmas.

(10-02-2017, 17:27 PM)muska71 Kirjutas:  
(10-02-2017, 10:40 AM)qwerty009 Kirjutas:  Kui sa kohe kattevärvi selga väänad, siis koorubki poole aasta möödudes maha ning roostetab alt. Korralik epo krunt alla, siis seisab.
Eelnevalt liivaprits on muidugi väga hea, kuid alati pole võimalik.
silindrid on krunditud kahekomponentse globo krundiga ja kogu kupatus kah plaanis globoga kruntida ja värvida.värvisin õues nullilähedasega,aga enne värvimist olid toas soojas ja värv läks selga soojadele silindritele,kuivasid küll külmas.
  Sobiv koht küsida ära küsimus, mis mõnda aega vaevanud:
 Mis ja kas juhtub väskelt värvitud detailiga miinuskraadide juures? Kas kõvenemine aeglustub lihtsalt või algab miski koorumisega kulmineeruv protsess?  
Märg-märjale epokrunditud-värvitud autokere, mis päevakese +20 juures kuivanud, lükata õue...

(10-02-2017, 17:45 PM)Kadjakas Kirjutas:  Märg-märjale epokrunditud-värvitud autokere, mis päevakese +20 juures kuivanud, lükata õue...

Epo läheb juba paari tunniga enam vähem kuivaks.
Kõvendiga lahustivärv ka.

Vesivärviga on kahtlane, lahustiks on vesi ju, mis külmub...

Ise olen värvinud põllumajanduslikke kärusid lätlaste värviga. Vaadates 5 aastat hiljem väetise käru näeb täitsa kobe välja, eriti teades, et rilak värviga tehtud. 
Alt sai lihvijaga karestatud vana värv ja mehaaniliselt eemaldatud roostekohad(relaka otsas traathari) Hiljem läks 2kihti roostekindlat rilak krunti, alumine kiht kuivas tunnikese ja siis uus kiht selga. Alumisel kihil jäi katsudes veel näpujälg õrnalt peale ja kleepus kui sai uue kihi selga. Peale läks 2 kihti selle sama rilak kollasest ja sinisest kokku segatud heleroheline(välja kukkus peaaegu nagu claasi roheline) ja värv kestab. 
Kuigi olen kuulnud et rilak värvid on jamad ja järgmine aasta kooruvad kuid oma värvitud haagiseid vaadates 5 aastat hiljem tulemus väga hea, kasutatakse neid väetiste, silo ja sõnniku veoks ja peaks nagu sellised happelised asjad olema mis värvi söövad.
Värvitud sai tavalises soojas ruumis, ei olnud mingeid kambreid, püstoliks oli kõige odavam ampro ja düüs oli kõige jämedam mis saada oli, et saaks võimalikult paksu värviga võimalikult paksu kihi ilma voolamatta 1 korraga peale. 1päeva kuivas soojas, siis läks õue töösse.

Kas keegi oskaks meenutada vene ajal välja antud tehnilist evolutsiooni sisaldava raamatu või ehk isegi sarja pealkirja, tahaks kusagilt need välja otsida ja tulevasele põlvkonnale näidata.

Mäletan, et umbes kaheksakümnendate keskpaigas sai semudega hulga aega kooli raamatukogus istutud ja huviga pilte vaadatud-lugusid veeritud. Nii vahetundides, kui peale koolipäevagi. Pildid olid sellises stiilis teostatud, nagu meie armsal eesti kroonil kujutatud, tiheda joonestuse-varjutusega ja neid oli rohkesti, pigem nagu pildiraamat kui jutukas. Meenub veel, nagu oleks rohkem kajastust leidnud 19-20 sajandivahetusel aset leidnud tehniline revolutsioon - igasugu lennumasinad ja imevidinad ja torukübarates härrad uhkete prouadega. Ei mõtle siinkohal sarja "Kivikirvest aurumasinani" ega sarnaseid sotsmaade tõlkeraamatuid. Eestikeelne oli küll vist, kuigi ei mäletagi nii hästi asjaolusid, mis aastate taha jäävad, aga kui aru sain jutust, siis ehk ikka oli. Ehk kellelgi meenub midagi sarnast?

Ega see raamat pole?
Sajandivanused tehnikaimed

Tänud Alts, see ta ongi.

kivibroofil katuseplekki vaja lõigata diagonaalis ja risti,neelukohad ja katuseaken,et millega mugavam ja ilus lõikepind jääb?nakerdaja?

Misiganes peale rellaka, ma tõin kuuri jaoks mingeid jääke, annetaja oli minestamise äärel kui ühe ülemõõdulise rellaga pooleks lasin Sad

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

OK, rellakaga ei tohi, kuna säde lendab ja rikub hella pinna ära. Kui aga kaitsta korralikulkt sädeme lend, kas siis on aktsepteeritav.
Samas panime ühte katust peale, midagi polnud vaja lõigata. Hiljem hakkasin uurima, miskit jama on katusel. Siis tuli välja, et puurivate kruvide laast oli kattesse kinni sulanud ja hakkas seal tasapisi roostetama. Mis siis teha, mitte kinnitada? Panna ainult mittepuuriva kuviga?
Kiviprofiili on nakerdajaga võimatu teha. Vähemasti mina ei saanud sellega hakkama. Kui risti veel kuidagi, siis diagonaalis täitsa jama. Võtsime rellaka (miskit 0,5 mm ketas) ja püüdsime sädemed kinni. Kõik paistis olema kena. Lõikekohad katsime, ma ei mäletagi enam millega. See oli miskit 15 aastat tagasi. Katus on veel peal.

Olen näinud elektrisaega lõikamist. Ise pole proovinud. Sae hambad kõvasulamist katkus välja aga tehtud sai. Hirmsa plärinaga. Kahjuks lammutati angaar aasta või paari pärast maha teistel põhjustel.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.

(12-02-2017, 21:41 PM)muska71 Kirjutas:  kivibroofil katuseplekki vaja lõigata diagonaalis ja risti,neelukohad ja katuseaken,et millega mugavam ja ilus lõikepind jääb?nakerdaja?

Kasutasin aastaid tagasi nn negatiivse kaldenurgaga hammastega ketast. Oli päris kallis, 125 mm ketta hind krooniajal üle 200 EEK-i. Katuse pindala ligi 60 ruutu, neeludega, ketas pidas lõpuni vastu

Õnnestus oma valdusse saada Telvin Supermig 560, millel ei ole vesijahutust. (Mis on minu meelest väga imelik.) Kuidas võiks sellele riistale käpa vesijahutuse tekitada? Kas võiks hakata tööle kooslus, mis sisaldab miskit pütti, selle sees bensiinipump ja mingi väiksemat sorti radikas ventikaga (nt motika oma), jahutusvedelikuna "tosool"? Süsteemi kogumaht vb 5-6l ...

(12-02-2017, 21:41 PM)muska71 Kirjutas:  kivibroofil katuseplekki vaja lõigata diagonaalis ja risti,neelukohad ja katuseaken,et millega mugavam ja ilus lõikepind jääb?nakerdaja?

Nakerdaja on parim asi selle töö jaoks!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 

Ei leia kuskilt 200 cc hiinaka plokikaane mutrite pingutusmomenti.
Kas keegi on kokku puutunud?
Mootor ise vesijahutusega ja näeb selline välja.
   

Keera lihtsalt mõistusega kinni,ala 8 polt 25-30nm

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 24 külali(st)ne