[diesel]

ma tahaks hoopis teada, mismoodi te elada saate kui mingi 23 kraadi toas sooja on?
ära küpsemise hirmu pole?

[karvik]

Seina küte reklaamfilmist. https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=qRRzVAJZlOw

Korraks pilti ja juttu on sellest kusagil üheksanda minuti juurest edasi.

[mega]

23 kraadiga ei küpse keegi . Meil ollakse toas vabas riietuses, st tavaliselt t-särk ja midagi kerget jalas. Kuina õhuniiskus on pigem natuke kuivapoolne siis tundub selline temperatuur just see õige. Ahjaa, magamistoas on ~19°C, seal oleks 23 tõesti liig mis liig.

[honkomees]

ma tahaks hoopis teada, mismoodi te elada saate kui mingi 23 kraadi toas sooja on?
ära küpsemise hirmu pole?

23 on täitsa ok, ei pea midagi peale trussikute selga-jalga toppima. 21 peal hakkab mul juba jahe, ikka dress selga. Vat 25 pealt hakkab lämbe olema, eriti muidugi magades. Ahjuküttega on hea, ööseks jahtub natuke maha ja magada on jahedas parem, hommikul pliidiga kähku köök kohvitamiseks soojaks ning ahi annab hilisemaks sooja kogu majale, päeval köetud toas hea soe.

[13piisab]

Ehitusnorm on 22 +/-1 kraadi talviseks ajaks. Küllap see siis keskmise talveund mittemagava kahejalgse imetaja anatoomiaga kõikse paremini sobib
(magamistoad on muidugi harjumusküsimus - mul on nt enda oma elutoast ca 5 kraadi jahedam. Perenõukogu "esinaine" nii nõuab ja järelikult nii on )

[karvik]

Ei noh, kui juba eputamiseks läks, siis mul oli poismehe ajal magamistoa aken aastaringselt lahti, siis püsis talvel toa temp seal kusagil 10-12 vahel, siis puhkas mõnusalt välja. Elutuba oli 18 ja köök oli talveti ehitise iseärasusest sõltuvalt 7.
Suvel, kui päike küttis, oli 30-35 tavaline. Siis ma seal reeglina ei elanud.
Tegemist oli siis tartus ühe annelinna korteriga.
Praegu naine ja lapsed tahavad vähe soojemat ja on seal kusagil 18-20kraadi.

[veix__]

hapnikukindluse jutt: põrandaküttetorude (puhas plast, ei mingit metalli) on see millegipärast torude puhul rõhutatav omadus. Kust kuhu hapnik liikuma peaks - oleks tõesti huvitav teada. Eeldatavalt siis väljastpoolt torusse (nagu "veix__" viitas), aga miks ta ikkagi sinna 2at all oleva vee sisse kipub?

Sel on mingi peen keemia-alane selgitus, kuidagi molekulide (aatomite?) tasemel toimub, hapniku molekul tungib vee molekuli ja seal oli vist tegemist erinevate aatmommassidega vms. Metallidest minu teada õhk läbi ei lähe, vähemalt mitte sellisel määral et seda peaks antud teemas arvesse võtma. Hapnik vees põhjustab metallide korroiooni ning soodsatel temperatuuritingimustel võib vesi ka "elama" hakata, tekivad mingid bakterid/mikroobid ja need võivad torusid ummistada (libe kiht, mis näiteks õues vee seistes anuma põhja tekib, on selle nö. "elu" tagajärg.

[Basilio]

Ja on üks peni, kes koledasti sooja armastab, keerab ennast ahju ümber kerra ja naudib.
Aga kui põrandas vesi voolama panna, ka ilma kütteta, siis kolib päris tihti oma magamise külma koridori, kus küttetorud puuduvad. Kui oskaks, siis küsiks, muidu võib vaid oletada...

Pakun välja oletuse, et peni oma inemisest 10x parema kõrvakuulmisega häirib põrandast kostev pumba pirin.

[maisalup]

ma tahaks hoopis teada, mismoodi te elada saate kui mingi 23 kraadi toas sooja on?
ära küpsemise hirmu pole?

23 on täitsa ok, ei pea midagi peale trussikute selga-jalga toppima. 21 peal hakkab mul juba jahe, ikka dress selga. Vat 25 pealt hakkab lämbe olema, eriti muidugi magades. Ahjuküttega on hea, ööseks jahtub natuke maha ja magada on jahedas parem, hommikul pliidiga kähku köök kohvitamiseks soojaks ning ahi annab hilisemaks sooja kogu majale, päeval köetud toas hea soe.

Ise endale meeldib ka oma kodus vabalt ringi käia ja 23-24 selline mõnus temperatuur, et trussikute väel ringi liikuda, ei pea tõustes kohe vammuseid selga ajama. Õhuniiskusega 40-50 selline mõnus kliima ja ei pea muretsema pisikese lapse pärast kes mööda põrandaid liigub. 
Kunagi sai ka elatud tingimustes kus kõige karmim temperatuur oli hommikuks -5 toas, väljas näitas siis -30 no ei olnud elu see. Praegu meeldib et kui ei viitsi, või väga hilja koju jõuan, siis ahju kütmatta jätmine ei tähenda miinus kraade, üle päeva küttes on 19-20 toas veel sooja. 
Paljud on mind lolliks nimetanud, kuna kulutasin villale meeletu raha, kuid kui jutt puudele läheb, siis on kõik kadedusest rohelised kui kuulevad, et mul kulub poole vähem puid ja temperatuur on 17 asemel 23 kraadi.

[klemm]

ma tahaks hoopis teada, mismoodi te elada saate kui mingi 23 kraadi toas sooja on?
ära küpsemise hirmu pole?

On küll. Kui naine ei näe lülitan salaja kütte välja     Meil see  23 muidu kompromiss: mina 18 ja naine 30.
23-ga olen ilma särgita ja naine riietega teki all.  A no mis sa teed kui armastus on selline keeruline

[Walter]

Tundub et paljude ''hirmude'' põhjuseks on kogemuste puudumine elamises õigesti soojustatud, vesipõrandakütte ja õieti ehitatud ventilatsiooniga eluruumides. Lühidalt võiks öelda et mitte midagi sellist (a la jalgade higistamine, 23-kraadises äraküpsemine , co mürgitus magamistoas jne.) pole võimalik, kui kõik on õigesti tehtud ning sellest et elad kvaliteetses elukeskkonnas saad aru alles siis, kui oled sunnitud mingi aeg viibima ja ööbima kuskil mujal.

[tcumen]

Olen samuti põrandakütte usku. Ja oma vigvamis on see ka täiesti olemas. Ja ütlen, et on ikka mõnus küll, kui kiviplaatidega põrand jalga härma ei võta.
Üks suur pluss on temperatuuri vähene kõikumine. Ööpäeva lõikes ca 1 (üks) kraad. Ja ei küta pidevalt. Kuni 5-10 külmakraadini saab köetud vaid õhtul.  Kõvema külmaga tunde järgi hommikul ka. Katla (Viadrus) taga on ca 1.9 kandine akupaak.
Põrandaküte on vaid alumiel korrusel ja ülakorruse sanitaarruumides. Ülakorruse tubades on Al-radiaatorid termostaatidega.
Juhtautomaatika on üsna labane enda leiutatud ajutine vigur ja hõlmab vaid pumpade sisse/välja lülitamist.
Plaanis on asja täiustada muidugi, kui aega saab.

Kogu sistem on enda kavandatud ja ehitatud. Tegin seda ajal, kui põhiliseks infoallikateks olid vaid poodidest ja messidelt kokkukorjatud tootjate infomaterjalid, mis tõele au andes, olid siis adekvaatsemad ja usaldusväärsemad, kui täna. Internetist sai tol ajal maakohas vaid unistada.
Mõne asja teeks täna teisiti, kui aastate eest, aga suuri prohmakaid ka ei teinud iseenese tarkusest.
 

[muska71]

ma tahaks hoopis teada, mismoodi te elada saate kui mingi 23 kraadi toas sooja on?
ära küpsemise hirmu pole?

     Meil see  23 muidu kompromiss: mina 18 ja naine 30.
23-ga olen ilma särgita ja naine riietega teki all.  A no mis sa teed kui armastus on selline keeruline

no mi a kui külmasõltlane tahan ikke 14-16 toasooja ja naine igatseb 30 kanti.

[veix__]

PÕRANDAKÜTE VS. LAEKÜTE

Põrandaküte tekitab suurema õhu üles-allasuunas liikumise kui laeküte. Samas mõlema süsteemi korral jääb õhu liikumine oluliselt väiksemaks kui peamiselt konvektiivselt õhku soojendavate radiaatorite puhul.

Laeküte võimaldab sama pinna kohta väljastada rohkem soojusenergiat, seda seetõttu et temperatuur võib olla kõrgem, põrandakütte puhul põranda temperatuur üle 30 C pole väga soovitatav, seetõttu ei sobi kui hoone pole hästi soojustatud.

Laekütte korral ei ole põrand külm- ülevalt alla suunatud kiirgus kütab põrandat.

Laekütte korral suurem pind kütab. Kui põrandakütte korral põrand on suurs osas kaetud soojust hästi isoleerivate asjadega (diivanid, massiivsed puidust esemed), siis ega see pind tuba eriti ei küta kuna osa põrandast on nö. pealtpoolt ära soojustatud. Seetõttu jällegi peab tõstma põrandakütte veetemperatuuri.

Laeküttel ei ole suurt soojuslikku inertsi. Sisse lülitades hakkab kiirelt mõjuma, välja lülitades samuti. Kui päeval päike tuba kütab ja põrandaküte välja lülitada (end automaatselt lülitab), siis ega põrand nii pea maha ei jahtu ja annab soojust edasi.

[13piisab]

see "laeküte" ei ole ju veega süsteem vaid otse-elektriküte? St küttesüsteemi soetushindu kõrvale jättes on küttekulu 3..5 korda suurem, kui inverterpumpade või tahkeküttekatlaga?
ühe tootja paigalduskõrgus 3+m vihjab, et see nn kiirgur sobib pigem (endisesse) tööstushoonesse, kui keskmisesse kodusse. Ehk siis paras asi garaazhi või külmadeks õhtuteks terrassile? http://www.atlantic-eesti.com/product/laekute/

[veix__]

See minimaalne soovituslik kõrgus on ilmselt temperatuuride tõttu, kui sealt lehelt vaadata, siis isegi 100 C ja rohkem. Miks mitte aga veesüsteemiga teha. Ei oska öelda kui levinud see on, aga kui mul võimalik oleks, siis täitsa prooviks.

[klemm]

Lugege seda tarka juttu ka: http://kasulik.delfi.ee/news/kasulikaita...d=77510976

[Talupoeg taluja]

Küsimused. Kas keegi oskab mulle vastata. Nimelt CAV DPA Rotax küttepumbal mis on mehaanilise regulaatoriga (Perkins) on all süütenurga regulaator. Kas selle tööd on võimalik jälgida tänapäevases küttepumpade stendis?
Kas selle töö sõltub ka pumba siserõhust? Ja kas nurgaregulaatori tööd mõjutab ka küttekoguse reguleerimine? Ehk siis iga kord kui küttekogust muuta kas peab ka seda nurgaregulaatorit sättima?

Ja veel ka selline küsimus,et kas profid hoiavad oma teadmisi veel vaka all või juba üritavad üksteist kavalamate trikkidega üle trumbata,kes kõvem mees on?   (mõtlen siin küttepumpade remontijaid)

Kui keegi arvab,et siit saab uue teema siis andke hagu. Avameelsus aitab seekord meid kõiki,eksole?

Tänan.

T.

[rbr999]

Vaja leida külakeskuse võrkpalliplatsi jaoks Pärnust kaks terasposti. Ideaalis võiks olla tegu 100se toruga seinapaksust vast 4-5mm. Kõik ettevõtted hoiavad meetrihinda aga kahjuks kiivalt saladuses. Keegi teab mõnd Pärnu ettevõtet, kel jooksva meetri hinnainfo veebis kenasti üleval? Kui ei aga tead kellelt võiks seda Pärnus soodsalt saada siis ehk jagad infot? Teaksin siis kellega kontakti võtta või kelle ust kriipima minna

[Provoker23]

üldiselt on metallitoorikutel tonnihind. 800€/t- mõnes kohas rohkem mõnes vähem.  Palju mingi asja meeter kaalub saab vaadata ntx sellelt lehelt siin