Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

k-rauast ostsin sipelgasööta , mingi paarisaja grammine purk ,tundus eesmärgipäraselt tomivat . kasutasin kuivalt , kuid võib teha ka vesilahust , ütleb silt purgil .

Minukäest võid booraksit saada. Sipelgad ei tahtvat seda üldse ja hoiavad eemale. Samuti majavammi ja muude elukate vastu pidi aitama. Eks kontakteeru. Wink
T.

tel.56 95 60 13

Millised sul on punased või mustad, mürkide puhul on erinevus sees. Söödavad mürgid lähevad heasti peale punastele mustad ei hooli peibutussöödast, kontaktne võtab aga mustad küllili kui leiad üles nende käigukohad. Mul ka nendega maja ümbruses võitlemist ette tulnud ja kogemused sellised. Pest söötpulber niidab punaseid ja balticagro pulbriga mis kontaktne ajan taga mustasid, et nad tuppa ei tungiks. Õues majaümbruses avastades mõne asunduse muru seest kohe suran neile kaela, et nad väga lähedale oma asundusega ei tungiks, aga tundub, et see selline lõputu võitlus. Sügiseks jääb üpris rahulikuks, kuid kevadel hakkab trall jälle pihta.

Ise olen kasutanud Detia pulbrit. Rohelise korgi ja sildiga purk. Mustade vastu aitab ülihästi. Mul ronisid ühekorra kui nädalavahetusel ära olin ja keldriaken lahti oli, siis aknast sisse, sauna seina vahelt läbi ja mööda keskküttetorusid tuppa. Niisamuti olen seda kasutanud ümber maja ja ka aiamaal.

Jämedalt kümmekond minutit ja on lage maa

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.

Kas t-25 saab hakkama juko 2m külvikuga ristiku külvamisega või peaks russi ette rakendama? Hetkel vesi põldudel, aga kui ära kuivab, siis hakkan elus esimest korda külvikuga tööd tegema- Igasugu soovitused teretulnud.

(29-04-2017, 15:09 PM)Provoker23 Kirjutas:  Kas t-25 saab hakkama juko 2m külvikuga ristiku külvamisega või peaks russi ette rakendama? Hetkel vesi põldudel, aga kui ära kuivab, siis hakkan elus esimest korda külvikuga tööd tegema- Igasugu soovitused teretulnud.

T-25 vedas mul suurt Russi külvikut.... aga tagarattad olid laiemad. Seega võid julgelt lasta.

eile sain portsu pajuoksi,et kraavikaldale istandus rajada.eile õhtu paninnoksad vette likku,kellegil kogemusi,et kaua võib vees leotada?praeguse tormiga pole tahtmist maase torkama neid minna.

(29-04-2017, 15:17 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  
(29-04-2017, 15:09 PM)Provoker23 Kirjutas:  Kas t-25 saab hakkama juko 2m külvikuga ristiku külvamisega või peaks russi ette rakendama? Hetkel vesi põldudel, aga kui ära kuivab, siis hakkan elus esimest korda külvikuga tööd tegema- Igasugu soovitused teretulnud.

T-25 vedas mul suurt Russi külvikut.... aga tagarattad olid laiemad. Seega võid julgelt lasta.
Kindlasti tõmbab ära kui lased mullal ära kuivada. Kui aga ühe keskeesti suure ühistu moodi külvad siis on sul tarvis 110hj 1külviku meetri kohta Big Grin

(29-04-2017, 19:22 PM)muska71 Kirjutas:  eile sain portsu pajuoksi,et kraavikaldale istandus rajada.eile õhtu paninnoksad vette likku,kellegil kogemusi,et kaua võib vees leotada?praeguse tormiga pole tahtmist maase torkama neid minna.

Max nädal, mitte kauem. Homme või esmasp saad istutada, pidid siis ilmad ilusad olema.

Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.

Punt paju sai jalgupidi tiiki visatud aprillis, olid seal terve suve ja talve takka järgi misjärel aasta hiljem siis sai maha susitud. Protsent oli üsna hea... ;Wink  Paju see ju umbrohi...   Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB

(29-04-2017, 19:22 PM)muska71 Kirjutas:  eile sain portsu pajuoksi,et kraavikaldale istandus rajada.eile õhtu paninnoksad vette likku,kellegil kogemusi,et kaua võib vees leotada?praeguse tormiga pole tahtmist maase torkama neid minna.

Mis pajuga  tegu on? Ja mis istandust pajudest tehakse? Tundub mingi eriti kaval pajuliik olevat. Üldiselt on paju selline kraam, et mingit tseremoonitsemist ei vaja. Murrad oksa ja nagu maasse pistad nii läheb. Pea asi, et riba koort mullani ulatuks, sellest piisab. Hullem kui umbrohi. Kui aga vees hoiad ja lased juurtel alla tulla siis on kasvamamineku tõenäosus 200%.

Aquila captas non muscas.

Hõbepaju tasub istutada igaljuhul. Mul kogemus olemas. Lõikad ühe puu maha,lõhud pakkudeks,laod riita ja ootad. Suve alguses hakkavad riidas puud kasvama. Big Grin Eriti veel vihmasel suvel....
Kui oksad maasse torkad,hakkavad kasvama kenasti. Ja kasvavad ka mäda maasees. Kus muu ei kasva,sinna tasub alati panna. Mädalompidesse,turbaauku jne. Kasvab ka jõudsalt.
T.

Hõbepaju on tegelikult remmelgas (salix alba), lihtsalt tema rahvapärane nimetus on selline nagu ta on. Kõiknad on perekonnast salix. Kuna paju on hästi ristandeid andev perekond siis täpset  liikide arvu ei teatagi.
Sellepärast rusikareegel pajude vahel orienteerumiseks on: kõik mis on põõsad on pajud ja kõik mis kasvavad puuks on remmelgad. Paju on paras nuhtlus aga remmelgatega tasub mässata. Nad on kiirekasvulised, annavad head küttepuud  ja kasvavad kohas kus muud puud ei suvatse enam kasvada. Saab ka liigniisked kohad panna kasu teenima ja silmailu annavad ka.

Aquila captas non muscas.

Huvitav on see,et siinkandis kõik pajud....  Põõsaspajudega ei tasuks jännata,sest sealt saab nuhtluse aastateks. Kasvavad heal juhul rusikajämeduseks ja siis kukuvad nõtrusest pikali. Kui teed kütteks ära siis tulevad kohe uued ja ring algab. Olen siin talu juures ühte põõsast vast juba iga kümne aasta takka nüsinud aga muudkui tuleb. Big Grin  On ka imelikke pajusorte. Ühe kohta tahaks isegi küsida tarkade käest. Mul kraavi peal kasvab. Koor on sihuke imelik,nagu puu oleks kuivand aga tegelt toores. Peaks vist jalutama ja pildi tegema..... kes see jutu järgi ikka teab. Mul siin metsas mitu puud mille nime ei mõista ise välja võluda. Eks kui lehte lähevad siis hakkan tarku kiusama.
T.

(29-04-2017, 23:13 PM)Daff Kirjutas:  Hõbepaju on tegelikult remmelgas (salix alba), lihtsalt tema rahvapärane nimetus on selline nagu ta on. ...

Mul kasvab allee puudest, mida meil kutsutakse "raag", ise arvasin raagremmelgaks, võib olla ka hõbepaju. Istutatud ca 1905. Igavesed jurakad, üle meetri diameetris ja kõrgust ka mitukümmend meetrit, kaugelt näeb ilus välja aga hooldada, lehti ja oksaprahti koristada on igavene tüütus. Võib-olla spetsid ütlevad piltide järgi liigi ära?[Pilt: attachment.php?attachmentid=142506&d=1383050152]
[Pilt: attachment.php?attachmentid=142502&d=1383050142]

[Pilt: attachment.php?attachmentid=142505&d=1383050149]

(29-04-2017, 22:13 PM)Daff Kirjutas:  
(29-04-2017, 19:22 PM)muska71 Kirjutas:  eile sain portsu pajuoksi,et kraavikaldale istandus rajada.eile õhtu paninnoksad vette likku,kellegil kogemusi,et kaua võib vees leotada?praeguse tormiga pole tahtmist maase torkama neid minna.

Mis pajuga  tegu on? Ja mis istandust pajudest tehakse? Tundub mingi eriti kaval pajuliik olevat. Üldiselt on paju selline kraam, et mingit tseremoonitsemist ei vaja. Murrad oksa ja nagu maasse pistad nii läheb. Pea asi, et riba koort mullani ulatuks, sellest piisab. Hullem kui umbrohi. Kui aga vees hoiad ja lased juurtel alla tulla siis on kasvamamineku tõenäosus 200%.

ikka energiapaju,oksad 1,5 m pikad toikad.

(30-04-2017, 07:26 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Kui teed kütteks ära siis tulevad kohe uued ja ring algab. Olen siin talu juures ühte põõsast vast juba iga kümne aasta takka nüsinud aga muudkui tuleb. Big Grin 

kütteks pead noorel kuul tegema siis kasvab eriti metsikult,vanal kuul kasva sittagi.mõni aasta tagasi just testisin,kraav kaldal võtsin noorel kuul ja nüüd kasvab mühinal.tee peal kasvas ka suur põõsas mis ta muud oli kui ikka paju ja vot teepeal ei kasva mitte kui midagi mitme aasta jooksul.

(30-04-2017, 09:00 AM)muska71 Kirjutas:  
(30-04-2017, 07:26 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Kui teed kütteks ära siis tulevad kohe uued ja ring algab. Olen siin talu juures ühte põõsast vast juba iga kümne aasta takka nüsinud aga muudkui tuleb. Big Grin 

kütteks pead noorel kuul tegema siis kasvab eriti metsikult,vanal kuul kasva sittagi.mõni aasta tagasi just testisin,kraav kaldal võtsin noorel kuul ja nüüd kasvab mühinal.tee peal kasvas ka suur põõsas mis ta muud oli kui ikka paju ja vot teepeal ei kasva mitte kui midagi mitme aasta jooksul.

No vaat siin käib asi nii,et tehakse siis kui tervis kannatab või kui saab teha. Vanarahvatarkused on küll hea asjad aga neid peab teadma.

Muska hoia siis kitsed põdrad ning koprad oma istandusest eemal. Need hävitavad sul kiirelt selle

Veel pole maha löödud

(30-04-2017, 08:17 AM)honkomees Kirjutas:  
(29-04-2017, 23:13 PM)Daff Kirjutas:  Hõbepaju on tegelikult remmelgas (salix alba), lihtsalt tema rahvapärane nimetus on selline nagu ta on. ...

Mul kasvab allee puudest, mida meil kutsutakse "raag", ise arvasin raagremmelgaks, võib olla ka hõbepaju. Istutatud ca 1905. Igavesed jurakad, üle meetri diameetris ja kõrgust ka mitukümmend meetrit, kaugelt näeb ilus välja aga hooldada, lehti ja oksaprahti koristada on igavene tüütus. Võib-olla spetsid ütlevad piltide järgi liigi ära?[Pilt: attachment.php?attachmentid=142506&d=1383050152]
[Pilt: attachment.php?attachmentid=142502&d=1383050142]

[Pilt: attachment.php?attachmentid=142505&d=1383050149]
Mul on siin väike trükiviga. Üldistasin asja ja panin ainult perekonna. Täpne oleks kirjutada Hõbepaju ehk Hõberemmelgas. Need puud on kaugelt tunda oma hõbedaste lehtede poolest. 
On olemas ka raagremmelgas. See puu on võimeline kasvama nii puuna kui ka põõsana. Välimuselt puuna kasvades on hõberemmelga sarnane ainult lehed on tavalised rohelised. Alumine külg veidi heledam kui pealmine. Puuna kasvab ca 20 m kõrguseks. See remmelgaliik on võimeline kasvama ka metsas koos teiste puudega. Teised remmelgad ja pajud sellist võimet ei oma. Nemad moodustavad omaette rühmasid kuid koos teistega ei kasva.
Kahjuks ei saa neid Sinu poolt kaasapandud pilte lahti teha, kuskil mingi tsombe.

Aquila captas non muscas.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 67 külali(st)ne