[hulgus]

Sain kah kaks lõiget lõpetatud. Tiigist vett, konnade ja vetikatega vahele ja iga natukese aja takka lõikasin pärna tüve otsast ketta. Tõmbas keti puhtamaks küll. Väljanägemiselt on uus kett puhas süsi. Täna veel üks s--t üllatus, ketti teritades tõmbas viili kah kiviks kõrbenud vaiku täis...

[Inri]

Mul oli umbes 50 cm kanti tüvi ja dolmar tegi kõik otsast lõpuni, kuna naelu ja jampsi täis taotud siis 30cm pliidipuuks. Vaik lausa voolas, hiljem peale lõhkumist tuli kirvevart nitrolahustiga puhtaks leotada kuna kõik kohad olid vaiku täis riietest rääkimatta. Ketiõlituse keerasin kohe alguses põhja. Jube puu aga pliidi all annab head kuuma

Vot seda just mõtlesin, et mul saag koguaeg talve õlituse reziimis ja kasutan eranditult ketiõli, mitte suvalist õli ja ei ole veel ühegi puuga sellist probleemi olnud.  Olen saaginud ka pikuti pealt lahti erinevaid puid, aga sellist probleemi pole veel esinenud. Viimased 15 aastat ainult metsa ja puiduga tegelenud nii saeraamis ketasraami operaatorina, metsas langetaja/kasvatajana, kui ka küttepuude tootjana.

[hulgus]

Vot seda just mõtlesin, et mul saag koguaeg talve õlituse reziimis ja kasutan eranditult ketiõli, mitte suvalist õli ja ei ole veel ühegi puuga sellist probleemi olnud.
...

Egas minagi kasutatud küpsetusõli kasuta, aga näed, korra elus saad koolituse.
Kui on soovi, siis võin katsetamiseks veel pakku laenata, saagi mitte.

[Inri]

Vot seda just mõtlesin, et mul saag koguaeg talve õlituse reziimis ja kasutan eranditult ketiõli, mitte suvalist õli ja ei ole veel ühegi puuga sellist probleemi olnud.
...

Egas minagi kasutatud küpsetusõli kasuta, aga näed, korra elus saad koolituse.
Kui on soovi, siis võin katsetamiseks veel pakku laenata, saagi mitte.

Liigun hetkel suunal Pärnu-Kamara ja miskipärast 7 päeva nädalas tööga hõivatud ja enne, kui töö tehtud ei saa aega muu trajektoori peale mõeld, aga muidu oleks päris tahtnud proovida kas mul on kuidagi lihtsalt vedanud, või....
 Aga kui asud kusagil antud trajektoori läheduses anna tead.

[JaakH]

veidi ka muud juttu, KUNA EELDAMINE PIDI PERSE MINEKU EMA OLEMA, siis võtsin ette koolitee. Aiatehnika hooldus ja remont on õppeaineteks. Enam ei oleta ega eelda midagi, nii et p...e minek on välistatud.

[Marko]

ketti teritades tõmbas viili kah kiviks kõrbenud vaiku täis...

Kes siis karmides oludes viiliga ketti teritab? Tahad koolitust?

[hulgus]

ketti teritades tõmbas viili kah kiviks kõrbenud vaiku täis...

Kes siis karmides oludes viiliga ketti teritab? Tahad koolitust?

Mina. Päris kaua juba. Mul niii pika juhtmega relakat ei ole, et metsa ulatuks ja akurela raha eest saab päris mitu uut viili. Mingi aja tagant käib pingist läbi, hambad mõõtu ja puruhambad maha ja nagu uus.
Proovitud ka metsas ketti vahetada. Rohkem sportlaste teema. Ketid erinevalt veninud, pinguta ja säti paika, selle ajaga saab viilitud ja mutrid ei kao lumme ära.

Kui on soovi, siis võin katsetamiseks veel pakku laenata, saagi mitte.

Liigun hetkel suunal Pärnu-Kamara ja miskipärast 7 päeva nädalas tööga hõivatud ja enne, kui töö tehtud ei saa aega muu trajektoori peale mõeld, aga muidu oleks päris tahtnud proovida kas mul on kuidagi lihtsalt vedanud, või....
 Aga kui asud kusagil antud trajektoori läheduses anna tead.

Elva jääb kaugeks.

Lähemalt uurides võiks väita, et tabas mingit suuremat vaigupesa, 1. lõige peale langetussälku. Enne sai mitu lõiget teha ja see kõige alumine on vedelat vaiku täis praole pihta saanud. Enne pole näinudki, et planguvirna all on vaiguloigud...

[olli]

Relakaga keti teritus on mu jaoks küll täitsa uus idee. Mis kettaga ja kuidas nurk paika saab? Silma järgi? Üldjuhul muidu viiliga teritatud keti puhul pole eriti täheldanud, et metsas teritada oleks vaja. Hommikul kodus teravaks ja jagub õhtuni. Teine asi muidugi kui õnnestub maasse lõigata. Ning ka pingis teritatuna kestab justkui vähem, ju lastakse hambad liiga kuumaks. Ega hobimetsnikuna muidugi tihu väga palju päevas ei tule.

[Daff]

On proovitud seda keti teritamist nii viili, relaka kui ketiterituskäiaga kuid üle viili pole senini midagi paremat leiutatud. Isegi oma Uraali keti lükkan viiliga üle muudest saagedest rääkimata. 
Väga ilmekas erinevus tuli esile kui ajasin 6 meetrilisi palke Uraaliga pooleks siis viiliga lükatud kett jooksis nagu nööri pidi. Originaalteritusega kett aga hakkas "jalutama" puu sees.

[tanel.]

Metsa pole vaja relakat vedada, tuleb mitu ketti kaasa võtta lihtsalt.

[muska71]

Metsa pole vaja relakat vedada, tuleb mitu ketti kaasa võtta lihtsalt.

ja ka varuplaat.

[Inri]

Metsa pole vaja relakat vedada, tuleb mitu ketti kaasa võtta lihtsalt.

ja ka varuplaat.

Ja mis selle plaadiga tehakse? Äkki siis võtaks terve töökoja kaasa.   Ma isiklikult ei viitsi isegi teist ketti kaasa vedada, ilma selletagi asju palju.

[olli]

Varuplaadi mõte on selles kui saag kuhugi palgi vahele korralikult kinni kiilub. Kui sõber teise saega läheduses, pole muidugi tarvis.

[Inri]

Varuplaadi mõte on selles kui saag kuhugi palgi vahele korralikult kinni kiilub. Kui sõber teise saega läheduses, pole muidugi tarvis.

Tegelt sain aru küll, aga kuna ma pean sellise tööga oma leiva lauale saama, siis enam ei taha ühtegi ülearust asja kaasa vedada. Kui sa lähed metsa kaasas saag, haaratsid, lint, kiilud, labidas, kütus+õli, viilid, võti, võileib, 2liitrit vett, gps, siis kaob igasugune huvi vedada kaasa latti ja kette, pigem jalutan viimases hädas auto juurde ja toon teise sae.

[maisalup]

Mul ka viimasel ajal teine saag autos ja 1 varukett ka autos juhuks kui peaks purunema millegipärast peal olev kett. Siiani 15 aasta jooksul omale kütet tehes oli eelmine aasta esimene kord kus varusaagi või siis varuplaati oleks vaja läinud. 1 kord selle aja jooksul oli ka juhus kus teise terituse kett pooleks lendas kuuske laasides. Õudne paanika oli siis et uus kett ja niimoodi pooleks, 15 aastat tagasi ei olnud varukette ja kett maksis pool palka, praegu aga kui kett ikka väga hullult naela saab ja üle poole on kulunud, siis lendab lihtsalt vanarauda, vanasti sai ikka viilitud seni kui vähegi veel hambaid oli

[muska71]

Varuplaadi mõte on selles kui saag kuhugi palgi vahele korralikult kinni kiilub. Kui sõber teise saega läheduses, pole muidugi tarvis.

Tegelt sain aru küll, aga kuna ma pean sellise tööga oma leiva lauale saama, siis enam ei taha ühtegi ülearust asja kaasa vedada. Kui sa lähed metsa kaasas saag, haaratsid, lint, kiilud, labidas, kütus+õli, viilid, võti, võileib, 2liitrit vett, gps, siis kaob igasugune huvi vedada kaasa latti ja kette, pigem jalutan viimases hädas auto juurde ja toon teise sae.

olen ka kutseline metsavend olnud ja labidat ja kiilusi polnud kunagi,gepsu tollal polnud ja kütuse ja õli võtsin viiese kankuga kaasa st iga päev vedamist polnud.

[JaakH]

Kas keegi on huvitatud Bauhofi Partner 351 osadest, Olenemata osast on hind 3.- (silindrid kolvid karburaatorid süütepoolid jne) Plastik osi saab 0,33 õlle eest. Üks kokkuklopsitud 351 kloon on ka olemas, sai teine pandikast kunagi ostetud, isegi lõikab, selle hind oleks 20.-

[v6sa]

Varuplaadi mõte on selles kui saag kuhugi palgi vahele korralikult kinni kiilub. Kui sõber teise saega läheduses, pole muidugi tarvis.

Tegelt sain aru küll, aga kuna ma pean sellise tööga oma leiva lauale saama, siis enam ei taha ühtegi ülearust asja kaasa vedada.
...

Rääkimata sellest, et üks kutseline metsavend ei satu reeglina olukorda, kus teist saagi vaja läheb muidu, kui oma ülbuse tõttu. Erinevalt amatöörist, kellele võib-olla tõesti tuleb ootamatusena, et keerdsekskasvanud ja kaldne kuusk võib ootamatult üritada end läbilõikamise ajal lahti harutama hakata

[JaakH]

Kes soovis saage, et järve jääse aukke puurida saagida. Mul jääb üks sae moodi asi üle   saada teade PS-i

[hulgus]

Esimestest päevadest koos stihl ms250-ga on häirinud tugev vastuhakk käivitamisel.
Külmkäivitusel pole hullu, aga sooja mootoriga "põlvelt" naljalt 1. korraga käima ei tõmba, hakkab kõvasti vastu. Paned maha, jalg sanga, järsk tõmme ja käib, samas võib juhtuda, et tõmbad vaid paari ringi jagu ja lausa poob kinni.
Starteri "konnasid" on tosina aasta jooksul mitu korda vahetatud, nöör läheb paari aasta tagant.
Talvel sai uus kolb sisse ja peale seda läks asi veel karmimaks.
Aastas põletab ehk 20-30 liitrit bensiini, st hobikasutus. Süüde paigas, karburaator reguleeritud, käivitub ok jne.

Olen igasugu mootorsaagidega, sh stihlidega (170, 210, vana 028) kokku puutunud, aga sellist vastuhakku pole kohanud. Kas on teistel 250-tel samasugust probleemi?