[honkomees]

... Toast väikese kastekannuga käesooja vett, loputad aknad-peeglid üle, paar minutit ja alustad puhaste akendega. ...

Defa jm soojendustega on mootorit aastaid soojendatud. Kui käivitad, puhub juba leiget, mootori temp 40 peal. Pole klaasiga midagi juhtunud. ...

Olen ka sooja veega proovinud, aga loobunud, kui ikka mootorist sooja ei tule, siis peale esialgset sulamist külmub klaasile veel paksem jääkord peale.

Enda autodel on kogu aeg defa taga, isegi praeguse ilmaga (va tänapäeva diisel ei lähe soojaks niipea) ja sealt ei tule soojendusest rohkemat kui vaevalt leiget õhku, pakun, et nii + 15-20 kraadist, jäätunud klaasi puhtaks saamiseks kulub ikkagi ca 5 min. Sellega ei saa mingit hullu juhtuda (ehkki kui õues on -35 ja klaasile tuleb +20, siis tekib hirm), aga pärast seda ca 30 a tagasi nähtut ei pane autot soojenema ilma kütteventi taha lükkamata, samas diisel ei lähe kunagi kohapeal tiksudes kuumaks, ennem vastupidi ....

[hulgus]

...
eriti siis kui oled näinud kümneid allservas horisontaalse praoga tuuleklaasiga autosid.

Olles 20+ aastat sõbrustanud jaapani autodega, võin kinnitada, et kaarena alumiste nurkade vahel looklev pragu ei ole (alati) temperatuuri šoki tagajärg.
Kered, eriti veel vanad ja roostes on piisavalt vedelad, et liimitud klaasid ei kannata lonžeroonidelt kere/klaasi nurka tulevat koormust ja see pragu on kiire tulema, eriti kui kivitäke vms ees on. Tihendiga klaasidel seda probleemi ei olnud.
Olen ise 3-4 korda sõites või tungiga tõstes krõpsuga tekkinud mõra saanud ja alati joondub kaares klaasi alla nurkadesse.
Bussidel, kus liimitud esiklaasil on kere jäikuses veelgi olulisem osa, on need mõrad veelgi kergemad tulema, esiklaas on kulumaterjal. Vanemad tihendiga klaasid kestsid aastaid.

[Walter]

Miks peab klaase talviti jääst kraapima? Tehke nii et jää klaasidele ei tekiks. Kuidas ehk pakub keegi välja - lihtne füüsika.

[muska71]

Miks peab klaase talviti jääst kraapima? Tehke nii et jää klaasidele ei tekiks. Kuidas ehk pakub keegi välja - lihtne füüsika.

üks varjant on lina esiklaasile.

[Sten]

nonii saisiis soendus pääle installitud pühapäeval ja täna hommikul oli aega proovida ja tõitsa õigustab ennast.kui tava soebdusel surusid soolika seina siis hakkas vaikne kahin tulema kapote alt,sellel kohe kuulda pumba urin.kella ei vaadanud ,aga vast 15 min ja mootor oli soe.süütevõti ette ja raadjo asendile ja vent puhuma lükkab salongi ka soojaks kui aku hää.kohe pole mõtet panna muidugi.

Kas panid enne või pärast salongiradikat?

[olli]

Miks peab klaase talviti jääst kraapima? Tehke nii et jää klaasidele ei tekiks. Kuidas ehk pakub keegi välja - lihtne füüsika.

üks varjant on lina esiklaasile.

Mina kasutan - kõige lihtsam ja kiirem variant mu meelest. Aegajalt tuleb küll ette et kui kohe pärast lina ära võtmist sõitma hakata, tõmbab sõidu alguses ikka klaasi kergelt härma.

[Basilio]

Miks peab klaase talviti jääst kraapima? Tehke nii et jää klaasidele ei tekiks. Kuidas ehk pakub keegi välja - lihtne füüsika.

       
Kasutan mõlemat ise ja toimivad. Kate on eriti hea klaasile sadava lume vastu, mis sinna muidu paksu jäätunud kihi moodustab. Alguses kartsin, et kate ise klaasi külge kinni võib külmuda. Siiani ei ole kinni jäänud. Keemia on ka tubli, eriti kui pudelit toas soojas hoida.

[honkomees]

Miks peab klaase talviti jääst kraapima? Tehke nii et jää klaasidele ei tekiks. Kuidas ehk pakub keegi välja - lihtne füüsika.

üks varjant on lina esiklaasile.

vähe aitab lina jah, jääkiht on õhem ja kinnikülmunud linamustriga aga nt sisemisest jääkirmest ei saa ikka lahti   meie kliimas tassid kuigipalju lund alati jalgadega sisse (eriti kui päeva jooksul nii 50 korda sisse-välja käid), klopi neid palju tahad ja ära ta sulab ning õhku aurab.
Keemiat olen proovinud, ei viitsi jurada, väikse laigu sulatab lahti, siis aurab toimeaine ära ja hakkab uuesti külmuma. Lihtsam ja puhtam on oodata mootori soojenemist ...

[Mihkus]

Sai ostetud T16... kõik toimis ideaalselt. Mis tahes ilmaga paugupill kuniks...
Jäi seisma, välja.. Pikemaks ajaks ja karter, käigukast kõik vett täis. Lasin vee välja ja õlitase mootoris oli ok.
Käivitasin ja käis aga hääl oli kuidagi teistmoodi... Jätsin seisma. Läks nädal mööda... (Traktor oli kile all) et uuesti vesi mootorisse ei satuks.
Õlitase nii madal, et pulk kuiv.. Pealt käigukastil kaan, iste kõik maha, et äkki on veel kuskil vesi sees, enne talve oleks jama kui kevadeks kõik puruks külmenud.

Vesi ju õlist raskem... Ei silmaga polnud midagi näha ja kallasin tuimalt 10W 40 sisse.
Proovisin käivitada... 2 päeva murdsin pead. Kütus mootorisse jõuab aga ei põle, dekompressiooni klapp lahti ja käunasin ikka tükk aega, starterit ära ei tahtnud tappa, summutist ei tule suitsu ega midagi. Jäi see sinnapaika aga tahaks ikkagi masina kuiva kohta kärutada. Siis saab ehk probleemid ära lahendada. Metsas ei taha külmetada.

Pritsid/düüsid kinni?

Ei jaga diiselmootoritest just palju..

Kompessioon on väga hea

Postitasin alguses päris valesse kohta

[tanel.]

Lumesaju korral on lihtne. Lased klaasil maha jahtuda ja tõmbad kojameestega kuivaks.

[muska71]

nonii saisiis soendus pääle installitud pühapäeval ja täna hommikul oli aega proovida ja tõitsa õigustab ennast.kui tava soebdusel surusid soolika seina siis hakkas vaikne kahin tulema kapote alt,sellel kohe kuulda pumba urin.kella ei vaadanud ,aga vast 15 min ja mootor oli soe.süütevõti ette ja raadjo asendile ja vent puhuma lükkab salongi ka soojaks kui aku hää.kohe pole mõtet panna muidugi.

Kas panid enne või pärast salongiradikat?

hea küsimus,salongiradika ülemisest torust tõmbab ja mootorisse lükkab.soendajal nooled peal.kuskilt lugesin,et töötava mootoriga kasutada ei tohi.

[olli]

vähe aitab lina jah, jääkiht on õhem ja kinnikülmunud linamustriga aga nt sisemisest jääkirmest ei saa ikka lahti   meie kliimas tassid kuigipalju lund alati jalgadega sisse (eriti kui päeva jooksul nii 50 korda sisse-välja käid), klopi neid palju tahad ja ära ta sulab ning õhku aurab.
Keemiat olen proovinud, ei viitsi jurada, väikse laigu sulatab lahti, siis aurab toimeaine ära ja hakkab uuesti külmuma. Lihtsam ja puhtam on oodata mootori soojenemist ...

Mina kasutan aastaid seda "nippi", et 20km enne kodu kõik soojendused ja puhurid täisvõimsusel tööle ning koju jõudes natukeseks ajaks kõik uksed pärani lahti. See lööb niiskuse päris hästi välja - eriti külma ilmaga. Ning üldiselt pärast seda mõnda aega sisse jääd ei teki. Lühikesi otsi sõites ei pane aga kunagi puhurit jalgade peale puhuma. Matt on küll lumine, aga see on parem kui veeloik mati all.

[Daff]

Soovitage võimsat drelli mis oleks suuteline 12x120  mm puidupoldi korralikult puusse keerama. Oma vana ühekäiguline  Makita suudab 8x120 küll ligi keerata aga pingutama peab võtmega. Kuna ees ootab töö kus on vaja neid 12mm jämedaid polte vähemalt 80 tükki puusse keerata pluss paras ports peenemaid polte siis lihtsam vist mingi korralikum kone osta.

[Marko]

Miks trell, kas löökmutrikeeraja ei sobi? Pärast hea autol rattaid ka vahetada ja midaiganes veel kruttida. Mul on see autoga tegeledes kogu aeg käeulatuses, ilma enam ei oska (loe - viitsi).

[honkomees]

no eks need 18V löökkruvikeerajad ikka suudavad, sai omal ka selliseid 180-220 mm pikkuseid kruve eelmine suvi terve persetäis sisse uhatud. Mul küll DeWalt, aga Makital samaväärne jt korralikel tootjatel samuti. Lihtsalt vaata palju njuutoneid kirjas on, ikka üle 160 oleks enam-vähem. Mutrikeeraja muidugi veel vingem, aga sõltub kasutaja vajadustest.

[viplala]

no eks need 18V löökkruvikeerajad ikka suudavad, sai omal ka selliseid 180-220 mm pikkuseid kruve eelmine suvi terve persetäis sisse uhatud. Mul küll DeWalt, aga Makital samaväärne jt korralikel tootjatel samuti. Lihtsalt vaata palju njuutoneid kirjas on, ikka üle 160 oleks enam-vähem. Mutrikeeraja muidugi veel vingem, aga sõltub kasutaja vajadustest.

Mul ilma löögita Makita, 18v, 4ah. 200x6 kruve keerab teise kiirusega probleemivabalt kuiva puitu. Esimest kiirust tuleb korralikult kinni hoida, et käest ära ei rebiks kui polt/kruvi lõppu jõuab. Haruldaselt head riistad.

[Marko]

Padrunikeeraja on tunduvalt universaalsem. Ühel kaasaegsel nägin ka sellist teravmeelset lahendust, et 1/2 nelikandi sees oli 3/8 kuuskantpesa kruviotsikute jaoks. 200 njuutonmeetrit trelliga keerata? Kiivikas võibolla keerab

[Mihkus]

Tavalise trelliga võib omal hambad suust välja keerata...
Lasin ükspäev suvel 120 10x200 kuuskantkruvi... puu otsa ehitan palkmaja...
Ja laks laks poldid lähevad mutrikeerajaga pooleks.
Väänet on tal jah ligi 380nm aga 86nm hitatchi akutell keerab ilusti kõik poldid sisse. Kuusk on küllaltki pehme aga löögiga oleks mugavam küll.
Polt ise aga küllaltki pehme.. soovitan enne ette puurida. Siis piisab 80-140nm trellist. Löögiga peaks siis polt ka vastu pidama ja on mugavam, lihtsalt aega kulub rohkem.

[maisalup]

Käepidemega trell- 
http://www.makserv.ee/toode/akutrell-mak...j-2-akuga/
http://xn--triistamarket-imba.ee/et/akut...8dbl2-50ah
http://xn--triistamarket-imba.ee/et/akut...onedd-502x
https://www.tooriistamaailm.ee/akulooktr...ltx-bl-q-i
Võta mis värv meeldib, dewaldil on ka kindlasti midagi kangemat pakkuda

[Talupoeg taluja]

Kas keegi on märganud ka suuremat sorti trelli millel käepide loomulikult lisavarustuses. Puurivalik võiks olla 13-20 mm. On keegi näinud midagi?

T.