(14-10-2018, 00:18 AM)Ants80 Kirjutas: Kusjuures 2 nädalat varem sai sadul hooldatud kõik määritud ja vahetatud ka rattalaagrid uued klotsid.Kuna ketast uut kohe võtta polnud ja järgmine päev oli vaja sõita sai sõbra käest riiulist treitud alla.Vana ketas viskas ja pedaal käis jala all niipalju, et väristas põlvekedra paiste.Igatahes kustutamise ajal oli see ketas tulipunane ja pidurivedelik, mis välja tuli too süttis.Piduriketta pinnakaredust ei mõõtnud ennem paigadust keegi.Üle see asi kuumenes ja põlema ta läks igatahes.
Pigem supportiga mingi probleem ja pidur jäi peale.
Bikerneki peal sai pidurid põlema 2 ringiga, tavaline modimata Mustang 65. Ju seal piduritega ikka mingi kamm oli. Sõitsin selliga ratas rattas ja protsess oli jälgitav esireast. Pärast lasti pidurid maha jahtuda ja minema sõitis ta omal jalal. Ju seal mingi piduri vedeliku leke oli, mis süttis. Või ei osale tagumised protsessis üldse ja kogu laksu saavad esimesed.
(14-10-2018, 00:04 AM)_rein_ Kirjutas: Siin on treimist näidatud vene külamehe kombel.
Hakkab pihta ... sa oled tuhandeid kettaid treinud jämemaks ja mingi tundmatu tehnoloogiaga.
Kui sul on mingi tänapäevane automaatpink, ei tähenda see midagi muud, kui ikkagi metalli mahavõtmist. Vahe ainult selles, et sina saad treimise ajal istuda ja õltsi lasta.
Treimine tähendab ikkagi materjali eemaldamist lõikamise teel.
Põhiliselt saab ka nii,aga endal keeruline.Mõned tähelepanekud. Ketta kinnitamine, ei ole jäikust tremisel.Terad,sellistega käid iga ketta järel käia juures.Ei ole vaja kellaga rihtida pinda mille üle treid.
Ps.Treipink on Põhja korea toodang.
(14-10-2018, 08:54 AM)ivoalaska Kirjutas: ...
Piduriketaste kohta küsiks seda, et paljud teevad uutele ketastele sissesõidu? See nõue on muuseas enamus korralikema ketaste tootjate manualis rasvaselt kirjas.
Ühel korral olen puht sportlikust huvist teinud sissesõidu täpselt nagu manuaalis kirjas oli, kuigi see on raskendatud protsess, eriti kui on kaasliiklejaid. Ise kasutasin hilisõhtust teed selle tarbeks. Ütleme nii et mingit vahet sissesõitmata ketastega ei tundnud ei varem ega hiljem. Autoesindustes tead ilmselt isegi, kuidas see sissesõit tehakse . )
Ilmselt on see sissesõidu jutt tehase seljataguse kaitseks. Kui midagi kettaga peaks olema halvasti, siis on ju inimest hoiatatud, et peab olema ettevaatlik ja mitte eriti järsku pidurdama.
Jube narr olukord ikke. Sõidad kellegile sisse ja ütled, et mul pole lubatud järsult pidurdada, pandi uued kettad.
Lasin enda Lincolnil esimesed kettad suvel üle treida. Kui enne oli igasugune pidurdamise isu kadunud, siis nüüd meeldivalt mõnus.Muidu oleks tõesti uute ketaste eest kolmekohalise summa välja käinud, ning mitu nädalat oodanud. Kuid sain hoopis 20 euri ja ühe päevaga asja aetud. 3 kuud hiljem pole viskumist enam täheldanud. Ketastel kulumisranti oli ehk kümnendik mm. Seega soovitan igal juhul uute ketaste peale raha raiskamise asemel proovida treimist.
Ning mis puutub ülevaatusesse, siis ei ole mina veel ei Tallinnas, ega Raplas leidnud normaalset ja sõbralikku kohta ülevaatuse jaoks. Alati on kas mõne ratta pidur pisut nõrgem teistest, heitgaasid mööda, kusagil mõni šarniirike väikese lõtkuga, mida paljaste kätega ratast väänates ei tunne. Rekord oli ühe autoga 2,5 aastat ilma ülevaatuseta igapäevaselt sõita, kuni auto maha müüsin. Kordagi kinni ei peetud. Teisega sõitsin peaaegu aasta, kuni mõtlesin müügi jaoks ülevaatuse teha. Seal pressiti pedaaliga kohe torud katki (kuigi olen pigem agressiivse pidurdamisstiiliga) ning heitgaasid pidid olema ohtlikult kõrged. Ausalt öelda oli tunne, nagu peaks kohe kuusakoski sõitma oma 2004 aasta Mondeoga.
(14-10-2018, 13:23 PM)Simson0077 Kirjutas: Lasin enda Lincolnil esimesed kettad suvel üle treida. Kui enne oli igasugune pidurdamise isu kadunud, siis nüüd meeldivalt mõnus.Muidu oleks tõesti uute ketaste eest kolmekohalise summa välja käinud, ning mitu nädalat oodanud. Kuid sain hoopis 20 euri ja ühe päevaga asja aetud. 3 kuud hiljem pole viskumist enam täheldanud. Ketastel kulumisranti oli ehk kümnendik mm. Seega soovitan igal juhul uute ketaste peale raha raiskamise asemel proovida treimist.
Ning mis puutub ülevaatusesse, siis ei ole mina veel ei Tallinnas, ega Raplas leidnud normaalset ja sõbralikku kohta ülevaatuse jaoks. Alati on kas mõne ratta pidur pisut nõrgem teistest, heitgaasid mööda, kusagil mõni šarniirike väikese lõtkuga, mida paljaste kätega ratast väänates ei tunne. Rekord oli ühe autoga 2,5 aastat ilma ülevaatuseta igapäevaselt sõita, kuni auto maha müüsin. Kordagi kinni ei peetud. Teisega sõitsin peaaegu aasta, kuni mõtlesin müügi jaoks ülevaatuse teha. Seal pressiti pedaaliga kohe torud katki (kuigi olen pigem agressiivse pidurdamisstiiliga) ning heitgaasid pidid olema ohtlikult kõrged. Ausalt öelda oli tunne, nagu peaks kohe kuusakoski sõitma oma 2004 aasta Mondeoga.
No mis jutt see siis nüüd on? Autoehitust tundva inimese jaoks on see väga absurdne lugemine.
Kümnendik kulunud ketast pole vaja ju treida. Rõõmustada treimise üle ja nentida, et JUBA kolme kuu pärast kadus viskumine ära.
Loomulikult ei lasta ülevaatuselt läbi, kui pidurid pole ühtlased või väljaheite gaasid ajavad mõõdiku lolliks. Täna jumalat, et su roostes piduritorud pressiti ülevaatuspunktis katki. Teepeal oleks selline asi võinud lõppeda letaalselt. Selle pärast aga ülevaatuspunkti kiruda on narrus. See ongi nende töö ja sa maksad neile just selle eest, kusjuures vabatahtlikult.
Ei, sa said valesti aru. Kettad olid juba auto ostes kõverad ning visuaalsel vaatlusel suhteliselt värske väljanägemisega. Treimise eesmärk ei olnud ranti maha treida, vaid vibreerivast pedaalist lahti saada. Viskumine kadus peale ketaste paigaldust, mitte kolme kuu pärast. Ning juba kolm kuud ei ole kettad uuesti kõveraks läinud, vastupidiselt mõne kaasfoorumlase väidetele.
Ning ma ei süüdista mitte ülevaatuspunkte sellepärast, et ma koguaeg läbi kukun. Eks ma olengi vähese õnnega. Pigem mulle on vastukarva ülimalt pedantseks aetud euronõuded ja seadused. Näiteks väga absurdne oli olukord kunagi, kui 30km sai sõidetud ülevaatuspunkti, auto oli tehniliselt korras, väljaarvatud üks numbrituli, mis oli läbi. Loomulikult sain korduva ja sai uuesti 2x30km sellepärast maha sõidetud. Roostes piduritorude osas olen nõus, samuti heitgaasid. Kuid minu üllatus oli see, et pidureid ise väga palju kasutades ja pidurdades (veel enne ülevaatust nö. piduritesti maanteel tehes) ei olnud mittemingit probleemi. Kuid juhus on pime. Ootan huviga, mida järgmiselt autolt leitakse, millega plaanin see kuu minna.
Teine asi on ka muidugi klienditeenindus, kui isegi tere vastu ei öelda. Ning midagi auto kohta küsides, või kasvõi nalja visates räägiks nagu seinaga... On olnud ka erandeid, kui ühe pooleldi uunikumi parem esimene uks ei avanenud. Selle kohta ei öeldud midagi pahasti
(14-10-2018, 00:04 AM)_rein_ Kirjutas: Siin on treimist näidatud vene külamehe kombel.
Hakkab pihta ... sa oled tuhandeid kettaid treinud jämemaks ja mingi tundmatu tehnoloogiaga.
Kui sul on mingi tänapäevane automaatpink, ei tähenda see midagi muud, kui ikkagi metalli mahavõtmist. Vahe ainult selles, et sina saad treimise ajal istuda ja õltsi lasta.
Treimine tähendab ikkagi materjali eemaldamist lõikamise teel.
Põhiliselt saab ka nii,aga endal keeruline.Mõned tähelepanekud. Ketta kinnitamine, ei ole jäikust tremisel.Terad,sellistega käid iga ketta järel käia juures.Ei ole vaja kellaga rihtida pinda mille üle treid.
Ps.Treipink on Põhja korea toodang.
Ketta kinnitamine...piisavalt jäikust ketta puhul. Terad...iga mehe oma asi millega kaks ketast ära treib. Ei ole vaja rihtida... ole hea ja mõtle uuesti, muide see näitab täpselt palju sa asjast tead. Ja jummala poogen mis pink on või kus tehtud. See nn. vene jorss seal suudab tõenäoliselt igas asendis sulle treimises silmad ette teha.
Olen lasknud ise ka nii mõnedki kettad treida ja pole veel midagi juhtunud nendega.Kui ikka ketas maksab nagu lennuki tiib ja pole väljnägemiselt ka päris tuumakatastroof siis miks mitte.
Selle rihtimise teema sai üsna primitiivselt lahendatud,sai võetud sobivad rummud, pandud enamvähem pinki ja siis tööpind kergelt teraga üle ja poltidega ketas külge ja töö oli kiire ning korralik,ükski ketas ei laperdanud.
Tänaseks päevaks pole seda pinki ja isalgi silmanägemine kesiseks jäänud ,nii et tuleb ikka raha poodi jätta.
Selle foorumi valguses ja arvestades millistest autodest siin juttu tehakse siis vaevalt neile kõigile uued kettad ,trumlid külge lähevad ,ikka leitakse mingi muu lahendus kui uusi hankida ei õnnestu.
See kasutusjuhendi jutt on üldse omaette teema,enamus inimesi pole oma auto kasutusjuhendit elu sees läbi lugenud,kas pole olemas või on võõras keeles ja ikka sõidetakse autodega.Tihtipeale vaatad kuidas inimesed internetist tarkust taga ajavad ja asju otsivad mis on kasutusjuhendis ilusti välja toodud ja just nimelt autodel mis on eestist ostetud ja mille ka eestikeelne raamat kindlalt kaasas.See raamat ei ole omanikult omanikule edasipärandamiseks mõeldud,et jumala eest sõrmejäljed peale ei läheks ja raamatu ära rikuks.
See eespool mahapõlenud auto puhul ilmselt suruti liiga õhukeseks treitud ketas sisse , jäeti lisaraud vahele panemata ja kolb sõitis liiga väljajning keeras ennast viltu,võibolla oli sadul ka väsinud ega alati tihendivahetus teda uueks ei tee ja nii ta läkski.
(14-10-2018, 13:23 PM)motamees Kirjutas: Ilmselt on see sissesõidu jutt tehase seljataguse kaitseks. Kui midagi kettaga peaks olema halvasti, siis on ju inimest hoiatatud, et peab olema ettevaatlik ja mitte eriti järsku pidurdama.
Jube narr olukord ikke. Sõidad kellegile sisse ja ütled, et mul pole lubatud järsult pidurdada, pandi uued kettad.
Sissesõidu all mõeldakse erinevaid seeriaid pidurdusi, mis hõlmavad ka keskmisel kiirusel järskpidurdusi.
(14-10-2018, 19:08 PM)ivoalaska Kirjutas: Sissesõidu all mõeldakse erinevaid seeriaid pidurdusi, mis hõlmavad ka keskmisel kiirusel järskpidurdusi.
Piduriklotside sissesõit Piduriklotside sissesõiduks piisab üldjuhul mõnest rahulikust ringist rajal või paarikümne kilomeetri pikkusest rahulikust tänavasõidust. Sissesõitmiseks tuleb piduriklotside temperatuuri järk-järgult sujuvalt tõsta. Selleks võta mitu korda kiirus üles ja pidurda sujuvalt maha. Sissesõit loetakse sooritatuks, kui vähemalt 90% piduriklotsi pinnast on pidurikettaga kontaktis.
(Seda postitust muudeti viimati: 14-10-2018, 19:34 PM ja muutjaks oli aavu.)
(14-10-2018, 19:08 PM)ivoalaska Kirjutas:
(14-10-2018, 13:23 PM)motamees Kirjutas: Ilmselt on see sissesõidu jutt tehase seljataguse kaitseks. Kui midagi kettaga peaks olema halvasti, siis on ju inimest hoiatatud, et peab olema ettevaatlik ja mitte eriti järsku pidurdama.
Jube narr olukord ikke. Sõidad kellegile sisse ja ütled, et mul pole lubatud järsult pidurdada, pandi uued kettad.
Sissesõidu all mõeldakse erinevaid seeriaid pidurdusi, mis hõlmavad ka keskmisel kiirusel järskpidurdusi.
See viimane nõuanne, et tee seeria pidurdusi mulle meeldib. Mitte selle sissesõidu pärast, hoopis märgade ketaste pärast. Nimelt olen jõudnud järeldusele, et kettad riknevad rooste tõttu kui auto jääb seisma ööks-kaheks või pikemaks ajaks märgade ketastega. Veeloigust, rataste pesust saavad nad märjaks ja külmad kettad ei kuiva ära pikema aja jooksul. Lase kettad soojaks ja nad kuivavad ära.
Kas see ka õige on...........?
Pildi laenasin ühest eelnevast postitusest. Vabandan!
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vot sellele ei oska vastata, kusjuures sissesõidu tingimused tootjate lõikes mõnevõrra erinevad. Eks kettad ja materjalid olegi erinevad. Samas niipalju tean samuti, et mitte keegi seda sissesõitu ei tee, kaasaarvatud mina ise
Mis puudutab treimist, siis isiklikult tean, et kui tolerantsi veel on, siis oskaja mehe käe all võib asja saada küll. Endal olen ühed kettad kunagi ammu ära treida lasknud ja töötasid pärast edukalt edasi. Tegi seda üks eluaegne treial ja seal väidetavalt omad nipid on. Kui mälu ei peta, siis selgitas, et tuleb mõlemalt poolt korraga lasta vms...
(Seda postitust muudeti viimati: 03-11-2022, 09:09 AM ja muutjaks oli _rein_.)
(14-10-2018, 16:08 PM)viplala Kirjutas:
(14-10-2018, 12:54 PM)_rein_ Kirjutas:
(14-10-2018, 00:15 AM)motamees Kirjutas:
(14-10-2018, 00:04 AM)_rein_ Kirjutas: Siin on treimist näidatud vene külamehe kombel.
Hakkab pihta ... sa oled tuhandeid kettaid treinud jämemaks ja mingi tundmatu tehnoloogiaga.
Kui sul on mingi tänapäevane automaatpink, ei tähenda see midagi muud, kui ikkagi metalli mahavõtmist. Vahe ainult selles, et sina saad treimise ajal istuda ja õltsi lasta.
Treimine tähendab ikkagi materjali eemaldamist lõikamise teel.
Põhiliselt saab ka nii,aga endal keeruline.Mõned tähelepanekud. Ketta kinnitamine, ei ole jäikust tremisel.Terad,sellistega käid iga ketta järel käia juures.Ei ole vaja kellaga rihtida pinda mille üle treid.
Ps.Treipink on Põhja korea toodang.
Ketta kinnitamine...piisavalt jäikust ketta puhul. Terad...iga mehe oma asi millega kaks ketast ära treib. Ei ole vaja rihtida... ole hea ja mõtle uuesti, muide see näitab täpselt palju sa asjast tead. Ja jummala poogen mis pink on või kus tehtud. See nn. vene jorss seal suudab tõenäoliselt igas asendis sulle treimises silmad ette teha.
Kui võtta ketas kinni napilt 5mm pinna pealt,mis jäikusest me räägime.Tulemuseks võib olla viskuv ketas või vibratsiooni jäljed tööpinnal.Kui ma võtan aluseks eelnevalt puhastatud veljega kokkupuutuva pinna ja trein kolm ülejäänud pinda üle, milleks ma siis kella peaks kasutama.Videos jäeti rummuga kokkupuutuv pind töötlemata.Samas olen paljudele sõnu peale lugenud,sest leian haamri jälgi sellelt pinnalt.Siit võib edasi küsida miks ei kesta rattalaagrid.
Kuna tööd piisavalt ja tänava nurgal reklaami ei ole, on see minu juures käiate otsustada kas ma tean midagi või ei tea.
(14-10-2018, 19:51 PM)_rein_ Kirjutas: ... Kuna tööd piisavalt ja tänava nurgal reklaami ei ole, on see minu juures käiate otsustada kas ma tean midagi või ei tea.
Kui oled nii kõva mees, siis seleta parem inimestele, et ketaste treimine ei ole teps mette see kõikse õigem lahendus. Rahal ja rahal on vahe sees, tee proovi.
Osa inimesi joob peldikupoti puhastit ja kiidavad seda.
(14-10-2018, 19:51 PM)_rein_ Kirjutas: Kui võtta ketas kinni napilt 5mm pinna pealt,mis jäikusest me räägime.Tulemuseks võib olla viskuv ketas või vibratsiooni jäljed tööpinnal.Kui ma võtan aluseks eelnevalt puhastatud veljega kokkupuutuva pinna ja trein kolm ülejäänud pinda üle, milleks ma siis kella peaks kasutama.Videos jäeti veljega kokkupuutuv pind töötlemata.Samas olen paljudele sõnu peale lugenud,sest leian haamri jälgi sellelt pinnalt.Siit võib edasi küsida miks ei kesta rattalaagrid.
Kuna tööd piisavalt ja tänava nurgal reklaami ei ole, on see minu juures käiate otsustada kas ma tean midagi või ei tea.
Tulemuseks võivad igasugu asjad olla aga ei ole. Veljega kokkupuutuva pinna töötlemine ei ole vajalik kui sama pinna saad teiselt poolt kellaga paika ajada. Me räägime siin siiski vanadest ketastest mitte Space X omadest. Rattalaagrid ei kesrta selle pärast, et materjal ja tootja on sit't ruudus, ja vahet pole kes on pakendaja, kas SKF või mõni muu.
Point on selles, et niikaua kui keegi siin küsimusi esitab, teavet tahab või abi, on kõigil mokk maas. Kohe kui on vaja kedagi kuskil maha teha või midagi kommida või enda egot upitada, siis on paugust lipp vardas ja lennatakse hurraaga peale. Pole sellel vanka tööl häda midagi. Väga hästi tehtud ja väga informatiivne. Kui sulle ei meeldi, siis tee ise vastav õppevideo ja näita ette kuda asjad käivad või peaksid käima. Kuniks seda pole ja/või pole ka lihtlabast seletust, pole vaja ka teiste töid kritiseerida.
(Seda postitust muudeti viimati: 14-10-2018, 21:12 PM ja muutjaks oli Marko.)
Minu autode ketastel on alati treitud ainult tööpinnad. Baasiks on hoolikalt puhastatud ja kontrollitud velje toetuspind. Ketas surutakse laagri poolt sobiva abinõuga vastu rakist, mis iga kord enne tööd üle treitakse. Siiani null probleemi. Mõned korrad olen isegi teinud, ka ühele siinsele foorumlasele, no ei ole muret otsides ka mitte. Mure tuleb siis kui jahutusribides on juba mõrad, siis on vanaraud.
Loodetavasti ma ei läinud reinu leivatüki kallale väga. Päris kõike ei kirjutanud ka....
(14-10-2018, 19:51 PM)_rein_ Kirjutas: ... Kuna tööd piisavalt ja tänava nurgal reklaami ei ole, on see minu juures käiate otsustada kas ma tean midagi või ei tea.
Kui oled nii kõva mees, siis seleta parem inimestele, et ketaste treimine ei ole teps mette see kõikse õigem lahendus. Rahal ja rahal on vahe sees, tee proovi.
Osa inimesi joob peldikupoti puhastit ja kiidavad seda.
Eks asi ole rahas,inimesed ei jõua,raatsi uusi osta ja kui min mõõdu välja annab ei näe probleemi.Samas olen kuulnud et keeramiliste ketaste puhul tehakse kindlustus pettusi.
ps.lõpetaks ketaste teema ära.
