1956 Corvette "X-Sonic"
Ikooniline kustom, mille puhul saab rääkida päris mitmest "esimesest" - esimene auto, millel
bubbletop katus ja esimene auto,
mille värvimisel legendaarne
custom paint'i pioneer Larry Watson kasutas
metalflake'i ning Larry jutu järgi ühtlasi ka esimene
metalfake'ga auto Californias.
Aastakümneid peeti seda ka esimeseks hüdraulilise reguleeritava vedrustusega autoks, kuid viimase kümnendi jooksul on selgunud,
et hüdraulika paigalduse ja dokumenteerimise poolest edestas X-Sonic'ut üsna napilt üks teine kustom, millest ehk ka tulevikus
juttu teen.
Auto omanik Ron Aguirre ostis 1957. aastal selle uuena ja kohe pärast ostu lasi auto madalamaks - esivedrusid lõigati ning taha
lehtvedrudele tehti puust madaldusklotsid. Küljele pandi ka
lakes pipes'id, et masin veel madalam välja näeks. Pärast madaldamist
viidi masin Ed "Big Daddy" Roth'i kätte, kes värvis leegid ja
scallopid peale.
Selles versioonis madaldati autot hiljem veel nii palju, et esiots oli maast lõpuks vaid 2.5 sentimeetri kõrgusel.
1957-58 võeti Californias vastu seadus, et ükski auto osa ei tohtinud olla madalamal kui velje alumine serv. Kuna Ron'i auto oli
tema elukohas (Rialto, CA) kõige madalam, siis kohalik politseinik Lester "Sandy" Groves kirjutas talle selle tõttu järjest trahve välja.
Millalgi nägi Ron ühes keretöökojas hüdraulilist mõlgieemaldamistööriista, sealt tekkis idee ning koos keevitajast isaga ehitati esisillale
reguleeritav vedrustus. Auto ostust oli möödunud kõigest kolm kuud.
Lisatriviaks - tol ajal oli moes ehitada reguleeritav vedrustus pigem esisillale, mitte tagasillale nagu tänapäeval loogilisem tundub.
Esiotsa madaldamine andis välimusele agressiivsust ja nimetati seda "
California rake".
Igatahes - see hüdraulika versioon oli küll toimiv, kuid väga algeline, sest pumpamine toimus käsitsi istmete vahele asetatud pumbaga,
millest olid siis voolikud muude komponentideni veetud.
Väike lõik sellest, kuidas tolle süsteemiga politseid ninapidi veeti:
"
I was going to drive "Sandy" THE COP crazy. We waited for him to ride his bike to his spot across the street from the local hangout in
Berdo "Ruby's Drive-in". I was parked on the lot with my car lowered way down. There were about 100 of my school friends at the
drive-in waiting to see what would happen. I left the car down and started to drive out and the side pipes were scraping the pavement
(It was way cool to have your car dragging on the pavement). I had my girlfriend get out and my buddy got in with the instructions to
pump hard on the handle of the pump as soon as I gave him the word. Well, knowing "Sandy" was across the street and waiting for me
to leave the restaurant so he could give me a ticket in front of all my friends and teach them that this punk was not going to get away
with breaking the law, again. I pulled out onto the street and watched Sandy start his bike, I told my buddy to start pumping. I didn't
get twenty feet and Sandy had his red lights on me. I got out of the car and everyone from the drive-in was standing on the sidewalk.
I greeted "Sandy" by name, as no one called him Sandy to his face - "Hi, Lester what seems to be the problem"? He stated "You know
your car's too low". "But Lester", I said," it isn't too low any more, I took your advise and raised it to legal height". He smiled at me and
took his ticket book. Back then, this is how the cops checked cars if their ticket book did not pass freely under your car you would get a
ticket, and he slid it under my car without hitting anything. Boy, was his face red and with all the witnesses yelling and screaming, he
didn't say a word, he gave me a confused look and got on his bike and left. OH... revenge was so sweet....."
1958 teises pooles läks järgmise versiooni ehitamiseks.
Pikendati esitiibasid ja ette pandi vertikaalselt 1958 Dodge'i topelttuled. Sheiviti ukselingid ja igasugused kroomliistud. Iluvõre võeti Opelilt.
Tagatiibadele lisati "uimed" ja tagatule klaasid tehti pleksist.
Mootorikattele, katusele ja pagasiluugile tehti ka kaks viilu ning katusele lisati veel kaks Impala stiilis õhuava.
Corvettele omaste küljevormide sisse ning
scoopide siseküljele tehti kuldsest kunstnahast (Naugahyde) polsterdus.
Sama materjali kasutati ka interjööri tegemisel ning armatuur kaeti kunstkarvaga (kustomslängis "angel hair").
Täpina i-le sai auto ka kaks Appletoni
spotlight'i.
Et süsteemi käsitsipumpamine oli üsna puine ja toimis ebaühtlaselt, siis hangiti lennukitehnika ülejääkide müügikohast mõned pumbad,
rõhuregulaator ja muud vajalikku ning lõpuks valmiski nupuvajutuse peale toimiv süsteem.
1959 maikuus oli esimene näitus, kus Ron sai demonstreerida oma vedrustust: "
The first time Ron used the hydraulics at a car show, was at
the first annual Custom Car Spectacle held May 30 - 31, 1959 by the Cut-Outs of Long Beach at the Veterans Stadium in Long Beach, California.
There was a concrete barrier around the track that had to be cleared to get your car onto the track. All of the car owners had to block their
cars up on wood to clear the barrier except Ron. Ron drove his car up to the barrier, pushed the button to raise the car and drove it over the
concrete. People attending the show were blown away seeing Ron's Corvette, and it didn't take long time before everyone wanted hydraulics."
"A highway patrolman on a motorcycle saw his car down low, so he turned around and came back. I honked my horn at Ron to get his attention
so he could raise the car up. When the highway patrolman came to the front, where Ron was at, the car was up, but they guy still pulled him
over, so we all stopped together. The highway patrolman said, "I would have sworn coming at you that your car was illegally low."
Ron's story was; "You know, that has happened more than once. I don't know why it looks that way when it's going down the road, but it is not
illegally low." Ron then told the highway patrolman to walk back across the road at an angle, and stand and look at the car again. So Ron lowered
the car down. He raised before the highway patrolman returned and he told Ron "Yeah you're right. I would have sworn that car was too low.
I don't understand why it does that".
Sama aasta 5. septembril osales X-Sonic "Disneyland Car Club Day and Autocade" näitusel ning eriliseks teeb selle asjaolu, et eelmisel päeval oli
Ed Roth autole teinud punase ja kuldsega
panel-paintjob'i, aga kuna Ronile see ei meeldinud, siis see versioon kestiski vaid ühe päeva, sest juba
järgmisel päeval viidi auto Larry Watsoni kätte ja too tegi pillile "Rainbow Pearl"
paintjob'i. Kui ma nüüd õigesti aru olen saanud, siis tähendas
see seda, et autole värviti lihtsalt erinevad värvikihid üksteise otsa, mis siis kõik üksteise alt läbi kumasid ning kaeti veel pärla lakikihiga. Samas nagu
oleks ühtteist erinevate värvidega ka hajusalt triibutatud vms.
Ed Roth'i panelpaint Disneyland'i näitusel:
Larry Watson'i "Rainbow Pearl":
Mõned kuud hiljem ühel näitusel esitleti ka projekti nime, mis algselt oli hoopiski "Exsonic".
Järgmise aasta jooksul eemaldas Ron auto külgedelt kunstnahast polstrid ning esitulesid uputati rohkem keresse ja auto alaservale ehitati ka
veidike väljapoole eenduvat uimetemaatikat, sest muidu ei olevat madaldus piisavalt hästi hoomatav olnud.
Kui siiani sõitis Ron autoga palju ja lisaks tänavale ka võistlustel, siis nüüd hakkas pill rohkem vaid näitusemasinaks saama, sest edasi läks asi
radikaalsemaks. Millalgi 1960. aasta jooksul otsustas Ron, et tahab ehitada futuristlikumaks ning katuse asendada
bubbletopiga. Alguses proovis
erinevaid lennukijuppe, kuid need olid udused ja lisaks vale kujuga nagunii. Et ta oli tagatuled nagunii ise valmistanud pleksi soojendades, siis
otsustas ka katuse niimoodi teha. Muide, ühe Ed Roth'i
showrod'i
bubbletop olla tehtud pitsaahjus, sest sel hetkel polnud läheduses vist muud
piisavalt suurt ahju leida.
1961 suveks oli auto igatahes päris kõvasti muutunud ja tuuritas mööda näitusi. Esituled olid nüüd peidetud iluvõre taha ja esiotsa pikendatud.
Tagatiivad veel jõhkramate uimedega ning uute vaakumvormitud
bubble-stiilis tuledega. Värviti pärla-meresiniseks ning värv oli tehtud 10 000
kala soomustest. Velgedeks nüüd kroomitud ja reversed plekkveljed, lege
sixties custom'i stiil.
Nagu tol ajal radikaalsete kustomitega tihtipeale kombeks oli, siis kaotati ka sellest masinast rool ning autot juhiti nuppudest - rataste keeramine
lahendati elektrimootoritega. Nuppudest toimisid lisaks juhtimisele ka uste ning katuse avamine, mootori käivitamine, tuled ja vedrustus.
"
A console was located between the front seats, the console contained remote-control buttons that operated the steering, doors, bubble top,
ignition, lights, and front suspension ground clearance. The X-Sonic used and electric motor operated by a toggle-switch to steer, and Ron points
out that it was hard to drive on the freeway. An elaborate panel of receivers and relays operated these components through a radio control unit
plugged to a socket inside the gas filler door. For shows, a recorder provided narrative sounds. Entry from the outside, by raising and lowing the
bubble top, was operated through pushbuttons found under the gas filler flap."
Et
bubbletopiga oli salongis jube palav ning nuppudest juhtimine olla suhteliselt ebamugav olnud, siis seetõttu liiga palju enam tänaval ei
kruiisitud ja masin jäi rohkem näitusepilliks.
Vahepealne kuldse
metalflake'ga versioon:
Mõne aja pärast oli kuldsest alles jäänud vaid
scallopite sisu, sest värviskeem oli vahepeal jälle muutunud:
1962 jooksul värviti auto valgeks ja lisati õrnroosad varjutused servadele. Interjöör oli ka tehtud uueks,
custom made istmed kaetud musta kunstnaha
ning hõbedase laamanahaga, muud polsterdused olid musta kunstnahaga ning hõbedase kunstkarvaga. 1963 aga värviti jälle ja seekord plaatina-pärla
siniste varjunditega. Larry Watson on öelnud, et tema värvis seda autot kokku kuus korda, sest Ron pidevalt modifitseeris masinat.
1963. aastal Ron hakkas aga autoga näitustel tuuritamisest ära väsima, kuid Ed Roth'i ja mõndade muude abiga lasti siiski veel paar aastat edasi.
Seks ajaks oli
bubbletop juba ära väsinud ja värv kulunud ning Ron pani auto mõneks aastaks töökotta hoiule enne kui ära müüs.
1990 leiti X-Sonic'u jäänused ühest Corvettede taastamisega tegelevast töökojast. Mootor,
bubbletop, sisustus, iluvõre ja tagatuled olid puudu,
kuid alusvanker koos enamuse hüdraulikasüsteemiga oli alles. Selle hetke omanik polnud auto ajalooga kursis ning tema jaoks oli see lihtsalt
varuosadoonor. Auto vahetas veel omanikke ning praegune omanik Emanuelle Benoit plaanib masina millalgi taastada mõnda selle hiilgeaegade
versiooni.
Siit lingilt saab lisa lugeda:
https://kustomrama.com/wiki/X-Sonic
Väike video auto jäänustest praeguse omaniku käes ja videos on ka Ron Aguirre ise veidi lisaks rääkimas:
https://www.youtube.com/watch?v=hMsWomFcsd8
Siin teemas on aruteluga liitunud ka Ron ise:
https://www.jalopyjournal.com/forum/thre...te.101467/