[meli666]

Pole seda paksendit silla küljes.

Siis tuleb loovalt läheneda. Üksikkorras... Tõmbad vitsad ümber tala ja loodad, et ehk peab.

Vitsad ümber tala on ka küll lahendus. Aga muidu see silla keskosa materjal täitsa keevitatav, ei ole mingi imematerjal.
Klotsi enda silla järgi kaardu lihvimine kõige suurem töö. Siis keevitusega kinni. Seejärel puurib õiged augud, keermestab. Lisakindlustuseks võib augud teha läbivad, siis hoiavad poldid ka klotsi lisaks keevitusele veel kinni. Ja valmis ta ongi.
Välimuselt viisakam lahendus, kui mingi kammitsatega asi.

[gruppen]

Silla keskosa materjaliks näitas kataloog (ladina tähestikus) stal40.

[v6sa]

...
Klotsi enda silla järgi kaardu lihvimine kõige suurem töö. Siis keevitusega kinni. Seejärel puurib õiged augud, keermestab. Lisakindlustuseks võib augud teha läbivad, siis hoiavad poldid ka klotsi lisaks keevitusele veel kinni. Ja valmis ta ongi.
Välimuselt viisakam lahendus, kui mingi kammitsatega asi.

Kõik õige, aga mitu kodumehhaanikut on võimelised selle asja käepäraste vaheditega nii ära tegema, et kinnitus järele ei anna?

Kuskiltmaalt tuleb odavam soetada õige sillatalaga sild ja oma vana turgu panna.

[unimüts]

...
Klotsi enda silla järgi kaardu lihvimine kõige suurem töö. Siis keevitusega kinni. Seejärel puurib õiged augud, keermestab. Lisakindlustuseks võib augud teha läbivad, siis hoiavad poldid ka klotsi lisaks keevitusele veel kinni. Ja valmis ta ongi.
Välimuselt viisakam lahendus, kui mingi kammitsatega asi.

Kõik õige, aga mitu kodumehhaanikut on võimelised selle asja käepäraste vaheditega nii ära tegema, et kinnitus järele ei anna?

Kuskiltmaalt tuleb odavam soetada õige sillatalaga sild ja oma vana turgu panna.

Pma kaubamaja müüs isegi neid silla keskmisi osasid. Igasugused klambrite teemaga võib saata pikalt sinna tumedasse auku. Ausalt, kas tõesti arvate, et see klamber on töökindlam kui originaal? Viimane pask igal juhul - samas kui raha on nii palju, et taskusse ära ei mahu siis on jah pees. Senikaua kuni hoitakse originaalist eemale, senikaua ei tule ka asajst midagi välja.
NB olen ise selle kino läbi teinud. Lõpuks ostsin ikka terve teise silla, millel klotsivalu on sillatala küljes. Sai lastud freespingis klots külge panna. (ise ei soovita mitte mingil juhul seda teha.)   Seejärel sild jumala pulkadeks. Külgülekanded lahti,  uued õlakud. Neil on omakorda teistmoodi kinnitus. (puksidega, diftid 2mm suuremad jne) MIs omakorda vajas korraks pinki panekut  ja siis veel kogu uus roolisüsteem.
Kogu see krempel ettetõstetuna läheb suurusjärk 2000euri maksma.  - Siia on sisse arvutatud ka remondikulud (käigukastist  kuni terve esisilla üles ehitamiseni) Ja lõpptulemusena leian ikkagi, et originaal süsteem oleks kestnud. - ainuke vahe on selles, et selle ehitusele sai hunnik pappi kulutatud ja lõpptulemus ei ole kuidagi meelepärane.
Tänasel päeval leian, et kasulikum on kohe võtta juba hüdrorooliga traktor ligi, mitte jaurata nende vanade ümberehitamisega.  Aeg maksab, töö maksab ja lõpptulemus ikka porno kuubis. Või nagu Joosep T00ts  Kiirelt soovis, et olgu parem kohe rosinaid täis sai, mitte et peaks noaotsaga rosinaid otsima.

[alrad]

Uus silla keskosa ja klots õigete poltidega.
Samas saab ka esisild kap. remondi, tööd on üksjagu.

[2715]

Kas selle punase silindri kinnituskõrva kood võiks olla C50 F82-2301021 ?

[Daff]

Kes pooltelgi on russil vahetanud. Vanal 50 vaja pooltelg välja võtta aga ei tule käisest läbi. sakuta palju tahad. Kas on mingi vahe ka vanematel ja uuematel käistel-pooltelgedel?

[2715]

Kes pooltelgi on russil vahetanud. Vanal 50 vaja pooltelg välja võtta aga ei tule käisest läbi. sakuta palju tahad. Kas on mingi vahe ka vanematel ja uuematel käistel-pooltelgedel?

Kas difriluku nuutmuhv on lahti võetud?
See on pooltelje sisemises otsas stopperpoldiga kinnitatud ja ei mahu läbi hammasratta ja laagri välja.
Ma olen ka sellist asja näinud, kus laager on pesas ringi käinud ja välimine saale ei tulnudki välja ka suure pressi all koos pooltelje käisega vaid see läks puruks laagripesa kohalt.
Muidu aga kui ei tule siis jõuvõtuvõlli august saab panna väikse õlitungi kahe pooltelje vahele ja pressida nii välja aga ainult mõistliku jõuga et mitte korpust ära lõhkuda.

[Daff]

Kõik laiali arutatud. Tõmbasin lõpuks koos käisega kogu kupatuse maha ja nuudid ei mahu läbi käisest. Jääb kinni nende  valukohtade taha millest jooksevadd läbi neli polti millega tõmmatakse hüdroaku käise külge kinni. 
Mõtlesin enne pisut konsulteerida kui homme päris traktori kallale kargan. Differ vaja ringi tõsta. Satelliidid sassis.

[meli666]

...
Klotsi enda silla järgi kaardu lihvimine kõige suurem töö. Siis keevitusega kinni. Seejärel puurib õiged augud, keermestab. Lisakindlustuseks võib augud teha läbivad, siis hoiavad poldid ka klotsi lisaks keevitusele veel kinni. Ja valmis ta ongi.
Välimuselt viisakam lahendus, kui mingi kammitsatega asi.

Kõik õige, aga mitu kodumehhaanikut on võimelised selle asja käepäraste vaheditega nii ära tegema, et kinnitus järele ei anna?

Kuskiltmaalt tuleb odavam soetada õige sillatalaga sild ja oma vana turgu panna.

Nende klotsiga sildade eest küsitakse ka arvestatavalt rohkem raha ja ega neid eriti ei liigu. 
Poes müüdav tükk on ilma kinnitusaukudeta, pluss pind siledaks lihvimata. Poolvabrikaat, mis maksab juba 400.- ligi.
https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...01055.html
Seetõttu saigi isetegemise teed mindud. 
Järeleandmise pärast ei põeks. Keevitus nagu öeldud hakkab vägagi hästi silla külge. Tegemist ei ole "tsugun" materjaliga. See käib siis mitukümmend aasta vana originaali kohta. Praegusaja materjali kohta ei tea öelda.
Kui aga kõik juba remonti vajab ja 2000.- eest juppe sisse laotakse koos tööga, siis:
https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...1-oem.html
Otsesild nagunii omakorda parem, aga hind on päris korralikult tõusnud. Aasta tagasi oli 4000.- kopikatega.
https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...20-04.html
Olen nõus Ksf Unimütsiga, et tasub kohe rosinaid täis sai võtta. Ise sai ka hakatud aastaid tagasi vanast laudarümast üles ehitama. Summad sisse laotud suured, töötunde arvestada ei julgegi. Aga kui on juba alustatud ja arvestatavalt tehtud, tuleb lõpuni minna. Minul selleks jäänud akvaariumi paigaldus, on ostetud. Selleks tuleb aga kabiin korda teha, hädasid palju. Ometigi makstakse neist suht ulme summasid ja kui ära ei võta, võtavad teised.

[v6sa]

Nende klotsiga sildade eest küsitakse ka arvestatavalt rohkem raha ja ega neid eriti ei liigu. 
...

Siiski mitte kolme tonni. Ning õnne peab niikuinii olema.

Võimalik, et mul jääb sügiseks üks toimiv klotsiga, kuid kinnitusaukudeta sild üle. Eks siis tuleb üks müüki

[kris282]

Selline lahendus üle 13a. vastu pidanud.  Et kui just mingit megatööd tegema ei hakka ja originaali taga ei aja, saab ka odavama lahendusega hakkama.
K.

[Inri]

Mtz 82 lahendatud nii

[meli666]

Klambrisüsteemiga äralahendamisele lisaks kahes viimases postituses veel mõtteid. Aga ülevaatuse onu ette ilmumine sellise töö-keevituskvaliteediga küsitav. Eks palju olene mehest.
Üldiselt vähemalt Põlvamaa kandis Haugase ülevaatuspunkt vaatab traktoreid võrreldes varasemaga tuntavalt karmima pilguga. Selle kevadine kogemus.
Muidugi, kui avalikele teedele asja pole, siis milleks makstagi ligi 400.- tühja. Lisaks saab nii töömahult vähema vaevaga hakkama.

[Daff]

Sillasaaga jätkub. Kes on kokku puutunud diffriga või diffritega. Kas neid on kahesuguseid?  Mulle tundub, et on!? 
Või on olemas erinevad pakud mille sees diffri koonusrull laagrid istuvad?

Tõmbasin eile diffri välja ja ladusin doonorilt pärineva "uue" diffri sisse. Reguleerimisega aga tekkis probleem. Kogu kupatus on 6mm nihkes paremale poole. Täpselt distantsseibi jagu mis on diffri otsalaagri ja pidurivõlli otsalaagri  vahel. Kui nende kahe lisaseibiga huvipärast opereerida sai küll reguleeringu paika aga muud asjad läksid nihkesse. Tundus veel üks variant, et kui võtta russ pooleks ja käigukasti käbi viia käigukastile lähemale siis peaks ka asi paika istuma, vist.
Differ mis mul sees oli on needitud taldrikuga, doonoril aga poltidega. Ei jäänudki muud üle kui differ pooleks ja doonori satelliidid sisse. Uued laagrid ja õhtuks oli asi koos. Täna õhtul peaks hääli kuulma.

[Daff]

Kes teab täpselt kas 50 ja 80 on peaülekanded  (tigu ja taldrik) erinevad?

[2715]

Kataloogi järgi on erinevad asjad.
Ühel hakkab kood 50- ja teisel 80- .
Lisaks on olemas ka aeglasema peaülekande variant, mida kasutati näiteks ekskavaatoriks ehitatud MTZ-50 millega oleks kiire liikumine liiga ohtlik ja ka viinamarjaistanduse traktoril kolme rattaga.
Vähemalt nii ütleb tark raamat 69 aastast.

[Daff]

Ja nüüd selgus majas. 50 ja 80 ongi peaülekanne erinev. Mul nagu tuleb välja on eelmine omanik pistnud 80 jupid sisse. Sellepärast see remont nii segaseks kiskus.

[unimüts]

küsimus kas keegi on kursis mtz ridapumba etteandepumpadega. Kas neid on erinevaid (kolvikäik erinev). Mõtlen ma ikka tavalise kütusepumba oma, mis oli peal nõuka aja masinatel.
Jebin siin juba pikemalt ühe Poola etteande pumbaga https://www.pmkaubamaja.ee/et/3-1106010.html    Sai selline paigaldatud ühele uuele kütusepumbale ja jebi võis alata.

Probleemiks on see, et isegi peale puhastust ei saa ringlust taha. Masin sureb peale 2min praktiliselt välja - jääb käima tühikäigul Kui masin välja suretada ja käsipumbast mingi 20x lüüa, siis käib jälle masin 2min. Kütusetrass ise on korralik lekkevaba.

Mu küsimsu ongi, kas need Poola etteandepumbad ei sobi ja peab  originaali hankima? https://www.pmkaubamaja.ee/et/3-1106010-or.html    On mingeid tähelepanekuid, mida peaks kaema, et saaks õige uue etteandepumba ?

Juhul kui kellegil on mõni uus veneaegne etteandepump vedelemas, siis oleks huvi tema vastu

[gruppen]

Need mitte "originaalsed" etteandepumbad, mille augud on ovaalsed või on lisaauke, et kinnitada - Senimaani on need kõik rämpsud olnud ja ükski pole normaalselt toiminud. 

Sa räägid uuest pumbast, mis varem pole töötanud? Kõrgsurvepump on uus, st kaasaegne? Pöörispea? Klapp on terve tagumises stutseris? Kaasaegsete klappide vedrud ongi pask.