[wagoneer]

Kas äkki oli nii,et pütti läks 7m3 aga kui suur pumi küljes siis kaalu pärast üle 5m3 ei saanud. Mul kodus oli ka mingi suht piiripealne. Aga ma tegin paar valamise asja veel lisaks ja siis sai lisapütt tellitud.

[klemm]

Kas äkki oli nii,et pütti läks 7m3 aga kui suur pumi küljes siis kaalu pärast üle 5m3 ei saanud. Mul kodus oli ka mingi suht piiripealne. Aga ma tegin paar valamise asja veel lisaks ja siis sai lisapütt tellitud.

Täpselt nii ongi.  Kui ilusti rääkida panevad 5,5 m3

[klemm]

Tervist.

 Mis takistab seest välja ehitamise juures välimiseks kihiks tuuletõkkekangast kasutada ? Sealt siis sissepoole vill 100 mm , siis aurutõke , seejärel jälle kiht 50 mm villa . Villaga võiks ka väljapoole kergem ja sissepoole raskem / tihedam vill .
 Kaldlagi 150 mm paksuse soojustusega on vist  "lahja" tänapäevaste normide kohaselt .
  See küttesüsteemide ja soojustamise teema on veidi unarusse jäänud , hea , kui keegi midagi uut "rahvamajandusse" paiskab .

Eterniit, laudis ning õhuvahe 50x50 prussi abil ja sinna külge oleks kõige lihtsam kinnitada rohelist tuuletõket. Kanga kinnitamine poleks lihtne.
Samas ümarpalgist sarikate katmine tuuletõkkekangaga oleks hea mõte. Lõikaks ribad ja kinnitaks 50x50 prussi külge, kuhu kinnitub ka tuuletõkkepapp.

Kõige tähtsam on ära jäänud.  Eterniit, laudis, 50 õhuvahe, katusekile, 50 õhuvahe ja alles siis tuuletõke.  Ilma kileta eterniidi alla tuuletõke vettib ja vajub kõveraks (eriti see roheline)    Sellise katuse soojustamine on üldse reeglite vastane. A kui ikka vaja siis see ainus võimalus. Tuulutusvahed pole kunagi liiga suured, 50 mm miinimum.

[tõnn]

Tänan 
Otse eterniidi all on mingi krabisev kile, justkui elektroonika või mähiste valdkonnast.
Kuid kuna katust veel ei plaani vahetada, siis kile paigaldamisel tuuletõkke peale pole vist mõtet, kuna sarikatele seda ei pane.

[olli]

Kile panen ikka peno peale?

Jah, muidu hulbib peno-pudi vedela betooni peale ja teeb pinna päris koledaks.

[indrek1000]

Kile panen ikka peno peale?

Jah, muidu hulbib peno-pudi vedela betooni peale ja teeb pinna päris koledaks.

Mul kodukootud penolõikur tehtud. NiCr traat ja trafo - haiseb koledalt, aga sodi pole. Olen kuulnud, kus lõikavad mootorsaega. aga no ma lepin oma kuuma traadiga, ysna tsiviilne.

[alfredo]

Kile eesmärk pole ainult pudi ärahoidmine. Pigem läbijooksude ja liigkiire kuivamise vältimiseks. Rahaliselt täiesti olematu kokkuhoiukoht.

[klemm]

Tänan 
Otse eterniidi all on mingi krabisev kile, justkui elektroonika või mähiste valdkonnast.
Kuid kuna katust veel ei plaani vahetada, siis kile paigaldamisel tuuletõkke peale pole vist mõtet, kuna sarikatele seda ei pane.

No kui seal midagi juba on siis küll.  A see roheline tuuletõke pane max 30 cm vahedega karkassile ja naelad 10 cm vahega.   Ise olen viimaselajal osb-d kasutanud tuuletõkkeks, närilisi ja putukaid hoiab ka paremini eemal.

[13piisab]

Kile eesmärk pole ainult pudi ärahoidmine. Pigem läbijooksude ja liigkiire kuivamise vältimiseks. Rahaliselt täiesti olematu kokkuhoiukoht.

just. Kusjuures ma olen mitu korda valanud, kui kile peale on juba mingit sodi tekkinud - kaetavate põrandate puhul ei oleks ju sodi probleem. Minu tagasihoidlikus praktikas aga miski ulpima hakanud ei ole.
Olen võtnud S3 töödeldavusega betooni ja enamasti lasknud juhil vedelamaks teha - ilmselt maha läinud lausa S4 (st vedelam).

[Mart Laanelepp]

Vundamendi vastu võiks panna styrofoami mitte tavalise peno, teed kopterimehe elu lihtsamaks ja saad pärast ilma peno küljest lendavate ebemeteta pinna.

[indrek1000]

Valutöö lasen teha nendel, kes teenivad elatist sellega. Kuna katan kõik põrandad (eluruum), siis kopteri vajadust ei näe.

Oluline minujaoks põrandakyte ja eeldusel soe põrand.
Viimane talv tahtis suur tuul kaltsuvaiba nurka kokku rullida.  


Värskele roomavale ilmakodanikule ka parem, kui jäine tuul põrandal ei lõika.

Indrek

[Peeter2]

Kõige ebameeldivam on see, et võrk on 50cm lai mitte 65 või midagi mis kataks ühe tavalise karkassi vahe. Ja siis nende ühenduste selline tegemine on paras porno

Näriliste võrk pannakse ju ainult seina alumisse serva, mitte ei lööda sellega kogu maja üle.

[olli]

OK, 7K€ on tõesti märgatav summa aga seda siis kui suure pinna ja kui paksu soojustuse pealt? 

Uue nädala alguses olen tagasi arvuti taga, proovin siis meeles pidada et arvutuskäigud siia kirja panna.

Panen nüüd oma tabeli üles. Loodetavasti on arusaadav. Lisan ka exceli faili kui keegi ise tahab proovida pindala vms muuta. Hinnad on reaalsetest pakkumistest, kõikuvus olenevalt läbirääkija oskustest, sooduskampaaniast vms plussmiinus 20% vast. Kuupmeetri hinnad on ilma KM (sest pur vahu mehed enamasti annavad hinna ilma KM-ta, muidu vist tunduks liiga suur). Kõige odavam PUR vahu (suletud poorid) hind sain 200+km ja ühel juhul lubati üle mingi koguse mineva vahu pealt 190+km. Enamasti 220-240+km kandis. Tabelis kokku arvutatud hinnad koos KMga. 

Tabelis on välja arvutatud paksuste 200-400mm puhul saadav seina U-arv ning siis vastava paksuse hind. Kollasega on tähistatud iga soojustuse tüübi puhul mu jaoks miinimumnorm, U= 0,11-0,12. Roheline on see, mida ideaalis tahaksin teha, U= 0,09-0,1. (pole veel otsustanud).

Ehk siis kui tabelist vaadata näiteks kivivilla, tuleb materjali hind U=0,116 (300mm) seina puhul 2330 EUR. PUR vahu puhul U=0,115 (200mm) seina puhul 11400 EUR. Villa paigalduseks arvestasin ümmarguselt 1000 eur eest enda aega. Muud vidinad nagu aurutõke, metalllint diagonaalide tegemiseks jne veel 1000 eur ja kokkuvõttes ongi kivivill 7000 eur odavam.
Kui vaadata tabelis rohelist ala, tuleb hinna erinevus juba vähemalt 9000 eur.

Mõned lisa asjaolud:
Tuuletõke: Kuna mu puhul on tegu viilkatusega kuhu paigaldan hingava aluskatte, siis tuuletõkke jaoks otsest vajadust pole ühegi soojustuse puhul. Seega jätsin selle praeguse seisuga arvestusest välja. Samas olen otsustanud et tegelikult lisan sarikate peale tuuletõkke igal juhul. Kasutusse läheb Isover RKL - 30mm. Selle jaoks on olemas hinnapakkumine 1100 EUR. Minu jaoks täidab see ühest küljest muidugi lisa tuuletõkke rolli, aga teiselt küljelt selleks, et villa paigaldades vill aluskatet vastu katuseplekki ei lükkaks. Samal põhjusel lisaks ma tuuletõkke ka PUR vahu seest poolt paigaldamiseks. Kahtlustan et otse seest poolt vastu aluskatet lastes võib õhuvahe olematuks minna (noh, tegelikult pole vist probleem PUR puhul, aga endale see ei tundu hea).

Karkass: sarikad on 200mm, seega PUR vahu puhul oleks see eelis, et ei peaks karkassi paksemaks ehitama. Samas seejuures jääks sarikad seest poolt katmata, mis tekitaks arvestava koguse külmasildu. Parem oleks minimaalselt üks kiht risti roovi peale lüüa nagunii, et saaks ka sarikad soojustusega ära katta. Seejuures vajab PUR vaht erinevalt villast ka seespoolt õhuvahe. Seega, mu silmis, karkassi paksus pole samuti mingi arvestatav argument ühe või teise soojustuse kasuks otsustamisel.

PS. "Tselluvill" on siis see pritsitav variant. Tolle hind sisaldab ka juba paigaldust seega.

soojustus.xlsx

[PlyVal64]

Ehk siis kui tabelist vaadata näiteks kivivilla, tuleb materjali hind U=0,116 (300mm) seina puhul 2330 EUR. PUR vahu puhul U=0,115 (200mm) seina puhul 11400 EUR. Villa paigalduseks arvestasin ümmarguselt 1000 eur eest enda aega. Muud vidinad nagu aurutõke, metalllint diagonaalide tegemiseks jne veel 1000 eur ja kokkuvõttes ongi kivivill 7000 eur odavam.
...
Karkass: sarikad on 200mm, seega PUR vahu puhul oleks see eelis, et ei peaks karkassi paksemaks ehitama. Samas seejuures jääks sarikad seest poolt katmata, mis tekitaks arvestava koguse külmasildu.

Tänud ülevaate eest! Mina olen saanud vähe teistsuguseid numbreid aga eks pritsvaht natuke kallim tõesti on. Mis seda DIYd puudutab, siis nii saab esmapilgul palju asju odavamalt (ise 95% majast ja/või tehtud töödest ise ehitanud/teinud) aga teatud tööde puhul ei pruugi see lõpuks enam tõsi olla. Kuna ma vaatasin uue maja vahelae soojustust, siis pole kallimat suletud poori vaja. Pindala 100 ruutu ehk Sinu numbrid jagada pooleks ja ongi täpselt see, mida ma Sõbrale ütlesin: see nus. ei tasu ennast ära, et vanakesed viilualustes köögutaks ja lolli mängiks! See 2-2,5K€ läheks Sõprade söötmiseks-jootmiseks ning igasugu lisavidinate soetamiseks ja lõpptulemus oleks ikka tundmata. 

Võtame või ökoloogilise vanapaberipõhise tselluvilla, mille paigaldamine on ju ka lihtne: normaalse lääne-eesti suvemaja piirde soojusarv on 0,15 ning seda on kuhjaga! Mingist külmasilla mögast puumajade puhul pole eriti mõtet rääkida. See on olematu probleem. Seega 200 milli PURi on küll ja enam, mis siis jäigastab, kaotab ära tuuletõmbepilud (need on puumajal probleemiks) ja on sigalihtne paigaldada. Hind 5700€. Sama tulemuse jaoks tselluvilla kiht 350mm ja maja see jäigaks veel ei tee. Hind 3270€. Laepealne on arutult paks, raske, käia seal ikka ei saa ehk tuleb teha korralikud lisakulud põranda jaoks ja hinnavahe 2,5K. Seda ühe SUURE detaili maksumuses??? Tegelik vahe on ju 1250€, sest pind on 50%. Jah, teenida on seda päris omajagu tööd aga just AEG ongi, mis maksab! Ka omaenda aeg, Sõprade omast rääkimata. 

Ma olen kõigile Sõpradele öelnud, kes siis äkitselt hakkavad omale suvemaju ja eramuid ehitama, et jäta tegemata, kui Sul raha pole ja kogu ehitustegevus käib eesmärgiga "kõige odavamalt läbi ajada". Siis saadki puukuuri ja sõbrad on eemaldunud, sest ei taha naljapärast kogu aeg abiks käia. Ja majaehitusel on ikka kolepalju neid töid, kus VÄHEMALT abikaasa peab asjalik olema ja natukenegi tõsta jõudma. Üksi ei tee midagi. Aga täna jääb neid asjalikke füüsilisele tööle käsi külge panevaid Naisi üha vähemaks ja järeltulev põlve tööle panemise eest pannakse suisa vangi... 
Just nädalavahetusel vedasime Sõbrale lahtivõetud palkmaja kohale. Talgukorras. Ühed lapsepõlvesõbrad olid Tal sellised, kes tulid reedel kohale jooma, üks ei teinud laupäeval midagi, teine paar kärutäit aitas maha tõsta. Pühapäevaks jäin ainult mina, sest teistel oli vaja kirikusse minna ja naist peksta jne, ja nii me siis vedasime - seljahaige ja suisa mingi aja grupipeal olnu, mina songahaige ja 19-aastane kasupoeg. Vähemalt viimane on asjalik! See on TEGELIK elu DIY'ga. Ja siis teedki üksi ja käid "kerjad" sõpru appi, kui on selline töö, kus Naise jõust jääb väheseks. Kui Naist üldse on...

[raulp]

Mina tegin puitkarkassist garaazi penoga, jube geberniit oli küll. Seinad ei olnudki väga hull, aga sarikate juurest oli täitsa jama. Kõige hullem on see, et vahupüstoliga ei saa teatud nurga alt hästi vahtu lasta, kuna pudel peab tagurpidi püstises asendis olema, kuid sarika all pole ju ruumi pudelit püsti tõsta.
Villa ei tahtnud selle pärast, et see vajab väga head tuuletõket, vuugikohtade teipimist jne, muidu puhub tuul sealt läbi ja soojustuse kihi paksusest pole abi. Igalt poolt välismaistest foorumistest , mida ma olen lugenud, siis villa puhul toonitataksegi töö kvaliteeti ja samas öeldakse, et ei ole lihtne seda kvaliteetselt teha. Vahupudeleid kulus ca 100 tk, ehk siis oma 500 euri läks paljalt vahu peale. Kusjuures see vaht on suht mürgine ka veel, mul igatahes tõmbas bronhid hellaks, kui sarikate vahel ukerdades pragusid üritasin täis lasta. Igatahes rohkem ma penoga selliseid raskemini ligipääsetavaid kohti enam küll teha ei kavatse, pigem tõesti pritsvahtu seal kasutada, kuigi hind on kõrgem. See mõõtu lõikamine võttis metsiku aja. 
Kui ma peaks nüüd uuesti puitkarkassist tegema, siis ma ehitaks puitkarkassi 10cm prussist ja tõmbaks sellele väljapoole osb plaadi peale ning juba sellele siledale pinnale kleebiks peno.. Siis jääks ära igasugune karkassi vahele sobitamine. Hiljem seestpoolt saaks lisada vajadusel 5cm peno, ja jääks ruumi karkassi vahel vedada juhtmestikku jms.

[PlyVal64]

Mina tegin puitkarkassist garaazi penoga, jube geberniit oli küll. Seinad ei olnudki väga hull, aga sarikate juurest oli täitsa jama. Kõige hullem on see, et vahupüstoliga ei saa teatud nurga alt hästi vahtu lasta, kuna pudel peab tagurpidi püstises asendis olema, kuid sarika all pole ju ruumi pudelit püsti tõsta.
...
Vahupudeleid kulus ca 100 tk, ehk siis oma 500 euri läks paljalt vahu peale. Kusjuures see vaht on suht mürgine ka veel, mul igatahes tõmbas bronhid hellaks, kui sarikate vahel ukerdades pragusid üritasin täis lasta. Igatahes rohkem ma penoga selliseid raskemini ligipääsetavaid kohti enam küll teha ei kavatse, pigem tõesti pritsvahtu seal kasutada, kuigi hind on kõrgem. See mõõtu lõikamine võttis metsiku aja.

Nüüd hakkab tegelikkus kooruma praktikute kogemustelt! 
Ainus asi, mis sai SIP-paneelide valmistamiseks tehtud, oli 12-voldi pealt käitatav traatlõikur. Nagu suur vanakooli puidust vibusaag ja sellega on peno töötlemine kiire ja valutu. Ilma kuumatraadita oleks ikka ropp ja saastav töö. Nii vähe, kui põrandate ja vundamentide jaoks on vaja, saab pika noaga ka piinelda aga sirget ilusat lõiget saab vaid traadiga. 300raha tundus natuke arutu summa vs 10 eurot traat   Põrandameestele on ju selline kit koos lisadega igasuguste küttetorude soonte lõikurite jms. See juba oleks võinud ka olemas olla tuleviku tarbeks. Aga nii liidadki muudkui vajalike vidinate summasid kokku ja kui ikka kõik kulud (ka õlle- ja viinakulu abilistele, talgusupist rääkimata   ) sendi pealt arvel ehk a'la "proua on raamatupidaja", siis selguvad paljude DIY-odavvendade jaoks kurvad tõsiasjad. Kui plaan on terve elu ehitada ja ruumi jagub, kus kõiki vahendeid hoida, siis miks mitte. Aga pead töövahenditele eraldi lao ehitama - pane see hind juurde. Või näebki ehitusplats laona välja ja jube vaev on asju järjestada. Või jäävadki mingid "jäägid ähk läheb kunagi tarvis" laepeale aega ootama ja on kogu aeg jalus. 

Ma saan aru, et automotos on pooled maamehed, kel vabalt kasutada vaarisade ehitatud täna kasutud kõrvalhooned (kui pole veel kokku kukkunud), kus siis saab midaiganes sitta hoida. Aga selle järgi ei saa üldist asja võtta! See on tänane päev, kus spetsiifiline materjal ja tehnika koos töömeestega tuleb, teeb ja kaob jälgi jätmata mitte et sa hakkad omale segusõlme ja toormaterjali ladu ehitama... Kolhoosiaeg on läbi! Ja see "tasub" ennast ära ka 100 kilti tehasest, lähemal betoonisõlme lihtsalt pole. Selleks, et saada 100 ruutu põrandat, peab täna sõitma kahe autoga. Aga midagi pole teha... 

[klemm]

OK, 7K€ on tõesti märgatav summa aga seda siis kui suure pinna ja kui paksu soojustuse pealt? 

Uue nädala alguses olen tagasi arvuti taga, proovin siis meeles pidada et arvutuskäigud siia kirja panna.

Panen nüüd oma tabeli üles. Loodetavasti on arusaadav. Lisan ka exceli faili kui keegi ise tahab proovida pindala vms muuta. Hinnad on reaalsetest pakkumistest, kõikuvus olenevalt läbirääkija oskustest, sooduskampaaniast vms plussmiinus 20% vast. Kuupmeetri hinnad on ilma KM (sest pur vahu mehed enamasti annavad hinna ilma KM-ta, muidu vist tunduks liiga suur). Kõige odavam PUR vahu (suletud poorid) hind sain 200+km ja ühel juhul lubati üle mingi koguse mineva vahu pealt 190+km. Enamasti 220-240+km kandis. Tabelis kokku arvutatud hinnad koos KMga. 

Tabelis on välja arvutatud paksuste 200-400mm puhul saadav seina U-arv ning siis vastava paksuse hind. Kollasega on tähistatud iga soojustuse tüübi puhul mu jaoks miinimumnorm, U= 0,11-0,12. Roheline on see, mida ideaalis tahaksin teha, U= 0,09-0,1. (pole veel otsustanud).

Ehk siis kui tabelist vaadata näiteks kivivilla, tuleb materjali hind U=0,116 (300mm) seina puhul 2330 EUR. PUR vahu puhul U=0,115 (200mm) seina puhul 11400 EUR. Villa paigalduseks arvestasin ümmarguselt 1000 eur eest enda aega. Muud vidinad nagu aurutõke, metalllint diagonaalide tegemiseks jne veel 1000 eur ja kokkuvõttes ongi kivivill 7000 eur odavam.
Kui vaadata tabelis rohelist ala, tuleb hinna erinevus juba vähemalt 9000 eur.

Mõned lisa asjaolud:
Tuuletõke: Kuna mu puhul on tegu viilkatusega kuhu paigaldan hingava aluskatte, siis tuuletõkke jaoks otsest vajadust pole ühegi soojustuse puhul. Seega jätsin selle praeguse seisuga arvestusest välja. Samas olen otsustanud et tegelikult lisan sarikate peale tuuletõkke igal juhul. Kasutusse läheb Isover RKL - 30mm. Selle jaoks on olemas hinnapakkumine 1100 EUR. Minu jaoks täidab see ühest küljest muidugi lisa tuuletõkke rolli, aga teiselt küljelt selleks, et villa paigaldades vill aluskatet vastu katuseplekki ei lükkaks. Samal põhjusel lisaks ma tuuletõkke ka PUR vahu seest poolt paigaldamiseks. Kahtlustan et otse seest poolt vastu aluskatet lastes võib õhuvahe olematuks minna (noh, tegelikult pole vist probleem PUR puhul, aga endale see ei tundu hea).

Karkass: sarikad on 200mm, seega PUR vahu puhul oleks see eelis, et ei peaks karkassi paksemaks ehitama. Samas seejuures jääks sarikad seest poolt katmata, mis tekitaks arvestava koguse külmasildu. Parem oleks minimaalselt üks kiht risti roovi peale lüüa nagunii, et saaks ka sarikad soojustusega ära katta. Seejuures vajab PUR vaht erinevalt villast ka seespoolt õhuvahe. Seega, mu silmis, karkassi paksus pole samuti mingi arvestatav argument ühe või teise soojustuse kasuks otsustamisel.

PS. "Tselluvill" on siis see pritsitav variant. Tolle hind sisaldab ka juba paigaldust seega.

soojustus.xlsx

Küsi siit ka vahtu,  talvel tegid 140.- m3   https://www.icynene.ee/

[PlyVal64]

Küsi siit ka vahtu,  talvel tegid 140.- m3   https://www.icynene.ee/

Ma nendelt küsisingi ja korra täitsa avalikult näoraamatus. Nad on ka teistele vastanud ja "tavaline "küsimus ongi 200 milli ruudu hind ja vastus selline:

hind sõltub veidi töö mahust orienteeruvalt 27-28€+km

See ongi 140+km kuup. Ehk jäme 3400 koos maksudega 100 ruutu 200milliga. See kiht on tegelikult juba täiesti piisav soojustus Eestis, meil lihtsalt pingutatakse rämedalt kõiges üle! 0.115 soojusarvuks on küll ja enamgi ja mida väiksem maja, seda enam sellest piisab. Mingi tohutu 400-ruuduse arutute 5-meetriste aatriumitega kolekolossi jaoks peab rohkem saama, mõtleva Inimese majale pole selliseid rahahukkamisi vaja.

[Tegelane5]

Mina tegin puitkarkassist garaazi penoga, jube geberniit oli küll. Seinad ei olnudki väga hull, aga sarikate juurest oli täitsa jama. Kõige hullem on see, et vahupüstoliga ei saa teatud nurga alt hästi vahtu lasta, kuna pudel peab tagurpidi püstises asendis olema, kuid sarika all pole ju ruumi pudelit püsti tõsta.
Villa ei tahtnud selle pärast, et see vajab väga head tuuletõket, vuugikohtade teipimist jne, muidu puhub tuul sealt läbi ja soojustuse kihi paksusest pole abi. Igalt poolt välismaistest foorumistest , mida ma olen lugenud, siis villa puhul toonitataksegi töö kvaliteeti ja samas öeldakse, et ei ole lihtne seda kvaliteetselt teha. Vahupudeleid kulus ca 100 tk, ehk siis oma 500 euri läks paljalt vahu peale. Kusjuures see vaht on suht mürgine ka veel, mul igatahes tõmbas bronhid hellaks, kui sarikate vahel ukerdades pragusid üritasin täis lasta. Igatahes rohkem ma penoga selliseid raskemini ligipääsetavaid kohti enam küll teha ei kavatse, pigem tõesti pritsvahtu seal kasutada, kuigi hind on kõrgem. See mõõtu lõikamine võttis metsiku aja. 
Kui ma peaks nüüd uuesti puitkarkassist tegema, siis ma ehitaks puitkarkassi 10cm prussist ja tõmbaks sellele väljapoole osb plaadi peale ning juba sellele siledale pinnale kleebiks peno.. Siis jääks ära igasugune karkassi vahele sobitamine. Hiljem seestpoolt saaks lisada vajadusel 5cm peno, ja jääks ruumi karkassi vahel vedada juhtmestikku jms.

 Minumeelest peno eelis villa ees on et ei ole vaja tuuletõket, ehk siis sarikate vahele sokutades on asjal mõte. Ja ei ole villa keeruline panna, eriti kui arvestada laiusega juba karkassi ehitamise ajal. Peno puhul kehtiks/aitaks see muidugi veel rohkem
 Samas, kas tuuletõkke asemel on mõistlik ikka OSBi kasutada, kuna see ei lase niiskust õieti läbi. Ehk siis peaks ju OSBi pinna lähedale see kõik kogunema?

[Maisalup1]

Osb on mõistlik kui siseseinas samuti osb. Siis jõuab niiskus rahulikult läbi liikuda konstruktsioonist ning ei hakka kogunema...