Lattniidukiga probleem
#1

Niiduki mark on KSF-2,1, probleem on selline, et kui niidukit üles tõsta siis lõikelatt jääb mööda maad lohisema. Kuidas tal reguleeritakse seda varrastiku- hoovastikku mis tõstab lõikelatti. Seal tõstemehhanismi juures on miskine reguleerimine kolm ümarat auku ja üks piklik auk. Milliseid auke peab kasutama kui belarusi järel niiduk on.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                   
Vasta
#2

Kas sul see"kurejalg" mis parempoolse veoaisa taha haagib kui üles tõstad mitte liiga madalal ei ole..

Aquila captas non muscas.
Vasta
#3

Pole ammu enam lattniidukit näppinud... Aga kas ei olnud nii nagu üldjuhul, et parem tõmmits lühemaks ja vasak pikemaks. Vasak surub vasakut poolt üle parema tõmmitsa rippe niipalju allapoole, et lati maast lahti ja maaga enamvähem paralleelsena hoiab. Alla lastes nagunii vabalt kanna ja lati otsa peal. Vähemalt mälu järgi oli omal enamvähem selliselt taga.

Lisaks siis parem tõmmits ujuvasse, et masina kõikumine nii palju latti ei mõjutaks ja kaitseb ka altpoolt tulla võivate suuremate matsude eest.
Vasta
#4

Sai mõned päevad tagasi lattniiduki korda. Nüüd tõstab normaalselt lati maast lahti.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#5

Tubli! Aga mis oli Sinu niiduki hädaks?
Vasta
#6

Lattniidukil murdus sellel kronsteinil sõrmepesa ära. Kas on üldse enam taastatav. Kronstein ise malmist.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#7

Malmi keevitades peab arvestama, et malm tuleb kuumaks lasta, väga kuumaks.
Keevitada saab nt 7018 elektroodiga. Peale keevitust tuleb lasta tal väga aeglaselt jahtuda. Kas siis valada liiva sisse või kivivilla sisse mässida.
Muidu praguneb keevise ümbert ära.

Antud tükk on ilmselt kõva pinge all olev osa, kahtlen et hoidma jääb.
Vasta
#8

Mis mõõtu rihmad sellel niidukil käivad? Oleks vaja uued osta, aga vanade pealt enam midagi välja lugeda pole võimalik.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#9

(22-07-2019, 14:11 PM)Mihkus Kirjutas:  Malmi keevitades peab arvestama, et malm tuleb kuumaks lasta, väga kuumaks.
Keevitada saab nt 7018 elektroodiga. Peale keevitust tuleb lasta tal väga aeglaselt jahtuda. Kas siis valada liiva sisse või kivivilla sisse mässida.
Muidu praguneb keevise ümbert ära.

Antud tükk on ilmselt kõva pinge all olev osa, kahtlen et hoidma jääb.

Just jäi Ostas silma vist sama jupp:

https://www.osta.ee/lattniiduki-ja-muude...29548.html
Vasta
#10

(22-07-2019, 18:38 PM)korvimees Kirjutas:  Mis mõõtu rihmad sellel niidukil käivad? Oleks vaja uued osta, aga vanade pealt enam midagi välja lugeda pole võimalik.

KSF-2.1 rihmamõõt on 1180 В(Б)

KC-2.1 rihmamõõt on   Б1250 ВнШ ( selle mõõt kataloogist võetud)
Vasta
#11

Korrastan lattniidukit, aga nüüd ei mäleta enam mis asendis peab olema 5 auguga väike ekstsentrik. Ja veel küsimus,kas latt pidi olema veidi ettepoole  traktori suhtes?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#12

(22-07-2019, 13:22 PM)deeremees Kirjutas:  Lattniidukil murdus sellel kronsteinil sõrmepesa ära. Kas on üldse enam taastatav. Kronstein ise malmist.
Kui huvi doonori vastu, siis sinust 10km lätipoole selline asi 15-ga pakkuda, sulle vajalik osa terve vist, paremal pool mingi kõrv ära murdunud.
:
   
Vasta
#13

(11-05-2020, 18:47 PM)deeremees Kirjutas:  Korrastan lattniidukit, aga nüüd ei mäleta enam mis asendis peab olema 5 auguga väike ekstsentrik. Ja veel küsimus,kas latt pidi olema veidi ettepoole  traktori suhtes?

Seisval traktoril jah, nii tikutopsi jagu. Sõitval traktoril tõmmatakse siis risti. Sellestsamast ekstsentrikust seataksegi.
Vasta
#14

(11-05-2020, 20:19 PM)v6sa Kirjutas:  
(11-05-2020, 18:47 PM)deeremees Kirjutas:  Korrastan lattniidukit, aga nüüd ei mäleta enam mis asendis peab olema 5 auguga väike ekstsentrik. Ja veel küsimus,kas latt pidi olema veidi ettepoole  traktori suhtes?

Seisval traktoril jah, nii tikutopsi jagu. Sõitval traktoril tõmmatakse siis risti. Sellestsamast ekstsentrikust seataksegi.
ma vanasti seadsin nii ca 10 cm lati otsa ettepoole, aga see sõltub vist paljudest asjaoludest, kõiksugu lõtkudest jms, eks ta üks katsetamise värk ole, aga kui niitmine p..sse läheb, siis tuleb latiotsa ettepoole seada.
Vasta
#15

Ainult lati nurgast ei piisa hästi niitmiseks, aga tõesti: mida kulunum on kogu lati riputus, seda suurem peab olema seisva masina lati pööre ette. Ka 10 cm ei pruugi pole loksuva kannavõlli puhul piisav olla... Aga hea tähelepanek, neid maisnaid päriselt kasutanud hakkavad otsa saama.
Vasta
#16

Sai ka kunagi paar suve karjamaid niidetud ja haltuurat tehtud. Hõreda raiheina ja timutiga äranäritud karjamaadel hoidsid lati enam-vähem otse ja andsid minna niipalju kui julgust rooli taga oli, aga kui läksid eraka kulust umbes heinamaale keerasid lati otsa ettepoole niipalju kui andis, ikka tõmbas jõuga lati sirgeks. Ja kui lati umbe tõmbas murdus kepsu silm keevitusest, seda niikaua kuni õppisin iga heina jaoks õiget kiirust ja pööret valima.
Vasta
#17

(12-05-2020, 20:14 PM)Meelis2 Kirjutas:  ...kui läksid eraka kulust umbes heinamaale ...
täieline OT aga ei saa mitte vaiki olla - eraka elik individuaalloomapidaja heinamaa oli alati vähemalt 4 korda üle niidetud, seal ei saanud kunagi mingit kulu olla, kuna heinamaad oli vähe ja lisaks põhiniidule ning ädalale heinaks niideti veel paar korda loomadele ettepanekuks rohelist näpupikkust heina vikatiga, korviga selga ja loomadele sõime... ma ikka mõtlen, kuidas vanasti sai kogu aeg vikatiga korjatud rohtu õunaaiast ja teepervedelt ja ei jagunud ja nüüd ei jõua kuidagi muruniidukite ja trimmeritega  väiksemat ala ära hooldada. (vanus vist krt)
Ja need kaugemad heinamaalapid, nendele viidi pudulojused ketti sügiseni välja, ei mingit kulu. Kevadel põletati kulu ka, st need lehmade sitahunnikutele kasvanud heina tuustid, mingit tule levikut ei saanud olla, kuna tuustide vahepeal oli praktiliselt paljas maa.
Vasta
#18

Oh aegu ammuseid! Rohi läheb ikka mälestustes rohelisemaks ütleks Ivan Orav! Oleks siis mulle siin Kesk-Eestis ka neid neli korda ülelakutud heinamaid jagunud. Meil oli ikka korralik kommunistlik kasvatus ja kulakud olid kõik Siberisse saadetud, paari mittekolhoosnikku valvasid partorg koos aktiiviga ööpäevaringselt Big Grin .
Ikka vene ajal olid erakate käes mingid auklikud võsaservad,liinialused, kraavikaldad, metsalagendiku jne. Ja kui seal oli ka karjatatud siis kindlasti niitsid mingisse mahaunustatud lehmaketti või okastraati või vaia vms fekaali.
Korralik eraloomapidaja tõi oma heina ikka pakitud kujul kolhoosi heinaveo ajal kolhoosi põllult kolhoosi autoga paari viina eest koju, ülejäänud aremad ja mittekolhoosnikud pidid oma lojustele heina ise tegema.Vot nendele saigi haltuurat tehtud.
Ekstreemseim mälestus on Jäneda ja Nelijärve vahelt kus oli üks heinamaa teisepool jõge, jõgi tuli T-40ga ületada mööda 2x2 elektriposti mis olid omavahel kobadega kokku löödud. Üle jõudes selgus et terve heinamaa koosnes pokudest. Aga ära tegin.
Aga teemasse ka. KC-2,1 või mis ta mark nüüd täpselt oligi oli uuest peast(ilma lõtkudeta) kõrreliste lõikamiseks tasasel pinnal täitsa OK oma aja kohta, aga üle kõige sakkis ikka neil poollooduslikel kooslustel kasvav hiirehernes- nii kui punti niitsid nii roni välja vikatit puhastama.
Vasta
#19

Täna sai lattniiduk kokku tagasi pandud. Suured tänud ksf. m14m5-le, kellelt sain korraliku kronsteini.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#20

Vahepeal sai umbes 4ha heina maha niidetud kuivama. Praeguseks juba hein rullis ja varjuall.  Kaks põldu vaja veel niita kui ilm lubab. Ah ja vikati keps läks ka vahepeal pooleks. Läks pooleks vist sellepärast, et kepsusõrmel oli lõtk sees. Ostsin uue kepsu hetkel pole põllul proovinud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne