#21

(23-09-2019, 18:54 PM)v6sa Kirjutas:  Kuigi lõpulausega olen väga nõus ja siinkohal tänan panuse eest, siis vahepealne on täpselt seda, mida kirjutad.

Palun mulle selgitada, millisel füüsikalisel fenomenil põhineb naastu toime lumes? Samuti juhin tähelepanu sellele, et olen aastaid jälginud talverehvitestide tabeleid huviga ja tänased lamellrehvid on teinud kõva arengu. Naastude osas on peamine areng lisandunud naastude arv ja nende parem jaotamine veerepinnale. Rehvidele sügavalt lamellitud plokkide lisamine näitab samas, et ainult naastuga ikkagi head pidamist ei saavutaWink

Võta heaks, annan oma panuse ristmike karestamisele senikaua kuniks lamelli tootjad suudavad toota rehvi mis on oma jää- ja asfaldiomadustelt parem või võrdne naastrehviga.

Füüsikalist fenomeni lumepidamisel pole, vaata kasvõi pidurdusmaade erinevust, see on kümnetes sentimeetrites ja seega marginaalne ning tuleneb tootja arendustegevusest ja mitte millestki muust, seega siin pole midagi selgitada.

Aeg, mil naastrehv tähendas klotsmustrit kuhu logisev "nael" sisse oli löödud jääb paarikümne aasta taha ja kaasaegset rehvi võiks pigem naastutatud lamellrehviks nimetada ehk omab kahe rehvitüübi parimaid omadusi. Paraku aga lähtuvad lamellrehvide pooldajad oma argumentides tihti just selle eelajaloolise rehvi kehvadest omadustest ja seega võrdlevad võrreldamatut.

VAZ 2102
Hobitehnikaga mitte sõitmine kartuses et see tema turuväärtust vähendab on sama kui jätta oma naisega magamata, et järgmine mees "väiksemat läbisõitu" nautida saaks
Vasta
#22

(23-09-2019, 19:49 PM)diesel Kirjutas:  kurja küll. mälu on teil kõigil ikka giga-mega hea. mina küll ei mäleta, mis nimelised pastlad mul mingil masinal mingil suva aastal all olid. isegi seda ei mäleta, misasjad igapäevaliikurite all just praegu on
see ju lihtne, mul olid ühel autol ostmisele järgnenud talvest kuni vanarauaplatsini elik 2003-2018 talviti all Goodyearid UG500, ikka 3 talve a 15000 km kokku 40-50 kkm ja siis järgmised, viimased 4 aastat ehk 2 jooksu UG500 asendanud mudel UG ICE ARCTIC, mis olid subjektiivselt palju kehvemad. 
Teisel autol ka ostmisest saati vaid 2 jooksu, ikka on meeles.
kolmas on nii uus ehk veel garantiiajas ja esimene jooks naaste all - aga kui elu ja töölejõudmine sõltub suuresti rehvidest, siis peab seda meeles pidama ja see on ainuke, mida ma auto juures pedantselt jälgin. Mõne mehe igapäevapesu ja värvihooldus jätavad muu täiesti ükskõikseks, väljanägemine on suva, rehvid-pidurid peavad ideaalses seisus olema, eriti talvel.
Vasta
#23

(23-09-2019, 20:06 PM)Kytt Kirjutas:  Võta heaks, annan oma panuse ristmike karestamisele senikaua kuniks lamelli tootjad suudavad toota rehvi mis on oma jää- ja asfaldiomadustelt parem või võrdne naastrehviga.

...

Aeg, mil naastrehv tähendas klotsmustrit kuhu logisev "nael" sisse oli löödud jääb paarikümne aasta taha ja kaasaegset rehvi võiks pigem naastutatud lamellrehviks nimetada ehk omab kahe rehvitüübi parimaid omadusi. Paraku aga lähtuvad lamellrehvide pooldajad oma argumentides tihti just selle eelajaloolise rehvi kehvadest omadustest ja seega võrdlevad võrreldamatut.

Seega jäädki naastukasutajaks, kuna mitte kunagi ei suuda ainult elastsest materjalist lamellrehv jääl võistelda jäässetungivat naastu sisaldavate rehvidega. Mis on täiesti OK, kuniks naastu pakutavat väikest eelist suunakindluses ei kuritarvitata liigse kiirustamisega.

Siinkohal julgen siiski arvata, et samamoodi ei taha naastuuskujad tunnistada lamellide arendamisel viimasel paaril aastal tehtud tööd. No ei ole tänane lamellrehv enam nullindate naastutu pastel, ei ole.

Kusjuures vaadates hindu, siis letihinnas ju sisulist vahet ei olegi.
https://www.reifendirekt.co.ee/product/C...7/R-379816
https://www.reifendirekt.co.ee/product/C...3/R-403897

JA need on veel letihinnad. enamus meist soetab oma rehvijooksud ilmselt soodsamalt.

Jah, ma pean Continentali rehve mugavust ja vaiksust hindavale inimesele parimateks (kuigi mitte parimaks oma hinna-kvaliteedi suhtelt, kuna on väga hinnalised). "Sportlikule ja nooruslikule" on ilmselt Pirelli parem.

Mida odavama hinnaklassi juurde läheme, seda suuremaks käriseb vahe lamelli ja naastu pidamisel jääl... Naastu kasuks.

Kusjuures mul on Berlingo all mingid täiesti suvalised Hiina NoName naastud (vist olid HighWay), mis omavad täiesti adekvaatset pidamist talvel ning ei olegi kõige hullemad mürisejad puhtal asfaldil. Hinna-kvaliteedi suhtelt eeskujulikud, kuna soetasin need kasutatuna väga soodsalt ühekordseks sõiduks. Poest uuena sääraseid asju küll osta ei riski - on kogemust riigihanke produktidega Erimelli valiku odavamast otsast. No ei ole oma hinda väärt, ei ole.
Vasta
#24

Tsitaat:Iga põlvkonnaga edasi on jääomadused paranenud lumeomaduste halvenemise hinnaga.
Lumeomadus sõltub kõigepealt rehvi laiusest. Maanteel on kaks paljakssõidetud rattajälge, neist väljas ja nende vahel soolasegune 5 cm paksune lörts. See lörts tõsteb uhke bmw 200+++ mm laiuse rehvi üles ja põllule ta maandub uhke möödasõidu lõpuks. Kui tal oleks all jalgrattarehviga sama lai rehv ja selles rehvis 10 korda rohkem rõhku, siis puutuks rehv asfalti ja möödumine oleks ohutu. Siin poleks abi ei naastust ega lamellist.
Umbes 50-aastase kutselise juhi staaži jooksul olen ainult kaks korda tundnud puudust naeltest. VAZ 01-ga 70.ndate lõpus Põltsamaa-Paide vahel ja vene aja lõpus Nõva kandis bussiga (olid väga kaldus kurvid). Muidugi on olnud ka muudel põhjustel situatsioone, näiteks LAZbussi esiratas 7,5 atm survet tõuseb lörtsile.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#25

(23-09-2019, 18:22 PM)Walter Kirjutas:  ... Kes ei oska sõidab asfaldil naelaklõbina saatel või istub kraavis.

A mul on suurem, kut sul...
Vasta
#26

(23-09-2019, 21:17 PM)aavu Kirjutas:  Lumeomadus sõltub kõigepealt rehvi laiusest. Maanteel on kaks paljakssõidetud rattajälge, neist väljas ja nende vahel soolasegune 5 cm paksune lörts. ...
Umbes 50-aastase kutselise juhi staaži jooksul olen ainult kaks korda tundnud puudust naeltest. ...
Lumi ja lörts on 2 ise asja, pole vaja võrrelda näppu sellesamusega. Lumi on see tavaline külatee kate, 15-25 cm kohevat või märga lund, millest tuleb läbi pressida. Ära lükatakse paar korda kuus või kui läheb nii paksuks, et sõiduautod enam läbi ei pressi. Selleks kõige paremad on MT rehvid, libedal pidamiseks olen need lasknud keskelt lamellida ja servadesse naastud lüüa. Kunagi 90-ndatel olid mul väga hea Hankook naastrehvid, mis lumes edasi läksid, viskas lume mustrist välja jne.

Naastudest olen oma eluajal puudust tundnud vene ajal küll ja küll, kui sõita 8 km 3 tundi saab sellest täiesti siiber, iga mõnekümne meetri pärast vajub auto teele risti, aga tee ju suurte kalletega, nagu autost käed lahti lased oled selili või kõhuli, ikka teepervest labidaga midagi kruusamoodi rataste alla ja edasi järgmise ristivajumiseni. Paremal juhul õnnestus paar korda jäätunud vallist saba sirgeks visata. All olid Kohtla-Järve nn universaalmustriga protid, kivikõvad, paremat polnud saada. Aasta paari pärast vene aja lõpu eel palus tuttav teha nö õppesõitu, kuna polnud pärast lubade saamist aastaid ise sõitnud ja nüüd oli toonud sugulaste käest Rootsist nullviie, naastud all - see oli imeline tunne ja pärast seda pugesin kasvõi ussiaugust läbi aga muretsesin ka endale naastud ja nii kõik järgmised aastad naastudega.
Vasta
#27

Eks vene autode puhul mängis oma rolli tagavedu ja tagaratastele mõjuv väike mass ja spetsiaalseid rehve polnud ka saada. Olen kaassõitjana olnud Žigulis, mis veega kaetud jää peal ukerdas ja põhimõtteliselt sõita polnud võimalik.
Vasta
#28

(23-09-2019, 21:17 PM)aavu Kirjutas:  Lumeomadus sõltub kõigepealt rehvi laiusest.
...

Ei tasu mind päris lolliks ka pidada - ma võrdlen ikka sama mõõduga asju sama raske auto all. Lumi küll on igal korral suti erinev (viidates siin naljateema lingvistikaetapile), kuid veo olemasolu või puudumine sõltub ikka konkreetselt sellest, kas auto all pöörleb aktiivselt servasid omav tsõõr või paakunud lumega kenasti siledaks paakunu. See viimane siis olulist veovõimet ei evi. Mida märjem ja raskem on lumi, seda tõsisem on maainimese mure.

Loomulikult loeb ka rehvimõõt, aga mustri iseloom elik võime seda pasast kas puhtaks loopida või mitte, ei sõltu rehvimõõdust küll mitte kuidagi.

Küll sõltub rehvimõõdust ja auto massist see, kui kõvasti lumi ja pori mustrisse surutakse.

Ning kolmandana tuleb veel mängu rehvirõhk. Mida pehmem on rehv, seda kergemini sodi mustri vahelt minema lendab. Aga nagu siin juba märgiti, juba kettide pealepanek on liigne tüli, mida siis veel rääkida rehvirõhu korrigeerimisest mitu korda päevas, eksoleWink

Samas pole enamusel sellest sooja ega külma. Sõidetakse, mis parasjagu alla on juhtunud ja kirutakse teehooldust.
Vasta
#29

Kettide pealepaneku tülikusest. Harjutamise asi millest võib saada harjumus.
Itaalias mäe serval pausi tehes jäi silma jargmine pilt. Värske lumi,just sadanud. Sõidab minu auto ette sõidukas tibin roolis. Kargas miniseelikus autost välja, võttis pagassist ketid, laotas auto ette maha, sõitis kettidele peale. Nüüd tõi pagassist padja mis käis põlvede alla ja seni kui ma aru sain olid ketid sõlmitud ja läks mäkke nagu vihin. Vot siis võttis küll kukalt kratsima. Aeg millega ketid peale saadi oli ikka muljetavaldav.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#30

(23-09-2019, 23:17 PM)Daff Kirjutas:  Kettide pealepaneku tülikusest. Harjutamise asi millest võib saada harjumus.
Itaalias mäe serval pausi tehes jäi silma jargmine pilt. Värske lumi,just sadanud. Sõidab minu auto ette sõidukas tibin roolis. Kargas miniseelikus autost välja, võttis pagassist ketid, laotas auto ette maha, sõitis kettidele peale. Nüüd tõi pagassist padja mis käis põlvede alla ja seni kui ma aru sain olid ketid sõlmitud ja läks mäkke nagu vihin. Vot siis võttis küll kukalt kratsima. Aeg millega ketid peale saadi oli ikka muljetavaldav.
no näed, põlvitama peab aga põlveliigesed ei taha isegi trepist käimist, kohe on põrguvalu taga. Eip, korralik lumes liikuv rehv alla ja ok. 
On meil jahis mees, kes sõidab kettidega, jah, lumes liigub võib-olla tsutt kaugemale kui mina oma MT rehvidega aga pärast kui on vaja koera ajatavatele loomadele kiiresti ette sõita kütiliini moodustama, siis tema oma 30 km/h kiirusega rikub kogu jahi.
Vasta
#31

Ma sõidan lamelliga selg sirge, ja kui tuleb lobjakat on kõik üli hea pidamisega naastumehed mul jalus millegipärast Big Grin
Eks ta tihendis kinni ole. Kui ma elaks lõunaeestis või kuskil metsas kus pidevalt kiilakas siis otaksin ka uhke naastu, seni kui 80% teedest on norm hooldusega asfalt ma naastule ei mõtle.
See on igaühe enda asi kas klõbistab igaks juhuks naastu- äkki on ohutum või mitte. Tallinn-tartu peal on ohutum lamell
Vasta
#32

Siin tahetakse nael ja lamell ühte patta panna. Mina saan aru, et sihtotstarbelisuse koha pealt on neil vahe sees. Kui sajaga anda mööda trassi siis suht savi mis all. Vahe nii väike, et ainult Tänaku sarnane mega proff suudab vahet teha, kellest meil muidugi puudu ei ole. 
Mul teisel autol kodus naelad all ja vahe on ilmselgelt (lõuna eestis) just siis märgata kui lumi on jääks muudetud. Mõõdukal kiirusel ronib tunduvalt kõrgemale ja kaugemale kui lamell. Kui aga lumekribala maha viskab siis vaata  et lamell parem pole.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#33

(24-09-2019, 06:04 AM)Maisalup1 Kirjutas:  Ma sõidan lamelliga selg sirge, ja kui tuleb lobjakat on kõik üli hea pidamisega naastumehed mul jalus millegipärast Big Grin
Eks ta tihendis kinni ole. Kui ma elaks lõunaeestis või kuskil metsas kus pidevalt kiilakas siis otaksin ka uhke naastu, seni kui 80% teedest on norm hooldusega asfalt ma naastule ei mõtle.
See on igaühe enda asi kas klõbistab igaks juhuks naastu- äkki on ohutum või mitte. Tallinn-tartu peal on ohutum lamell

Ma sõidan aasta läbi igapäe. Sügise oktoobris hakkab see käeväristamine pihta, istuvad sul hommikul 60-70kmh maanteel ees nagu miskad. Pull käib iga aasta kuskil jaanuarini välja, siis vist enamus on talverehvid alla saanud. Pakun, et sul pole jalus mitte naastumehed vaid suvekummimehed. Eks lobjakaga lähe libedaks neilgi. 

Ma ka enamasti hooldatud radadel, aga aegajalt tarvis lähialevisse lapsi viia. On hilissügisel näiteks õhtul vihma sadanud ja hommikul külmetab, 90kraadise pöördega ristmikul maas täielik klaas. Võibolla saaks ettevaatlikult lamelliga ka, aga iga selline kord tunnen naastudest rõõmu. Vahet pole, et 90% on võibolla hooldatud ja ohutu, nendel 10% tahaks ikka ka terveks jääda.
Vasta
#34

(24-09-2019, 07:21 AM)Daff Kirjutas:  Siin tahetakse nael ja lamell ühte patta panna. Mina saan aru, et sihtotstarbelisuse koha pealt on neil vahe sees. 
...

Nii on.

Lisaks on siin küsimus ka eelistustes: kes eelistab saada varast hoiatust, kes sõita õndsas teadmatuses.
Vasta
#35

(23-09-2019, 23:36 PM)honkomees Kirjutas:  ...
On meil jahis mees, kes sõidab kettidega, jah, lumes liigub võib-olla tsutt kaugemale kui mina oma MT rehvidega aga pärast kui on vaja koera ajatavatele loomadele kiiresti ette sõita kütiliini moodustama, siis tema oma 30 km/h kiirusega rikub kogu jahi.

Sa ikka oled kettidega ise sõitnud, et siin tsutt-tsutt juttu räägid? Vahe on masendav, pelkade talverehvide kahjuks.

Ning miks peaks nii aeglaselt venima? Vale mõõdu ketid?

Mul on ühe õuekäru all ketid ja need küll raputavad, aga on täiesti sõidetavad veel 60 juures. Sealt edasi tõesti enam ei taha. Kui kiiresti te tavaliselt kütiliinis sõidate?
Vasta
#36

Liikluses on kolm teemat, millega saab peaaegu iga meestest koosneva seltskonna käima tõmmata ja tülli ajada. Seejuures ei ole lõpuks enam oluline, millised on teaduslikud uuringud ja vastaspoole argumendid naeruvääristatakse juba eos. Kui neis teemades oleks olemas üks tõde, siis oleks need ammu lahendatud. Kuna aga eri pooltel on täiesti aktsepteeritavad argumendid, siis ühte õiget vastust ei ole. Oleks ainult inimestel mõistust õiges olukorras mõistlik otsustus langetada. Igaüks võib seltskonnas järgi proovida. 

1. Naastrehv või lamell?
2. Milline peaks olema lubatud alkoholikogus juhile?
3. Kas möödasõidul võib kiirust ületada?

Soovin jõudu vaidlemisel.
Vasta
#37

(24-09-2019, 16:59 PM)v6sa Kirjutas:  Sa ikka oled kettidega ise sõitnud, et siin tsutt-tsutt juttu räägid? Vahe on masendav, pelkade talverehvide kahjuks.
Ise roolis olen sõitnud kettidega vaid oma isevalmistatud trakatsil, aga kõrvalistujana aga küll, olid kadunud isal M-403-l ja sellesama mehe Pajeros aeg-ajalt. 
TALVEREHV, mida selle nime all müüakse, EI OLE LUMES sõitmiseks. Mida kasutan mudarehvi (MT), mille keskmised klotsid on lamellitud ja äärmised naastatud. Peab  libedal jääl ja haukab isuga lund, viskab klotsivahe ilusti puhtaks. Oluliselt ei jää alla kettidele. Samas saab ka mudastes oludes sõidetud, kui kusagil on lume all pehme maa.
Tsitaat:v6sa
... Ning miks peaks nii aeglaselt venima? Vale mõõdu ketid?

Mul on ühe õuekäru all ketid ja need küll raputavad, aga on täiesti sõidetavad veel 60 juures. Sealt edasi tõesti enam ei taha. Kui kiiresti te tavaliselt kütiliinis sõidate?
Vastavalt instruktsioonile Toungue venib. Minu trakatsit raputavad ketid ikka korralikult, kui kiirust tõsta, tavalisel töötamise kiirusel muidugi pole erilist probleemi.
Kiirusest metsas - Kui koer loomaga peab läbima otsejoones järgmise ristuva metsateeni nt 800 m ja autoga tuleb teha selleks et ette jõuda 5-6 km ring siis vajutatakse gaasipedaal põhja ja kurvides külg ette, sott pole küsimus. Loomad liiguvad nii keskmiselt 30 km kiirusega koera gps järgi otsustades, õnneks mitte päris sirgjooneliselt, muidu poleks lootustki ette jõuda.
Vasta
#38

(24-09-2019, 19:16 PM)indreksirk Kirjutas:  Liikluses on kolm teemat, millega saab peaaegu iga meestest koosneva seltskonna käima tõmmata ja tülli ajada. 

1. Naastrehv või lamell?
2. Milline peaks olema lubatud alkoholikogus juhile?
3. Kas möödasõidul võib kiirust ületada?

Soovin jõudu vaidlemisel.

Mitte küll otseselt aga kaudselt samasse teemasse. Omast kogemusest veel üks vaidlusobjekt - Saaremaa sild.
Vasta
#39

(24-09-2019, 19:48 PM)honkomees Kirjutas:  Kiirusest metsas - Kui koer loomaga peab läbima otsejoones järgmise ristuva metsateeni nt 800 m ja autoga tuleb teha selleks et ette jõuda 5-6 km ring siis vajutatakse gaasipedaal põhja ja kurvides külg ette, sott pole küsimus. Loomad liiguvad nii keskmiselt 30 km kiirusega koera gps järgi otsustades, õnneks mitte päris sirgjooneliselt, muidu poleks lootustki ette jõuda.
Kui loom jookseb 800 meetrit keskmise kiirusega 30 km/h (8,33m/s), siis läbib ta selle vahemaa 96 sekundiga. 

Selleks, et autoga sama ajaga ehk 96 sekundit jõuda 5 kilomeetri kaugusele, tuleb liikuda keskmise kiirusega 187 km/h (52 m/s). 

Eelnev on loomulikult ainult matemaatika ning ei ole mõeldud seadmaks kahtluse eelkõneleja väiteid.
Vasta
#40

(23-09-2019, 18:45 PM)Kytt Kirjutas:  .... 

Esimesena jäi riiulilt näppu 2015 Tehnikamaailma talverehvide test kus siniselt on märgitud naast- ja oranžilt lamellrehvid. Skeptikute ja vandenõuteoreetikute heameeleks jätame subjektiivsed hinded välja ning piirdume vaid mõõdetavate tulemustega, sealt tuleb aga välja et näiteks pidurdusmaade pikkuses pole naast parem mitte ainult jääl vaid ka kuival ja märjal asfaldil ning ka lumel

.... 

https://majandus24.postimees.ee/3598035/...-pettusega
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne