[muska71]

Kasuta teise pildi võtit, küll avaneb. Esimese pildi oma vedrutab, teine koputab. Poereisi pole vaja. Leotamine, ümberringi toksimine, aga sa tead seda isegi ju. Kannatust on vaja.
Haakvõtmele pika toruga jõud peale ja siis haamrikesega tulipunkti töötlema

nüri meisel jah välistaks,aga ega muud olegi kui pikk jõu õlg ja kuvaldaga koputada kuhugi ohutult. ja kuumutamine.pakun,et tehases keeratakse ka korralikult kinni,et juhuslikult ise ei avaneks ja seistea aeg teeb oma töö.

[Walter]

Kas tegu ikka õigetpidi keermega?

[meli666]

Kui seda kaeve agregaati nüüd vaadata siis ei tohiks olla raske seda ka ise teha.
...

Ongi lihtne. Piisava tugevusega võimalikult kergest materjalist profiilidele vajalikesse kohtadesse vajaliku kontaktjoonega kinnituskõrvad külge ja ongi olemas.

Keeruline on anda sõnale "piisav" säärane materjali paksus millimeetrites, et sõnapaar "võimalikult kerge" kah passiks.

Sai kistud laiali siit sealt puu alla vedelema jäänud T-25. Vägagi korralik tehniline osa vaatamata välimusele ja täitsa usun neid töötunde. Süda läks hellaks ja vaimusilmas nägin käiste mahamurdumist. Seega 25-e baasil ekskavaatorit ei tule. 
   

Tuleb ikkagi ämblik. Ksf v6sa on väga õiged sõnad öelnud, "piisav ja võimalikult kerge". Aga vot proovi insenerihariduseta nende sõnade järgi käia. Õnneks ei pea kopamajandust nullist ehitama, seegi pluss. Kogu kompott valmis teha, kaks mütsi pealae pealt maha, kes valmis teeb.
Nüüd tegudele. Vaja oleks kopale taha raami ja silda. Suundusin vaatama, mis vanaraua varudest sobiks.
Silma jäi randaal.
         

Sillaotsinguga jõudsin 2PTS haagiseni. Täitsa sobiv asi. Vaadates vedrude olukorda, siis haagisena väga enam kasutatav pole ka.
         

Randaal sai osadeks võetud ja hakkas miskine raami moodi asi paistma.
         

Randaali raami küljest sai relakaga igasugu sarvi jms maha lõigatud. Sillatala eraldamine haagise küljest ka just meelakkumine polnud. Aga tehtud sai.
Vahel ikka mõtleb sellise lõikumisvaeva ja leiutamiste puhul, et poest uus profiil tuua oleks mõistlikum. Samas ise anna ära raud 13 senti kilost, tagasi osta kuskil 6 korda kallimalt. Sillatala hinnast ei hakka rääkimagi.
Kolmveerand päeva tööd ja sai valmis selline asi. Raam koos sillatalaga. Sillatala kinnitus ajutiselt haagise kammitsatega.
                     

Kuna väga arvutusi ei tee, vaid rohkem puusalt. Siis katsun kinnitada nii, et kopa originaalraami ei riku. Treitud sai võll ja sellega saab karbi alumise konksu külge kinnitada. Miskise luku teeb ka. Ülemised kärukonksu kinnitused teeb ka raami külge.
Kõik see selleks, et oleks vajadusel lihtsam ümber teha. Kuigi tahtmine keevitusega lihtsalt julmalt kokku liita karp ja kopa raam.
         

Enne seda oleks aga vaja mõelda vajatavale raami pikkusele. Istumine, selja taha hüdrojaam.
Põlved tulevad kangide konsooli alla. Seda saab igat pidi timmida siinides. Siiski tundub istmega seal raamil istudes asi ebamugav. Peab küünarnukke üleval hoidma.
               

Järgmine asi. Kui kõrge peaks olema pöörava peamasti alumine serv maapinnast? Praegu 350mm paku otsas.
         

Viimasega seoses peab otsustama ka, kummale poole tuleb sillatala raami suhtes. Sillatala pealpool raami, raami kõrgus maast 250mm. Tundub nagu vähe. Sild pea 2m lai ja oht kõhu peale jääda ebatasasel maal. Allpool raami sillatala 450mm maast. See oleks nagu ok.
         

Kopp sai nabanööri otsas ka ära proovitud. Toimetab küll. Põka NS-10 tootlikuse hindamiseks siiski head ettekujutust ei saanud edasi tagasi kopaga rähklemisest. Peab raami ära tegema.
               

Igasugused soovitused, eriti kriitika oodatud. Viimasega seoses on küll nii mõnedki juba õuepeal seda ämbliku laadse asja ehitamist maani maha teinud. Polevat sellise krõkatsiga miskit teha. Nojah, paaritonnine lintidega asi on muidugi see õige.
Paraku 10000.- hakkab nagu miskit olema ja teadmata, palju peab veel sinna sisse laduma.
Seega katsub kuskil 2500.- orienteeruvalt kokku hakkama saada ja kui ikka kaevamine nupumäng, siis käib pisinokitsusteks vast küll.

[Marko]

Pole kriitika, lihtsalt tähelepanek "põlved juhtkangide all" lausejupile. Olen tihti näinud kopameest püsti tõusmas ja kiikamas peaaegu vertikaalsuunas kopa pöördtelje kõrvale. Ilmselt võib krabi ka natuke lühem olla, aga see pole vist projektülesande mõttes väga tähtis.

[Janka]

Siiski tundub istmega seal raamil istudes asi ebamugav. Peab küünarnukke üleval hoidma.

Ei pea, kui viitsid istmele viisakad küünarnukitoed külge meisterdada.

[mlsluik]

Oli kunagi ämmavihtleja veetavaks tehtud, noo ütleme et tööd said tehtud kuidagimoodi.  Ees oli raam ka et vajadusel sai lihtsalt haakesse võtta. 

Öelge kui pilte ei näe, võtsin otse FB-st lingi. 

[v6sa]

...

Järgmine asi. Kui kõrge peaks olema pöörava peamasti alumine serv maapinnast? Praegu 350mm paku otsas.
 
Viimasega seoses peab otsustama ka, kummale poole tuleb sillatala raami suhtes. Sillatala pealpool raami, raami kõrgus maast 250mm. Tundub nagu vähe. Sild pea 2m lai ja oht kõhu peale jääda ebatasasel maal. Allpool raami sillatala 450mm maast. See oleks nagu ok.
 ...
Igasugused soovitused, eriti kriitika oodatud. Viimasega seoses on küll nii mõnedki juba õuepeal seda ämbliku laadse asja ehitamist maani maha teinud. Polevat sellise krõkatsiga miskit teha.
...

A las nad siis soetavad endale päris asja. Pole vaja igaühte kuulata. Ka mind mitte.
350 mm on mo arust päris hea. Tee libisplaat alla, mis aitab vajadusel üle kännu/kivi lükata ilma pöördetelge kahjustamata. Iga mm kõrgust vähendab ulatust ja kaevesügavust (ja tõstab samas laadimiskõrgust).
Sillatala võiks ikka olla raami all. Muidu tekib suurepärane võimalus kammitsa purunemisel kõhuli kukkuda. See kopaline oskab päris ägedasti väherda raamil. Eriti siis, kui pump vähe tummisem saab. Maakera nurgad oskavad end ikka taksitama sättida, siin pole vahet.
Kui plaanid kogu kopa ainult plekist veopeadega lukustada raamile, siis pead jälgima, et need ka vastu peaksid. Mul puudub igasugune usaldus selliste toodete vastu. Samas - praktika näitab, on minu pessimismil alust või mitte.
Üldiselt asjalik algus, ootan huviga edasist arengut.

Kuidas plaanid kaugemad liikumised lahendada? Tuleb tiisel? Eemaldatav kopa poole või sätid enam-vähem tasakaalu mootori ja õlipaagi järgi silla nihutamisega?

[meli666]

Jah, see pika konsooli otsas asuv joystick süsteem vaate osas kõige parem just pole. Põlved saab küll sinna alla mahutada, aga kui 2m sügavuse trassi kaevamiseks läheb, ei näe üle selle absoluutselt koppa.
   

Bobikulise jaoks on vajalik selline pikk kabiini küündiv konsool. Ämbliku jaoks aga mitte. 
Kui saaks kogu selle kupatuse minema, siis tekiks uhkelt vaadet juurde.
   

Lihtne ringi teha ka ei ole. Joystick eraldi süsteem, mitte jagaja küljes. Varrastega läheb juhtimine jagajasse.
         

Jagaja küljes on küll kõrvad, kuhu saaks 6 tavakangiga süsteemi aretada.
   

Parim lahendus vaate osas oleks ilmselt kaks sellist jagajat kummagile poole kätt. 
http://hudraulika24.ee/jagajad/MB40X2
Ja joystick süsteemid ka külge.
http://hudraulika24.ee/jagajad/Jagaja%20...B-joystick
Originaal kopa jagaja rootsi Atlas Copco. Ilmselt kvaliteedi poolest peaks hea kaubaga tegu olema.
   

Eks jagaja asukohaprobleemi üle saab edaspidi täpsemalt mõelda, vaja sinnani jõuda.
Ülemisi raamikinnitusi vist ikka haagisekonksude peale ei tee. Kuigi nii nad on olnud. 1300Kg üks, kahe peale laiali lagunenud pole.
               

Ämbliku transport kaugemale on veel küsimärgi all. Samas, kui kangimajandus selge, siis videotes liigub isegi üsnagi hästi. 
Russile kühvelkopp taha ja kopaga sinna toetada, peaks enamvähem sirget maad mööda saama ka transportida.
Ksf mlsluik piltidel ka igavesti vahvad kopad. Ämmavihtlejaga seal tõstetud pinnast täitsa arvestatavas mahus. Kuidagimoodi tehtud töö või mitte.
Aga ikkagi tehtud ja mitte käsitsi labidaga vaid ikkagi nupuliigutustega.
Minu eesmärk on ka ämbliku ehitamisel saada selline abimees, mida läheb suht sageli vaja. Seega kuskilt teenust pidevalt tellida ka ei ole mõtekas. Oma on oma ja kohe võtta vajadusel.
Traktori taga haagisel on omajagu kemaroi lahendus istmete vahel käimise näol. Ämblik lahendus seetõttu mugavam.
Lisaks kavas minna mädade kohtade peale ja seal kaal oluline.
Sellisel maal traktoriga nagunii ei liigu ka, ämblik püsib aga pinnal.
         

Sellega seoses tulevad enda kopale ilmselt taha topeltrattad. Kas muidu topeltrataste lihtsaks kinnitamiseks keeratud lehtmetallist võrud saabki panna velje ääre peale kandma?
   

Russi veljel vist ka teine rant muidu veljel olemas, kuhu võru kinnitatakse.
   

[v6sa]

Ikka rõngaga veljeservale, kuhu siis veel.

Käru veljel paned iga teise kilbipoldi veel pika mutriga kandma ka ja tõmbad sellega tihkeks paki.

Atlas Copco on kindla peale minek. Ka kasutatuna. Kuigi ka selle saab kenasti ära rikkuda liiva ja treilaastu sisaldavate silindrite skeemiühendamisega.

[meli666]

Natuke on vahepeal nokitsetud. Raam sai kopaga ära ühendatud.
Selleks keevitatud jätkumutrid kopa raami konksude külge.
   

Järgnevalt tehtud klotsid, millega tapid konksu ära fikseerida.
               

Randaali raami sai natuke kohendatud ja sai järgnevalt konksudesse kinnitada.
   

Ülemised kinnitused tehtud MTZ-i veoaisa tõste tõmmitsatest. Kuna nende kuulliigendi lõtk oli suur. Siis see maha lõigatud ja asendatud hüdrosilindri kuulsilmaga.
   

Teise otsa kinnituseks raamile tehtud klotsid. Ja need keevitusega kinni punktitud.
         

Selline sai siis valmislahendus.
     

Et polt tõmmitsa poldiaukudes lõtkuma ei hakkas, on plaanis veel koonus vedruseibide tarbeks puuriga faasid lasta.
   

Nüüd tuli juba lõbusam osa. Nabanööriga T-25 külge ja proovima. Esialgu sai proovitud tõsta tühjalt.
Järgnevalt kaevata, täitsa toimib.
                     

Kuna randaali raam ja kaheteljelise haagise sild on omajagu rasked, siis isegi ilma ämblikukoibadeta praegu küljele masti välja sirutades kopamajandus uppi ei lähe. Kuigi keharaskusega kaevekoppa omakorda mõjutades palju varu ka ei ole. Eks enda raskus tuleb veel raamile, samuti hüdromajandus jms. Siiski ämblikukoibade vajadusest ette ilmselt ei pääse.
         

Mõningatest probleemidest.
Esiteks on masti 90 kraadi küljepeale keerates selline mure. Vastu toetus kummipadjad omadega otsas.
                 

Kuna toetus puudub, siis pöördesilindri hüdrotoru läheb külje peale keerates vastu raami. On juba natuke kõver ka.
Ehk keegi oskab soovitada, kust selliseid kummipatju saab. Keere M14, padja läbimõõt 80mm ja paksus 30mm.
               

Teine mure on Atlas Copco jagajaga. Tundub, et siibri fiksaatorid on vist ära kulunud. Siibrid keskele konkreetselt ei fikseeru ja kopaga töötada halb. Ehk siis mingi funktsioon jääb pooleldi sisse, näiteks peamasti tõste. Kui otsida joystick kangiga täpne siibri keskasend, siis toimib asi.
Kuigi mingi imelik asi on veel. Nimelt tugikäpa silindrid vajuvad kaevamise ajal lambist kaootiliselt ära. Näiteks tõstad peamasti ja üks tugikäpp vajub ära. Mitte iga kord.
Tugikäppadel mingid klapid, samuti peamasti silindril.
         

Esialgu kahtlustasin, et ehk joystick liigendid jamavad, aga täpsemalt vaadates ikka jagaja siibri võllid ei fikseeru keskele konkreetselt, siibreid saab 5mm ja peale, edasi tagasi liigutada, enne kui vedru tunda on. Ainus toimiv on vasakule paremale, teised kõik lõtkudega. 
Jätk järgmises postituses, piltide arv sai täis.
   

[meli666]

Piltide arv sai eelmises postituses täis, jätkan.
Jagaja siibreid fikseerivad need kopsikud? Kui ilmselt miskit seal kulunud, kas enam nii vanale asjale miskit leiab?
         

Mingine hüdropumba majandus oleks ka vajalik, et nabanöör läbi lõigata.
Mtzi taga oli kopp juba liialt äkiliste liigutustega, T-25 taga oli täitsa paras. Oskab keegi umbkaudu öelda, palju liitreid minutis NS-10 põka taga toodab? Vaatasin, et hüdropumba hammasrattad erinevad ühe hamba võrra, seega pump pöörleb väntvõllipööretega.
Bensiinimootoriga pumbad:
https://www.flowfitonline.com/hydraulic-...ine-driven
Osad mingid kaheastmelise pumbaga...
Tahaks küll diiselmootoriga miskit taolist varianti, aga mootorid maksavad arvestatavalt rohkem.
Üleüldse 1 silindrilisi diisleid väga ei liigu kasutatult.
Veokalammutusest saaks miskise külmiku 3 silindrilise diisli 500.- eest.  Need aga liialt võimsad, rasked ja vesijahutusega.

[muska71]

kuda selle raami põka külge kavatsed panna?vaatan ja mõtlen ,aga ei suuda välja mõelda.

[meli666]

kuda selle raami põka külge kavatsed panna?vaatan ja mõtlen ,aga ei suuda välja mõelda.

Raam ei lähegi traktori külge. Tuleb ämblikkopp. Koos  iseseisva mootori ja pumbaga. Praegu lihtsalt traktorit vaja nabanööri vahendusel kopa liigutamiseks.
   

Kui kuskil kaugemal vaja tegutseda, siis võtan traktori külge haakesse ja viin sellega kohale.
Iseenesest suht geniaalne leiutis kunagi kellegi poolt välja mõeldud. Kaevamisel, miskise kaablikraavi, augu vms puhul ju palju ja kiiresti liikuda vaja pole. Vaikselt muud kui lükkad ennast kopaga tagasi ja kaevad kraavi.
Oleks võinud ka traktori külge rippsüsteemi kinnitada, aga minu vajatavate tingimuste puhul hakkab masin ära uppuma sel juhul.
Teen mingil ajal pilte ees ootavatest tingimustest, aga lähen sellega ikka suht soisele alale kraave tegema.
Tavapärasteks kopatoimetusteks on Jumz olemas, aga sellega mäda peal ei liigu. Ära proovitud laiade ratastega.
Video ka, kus näha ämblikkopaga mööda maad liikumine.

[v6sa]

Arvesta, et see raamilaadne moodustis on tehtud teraselaadsest materjalist, mille tegelik tõmbetugevus on teadmata. Ehk pane heaga põsed peale... Võid muidugi ka pärast panna, aga ära need tõmmitsaaasad tulevad koos raamitükkidega keevituse tagant.

Atlas Copcole saad tükke küll. Kui mitte mujalt, siis Hydroskand on seni aidanud. Mis kandis abi vaja on, on mõned kontaktid.

Elektriajamile ei ole mõelnud? Akud oleks hea vastukaal raami sees... Tarbimine vaid vajadusel võimaldaks päris kaua kühveldada.

Odavaima jõuagregaadi saad sõiduautolt. Mul on nii 49 kui 55 kW kolksvaageni diislid saadaval Kaheliitrine Mazda bensukas ka. Väikesel koormusel tiksudes need suurt sittagi ei kuluta.

[meli666]

Klotsid, kuhu tõmmitsa otsad kinnituvad, ongi õrnalt ainult esialgu keevitatud. Sest otseselt tõmmitsaid ka vaja pole ja tulevikus ilmselt üldse need kaotab ära.
Ksf V6sa on eelpool väga hästi öelnud- "Keeruline on anda sõnale "piisav" säärane materjali paksus millimeetrites, et sõnapaar "võimalikult kerge" kah passiks. "
Vat tulebki iseehitades valusalt see probleem päevakorda. Suht samade kaevamisparameetritega ämblikhiinlane kaalub alla 500Kg.
Mul juba kopaosa 575Kg, sinna juurde 50*100*6mm randaaliraam ja kaheteljelise haagise sild koos ratastega. Hüdromajandus ja muu kola pealekauba.
Seepärast väga enam automootorit lisaks ei taha.
Vaatasin, et lätlased müüvad nii 9Hj bensiini, kui ka 10Hj diiselmootorit. Huvitav, palju tunnis kütusekulu vahe tuleb? 300.- kandis neil hinnavahe ja teagi, kumba võtta.
http://veikals.provento.lv/index.php?rou...t/category&path=130
Miskine külajutt räägib, et 9Hj bensiin võtab 2.5-3 liitrit tunnis. 10Hj diisel aga ei võtvat liitritki.
Tundub nagu ebaloogiline...
Kui kellegil miskine ühe või äärmisel juhul kahesilindriline diiselmootor pakkuda, siis võib kontakteeruda. Peaks heas korras olema ja vastavalt sellele võin ka maksta. Ideaalis veel õhkjahutusega.

[PlyVal64]

Miskine külajutt räägib, et 9Hj bensiin võtab 2.5-3 liitrit tunnis. 10Hj diisel aga ei võtvat liitritki.
Tundub nagu ebaloogiline...

Eks on merel neid erinevaid motooreid ühtlasel käigul sadu, kui mitte tuhandeid tunde käitatud. Ja diisel on täiesti sõgedalt ökonoomne! Ning vahed ongi täpselt sellised ehk kolmekordne kuluvahe. Merel sõukruvi ringiajamine on väga samalaadne töö, kui geneka või hüdropaki käitamine. Seega kopa hüdropaki allikana tasub disiel enanst päris kiiresti ära. Lisaks ju see, et diisel ei ole kaugelt nii kuumakartlik. 

Diisli näide, vanemale koolile tuttav mootor kõikmõeldava tehnika pealt Bedford Blitzist diisel_Mosseni, kahveltõstukist traktorini. Aga ka väga suures mahus "marineeritud" - vana "hää" Perkins 4.108 4-pütane 1760cm3 38kW/51Hj   Merel ühtlasel käigul 3 liitrit tunnis, liigutamas 13-meetrist/8-tonnist purjekat. Kui tuli vastulainet tramp, läks 5 liitrit ja siis olid kõik 50 diisliobest ka töös.  
Ametlikud numbrid on sellised, see siis marine-mootorile: 
3000 rpm, 40brutojõudu kasutada, ühtlane käik 3,6 l/h. Täiskoormusel 9,87 l/h.
3600 rpm, 48 brutoobest, 4,6 l/h ja täiskoormus 12,5 l/h.
4000 prm ehk max.pöörded, 50 lubatud obest töös, 6,0 l/h ja täiskoormus ehk absoluutne maksimum 13,5 l/h. 
Me hoidsime 2500 peal, kus on maksimum-torque ehk jõuliseim. Võimsust pole enamasti vaja aga 2200-2500 on jäme 105Nm ja 35Hj.

[v6sa]

...
Me hoidsime 2500 peal, kus on maksimum-torque ehk jõuliseim. Võimsust pole enamasti vaja aga 2200-2500 on jäme 105Nm ja 35Hj.

Mis on ühtlasi ka kütuse erikulu miinimum.

Merekontekstis võib nii majandada küll, kuna vesi annab ju järgi vindi ümbert. Hüdrojaam või jäik ajam ei luba ülekoormamist töötamisel pöördemomendi maksimumi alas - mootor sureb maha.

Päris korrektne võrdlus ei ole, aga mul on kodus liikuvaks elektrijaamaks 2 kW inverter monteeritud kimääri kajutisse. Kui Elektrilevi jälle keeldub levitamast, siis käib mul vesi selle pealt. 750 W pehme käivitusega Grundfossi pump käib mõnuga, kuid on 49 kW kolksvaageni käiguhäälest tunda, et nüüd tuli koormust taha. Tühikäigul tiksudes läheb jäme liiter tunnis. Kui pump pidevalt taga on mingil põhjusel (näitekse suvel kastes oli juhus), siis lutsis julge poolteist ära. Ehk ei tasu otse karta sõiduautomootorit, kuna kütusekulu sõltub ikkagi rohkem toodetavast pöördemomendist (mille võib ju tarbe korral võimsuseks ringi rehkendada).

Kaalu ja veidi suurema sisehõõrdumise vastu muidugi ei saa kuidagi. See on väikemootoril kordades parem. Samas on kasutatud autodiisli hind mõlemal pool sadat eurot, sõltuvalt pakkuja mure suurusest.

Ämbliku kaal on tegelikult vaid eeliseks kaevamisel. Pinnalpüsimist saab alati suurema ja pehmema rehviga avitada. Kui teele asja ei ole, ei piira ka laius.

EDIT: viiesajakilone hiina ämblik ei ole samade kaevamisomadustega, kui Avanti kopp. Mine ja proovi, vahe saab kiiresti selgeks. Ei peagi ootama ,millal hiinlane järgi annab.

[olli]

Puulõhkuja peal ~13HP bensiini briggs võtab alla liitri tunnis. 5 liitriga saab julgelt terve tööpäeva puid lõhkuda. Tundub et võiks omada üsna sarnast koormamist kopaga.

[v6sa]

Puulõhkuja peal ~13HP bensiini briggs võtab alla liitri tunnis. 5 liitriga saab julgelt terve tööpäeva puid lõhkuda. Tundub et võiks omada üsna sarnast koormamist kopaga.

Iseloom jah, võimsusvajadus ilmselt kahe-kolmekordne. Seega ka kütusekogus. Arvesta, et kopaga kaevamine tähendab 3-4 hüdrosilindri liigutamist korraga. Puulõhkujal vaid ühte.

[muska71]

Iseloom jah, võimsusvajadus ilmselt kahe-kolmekordne. Seega ka kütusekogus. Arvesta, et kopaga kaevamine tähendab 3-4 hüdrosilindri liigutamist korraga. Puulõhkujal vaid ühte.

ei pruugi olla,kui ikka t25 ajab org pumbaga ringi siis paraku üts silinder korraga töötab kuna pumpa tootlikus väike.pannes 30 pumba peale siis jah saad  kahte silindrit vast kindlalt korraga liigutada.olen ise testinud.