Põllukart V-50 mootoriga tehasekardist
#61

Sama siin.Vaakumpumbal ju põhimõtteliselt sama membraani süsteem. Kui aga membraan enam vaakumit ei saanud ,siis mootor korv .
Vasta
#62

Nad polnud lihtsalt usaldusväärsed ja nt kui sul võistlusmootoril täie vungi pealt see membraan saba andis võis ju juhtuda teadagi mis,mina ühe originaal 50-se panin ka alul selle vene vaakum pumbaga tööle,lekkis ta kütust ja kord lõi kord ei löönud.
Eks nende tootlikus oli suure pöörde pealt ka väike.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#63

(29-10-2019, 09:24 AM)hundu615 Kirjutas:  ...Eks nende tootlikus oli suure pöörde pealt ka väike.

Vat see võib olla küll põhjus, miks võidusõidus teda ei kasutatud. MOTT

hp
Vasta
#64

Mootor peale tõstetud ja bensiini pumpamine kuigivõrd lahendatud, on aeg mõelda summuti ühendamisele mootoriga. Laadalt midagi sobivat ei leidnud, küll aga hakkas silma kuuri all olev kast teraspress toru liitmikega ja mõned torujupid. Imede ime - mootori küljes olev liitmik sobis ideaalselt 35 mm toru sisse, nii saigi kasutult seisvatele liitmikele leitud uus elu mõte - edasi eksisteerida kardi leegitoruna. Et kooste ikka heitgaase peaks, asendasin kummitihendid kuumakindla nööriga ja möksisin veel kuumakindla tihenduspastaga ka kokku ning pressisin kokku.
Volga poest saadud piduri peasilindri toiteks mingi Lada pidurivedeliku anum, see ka installeeritud oma kohale.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Do'nt panic
Vasta
#65

Kui nüüd järele mõelda, siis on kõik eeldused esimeseks käivituseks olemas: Mootor peal, kett paigaldatud, süütevärk küljes (jah, kas kõik toimib, kas juhtmed õigesti?), bensiinipump paigas ja ühendatud, summuti ka olemas. Piibule küünal otsa ja sädet kontrollima. On olemas! Jess! Ilus süütekarp on ka elus! Käte värinal küünal külge, bensiin pumbast üles ja ratast keerama. Mida värki, juba esimene keeramine lubab, teine keeramine ja vrõnnn, käib! Mitte ilusasti, aga käib, pöörded peal ja sureb kohe välja. Aga mis siis, küll saab jälle käima ja küll jõuab reguleerida. Nüüd vaja leida selle karburaatori kohta kirjandust, et kuidas siis õigesti teha ja ilusti käima saada. Käivituse aegne seis allpool.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Do'nt panic
Vasta
#66

Vägev,aga see summuti lahendus mootorile kasuks ei tule,2 takti tahab võimsuse saavutamiseks ikka põit,mul olemas 50-nese kardi summuti põie tegemise näidised.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#67

Ehk saaks tagasilla viia raamist allapoole ning kasvõi sümboolse kiige peale vedrutama?
Vasta
#68

Kui 50nene mootor ära tüütab, siis soovitan minski mootorit. Omal oli kunagi sarnase eluka peal, resonaatori ja kontaktivaba süütega. Kusjuures süütepoolne küljekaas puudus, sidurit ei olnud, aga see mootor kestis reaalselt, käigukast kannatas retsimist, jahutusribid olid pidevalt pori all, õhufilter oli küljes vaid seni kuni ära kukkus, aga asi töötas ja kaheteist aastase jaoks oli seda maa ja ilm ei osandki paremat tahta.
Vasta
#69

(30-10-2019, 12:48 PM)tõnn Kirjutas:  Ehk saaks tagasilla viia raamist allapoole ning kasvõi sümboolse kiige peale vedrutama?

Ei viitsi teha.

Do'nt panic
Vasta
#70

(30-10-2019, 08:27 AM)hundu615 Kirjutas:  Vägev,aga see summuti lahendus mootorile kasuks ei tule,2 takti tahab võimsuse saavutamiseks ikka põit,mul olemas 50-nese kardi summuti põie tegemise näidised.

Põie näidise või joonised või õpetuse võtaks küll. Praeguse lahenduse eeliseks on suht vaikne hääl.... pöördesse võibolla ei lähe selle pärast.

Do'nt panic
Vasta
#71

Minski mootoriga kartidel oli väike vahepaak tagasivooluga paaki peale bensiinipumpa, ehk karburaator sai bensiini vabavooluga, ilma surveta.
Vasta
#72

Sinu püti viga on selles ,et ei oma nn.imemisefekti.4 taktilisel pohh ,kolb surub ise gaasid välja.2 taktiline nõuab arvutatud ( või katseeksitus) koonust.Ruumala laienedes imeb ise gaasid karterist välja.Arvutatud aga seepärast ,et ei hakkaks ka värsket kütust imema.Sisse ja väljalaskeavade vahe ei ole ju eriti suur.Ehk nii.(sinu pütt hetkel ju punniks ees ,värsket kütti ei jõuagi sisse imeda ,ja leegitoru kah kole pikk )
Vasta
#73

(31-10-2019, 13:08 PM)linnuke Kirjutas:  Sinu püti viga on selles ,et ei oma nn.imemisefekti.4 taktilisel pohh ,kolb surub ise gaasid välja.2 taktiline nõuab arvutatud ( või katseeksitus) koonust.Ruumala laienedes imeb ise gaasid karterist välja.Arvutatud aga seepärast ,et ei hakkaks ka värsket kütust imema.Sisse ja väljalaskeavade vahe ei ole ju eriti suur.Ehk nii.(sinu pütt hetkel ju punniks ees ,värsket kütti ei jõuagi sisse imeda ,ja leegitoru kah kole pikk )

Lisaks veel puhub tagasi ka (nagu ülelaadimine).
[Pilt: Arbeitsweise_Zweitakt.gif]
Vasta
#74

See tagasilöök deflektorist väldib värske küttesegu silindrist väljalendamise.
Väga hea pilt muide!

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#75

Kui pikk  leegitoru peaks olema? Kui pikk ja jäme summuti? Mis nurgad? Teab keegi?

Do'nt panic
Vasta
#76

Kuna bensiinipump lööb nii palju, et uputab karburaatorit üle, tuli välja mõelda midagi selle vastu. Kõige lihtsam mis pähe tuli, oli voolikule panna kolmik ja tagasivool paaki juhtida. Pildil näha. Et sõiduproovi teha on istet ka vaja, see külge ja valmis ongi. Aga võibolla siiski mitte, ehk viitsib järgmiseks parema ja sobivama summuti teha. Siis saab küll valmis.....


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           

Do'nt panic
Vasta
#77

(31-10-2019, 22:32 PM)giordanobruno Kirjutas:  Kui pikk  leegitoru peaks olema? Kui pikk ja jäme summuti? Mis nurgad? Teab keegi?

Deflektori arvutamine et asi ikka töötaks pidi paras raketiteadus olema. Vaata Palu raamatust - seal vist miskine arvutuskäik oli toodud?

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#78

Võidusõidus kus muidu võrdsed omavahel aja peale mõõtu võtavad on see summuti paun kindlasti vajalik.
Aga kas käesoleva põllupeal üksi ilma konkurentideta sõitva kardi puhul ka?

Küsimus tuli sellest, et käesolev V-50 mootor originaalis (mopeedi peal) sõidab ühtemoodi nii tehaseseades (leegitoru + summuti) kui ka ainult leegitoruga. Et kui esimesel juhul võib tehase summutit rohkem või vähem paunaks pidada, siis teisel juhul on tegu ilma paunata otseläbi toruga.
 
Selle kohapealt ei näe nagu põhjust, et miks käesoeva rakenduse korral ei peaks see mootor samamoodi ka ilma paunata hakkama saama nagu mopeedi puhul.
Vasta
#79

Mossepowerile: Kunagi poisikese põlves kui võrr oli kõva pill siis sai neid ikka tuunitud mõistuse ja võimaluste piires. Võrri originaal sumpa vahetamine Riga mopi sumpa vastu, mis oli ka pauna kujuline, andis tuntava lisa  minekule juurde. Üllatav oli aga see, et kui üks tüüp pani pulli pärast palja leegitoru otsa umbes 30cm pikkuse kummivooliku oli tema võrr hoobilt kiireim külapeal. Teised tegid sama ja oldi jälle võrdsed. Mida see kummivoolik seal tegi ei oska seletada.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#80

Ega ei tasu vist mässima hakata selle pauna tegemisega. Jah, teoorias annab paun kuni 25% jõudu juurde. Seda aga siis, kui kõik on tipptasemel tehtud. 
Mõõtude järgi tehakse mitu pauna. Siis pannakse mootor koormuspinki ja hakatakse katsetama erinevaid paunasid. Kõige parem valitaksegi välja. Siis hakatakse pauna "voolima" vajalikuks ussiks. Kurve seest välja lõigatav sektor keevitatakse väljapoole. Ühtegi plekitükki ei tohi ära visata, ega midagi juurde panna. Peale selle muutub paun mingi aja pärast "kasutuskõlbmatuks", kuna "venib välja". 
Kui panna valmis tehtud paun tavalise sumbuti asemele, siis peab tegema karba ümberreguleeringu. Vastasel juhul hävineb kolvigrupp.

hp
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne