Autokummid nõukaajal
#21

Kui nüüd täpne olla, siis ega ikka Kohtla-Järvel rehve ei protitud, tehas oli Kohtla-Nõmmel. See on küll sealsamas lähedal, aga siiski teine koht. Ja mis veel rehvide tootmist puudutab, siis oli selline mees, nagu Vassili Fjodorovitš Evstratov ( https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%95%D0%...0%B8%D1%87) , keda loetakse CCCP kummitööstuse isaks. See mees oli mulle üsna lähedalt sugulane, tema abikaasa oli eestlane. Kõiges heas ja halvas , mis rehve puudutas, võib teda süüdistada.
Vasta
#22

Kui juba "freesimiseks" läks siis lisan ka selle loo. Nimelt kunagi aastaid tagasi sattusin ühe mehe juurde lakapeale tuhlama. Vaatan siis seal ringi ja näen imelikke auto rattaid. Vaatan, et täitsa vene omad aga imeliku mustriga, samuti pealt kuidagi kumerad. Peremees siis ütles, et need on ise lennuki kummidest ümber tehtud. Ei olnud kuskilt midagi võtta aga lennuki kumme oli saada. Lõigati ise muster peale. Täitsa ägedad olid. Kuidas nendega ka sõita oli, jäi küsimata.
T.
Vasta
#23

Tsitaat:...seal tehti NIŠPI (Rehvitööstuse teadusliku uurimise instituut) mustriga talverehvi protti.
Niišp, Niišpi, Niišpi (nim. om. os.).
НИИШП - Научно- исследовательский институт шинной промышленности
...kui juba siis juba, sest teema tekitaja võib selle vea oma grandioossesse uurimusse sisse kirjutada ja tu pele mette hää.

Kõnealused talvekad siis sellise väljanägemisega. Tõsi, valmistatud eile Belšina vabrikus, Valgevenes.

[Pilt: 4fcfa7u-960.jpg]


Tänapäev - https://www.drom.ru/shina/niishp/
Vasta
#24

Kas protekteerimisel piiritust ka vaja läheb? Või milleks Ihvis (Jõhvi) 60 kantmeetrised tsisternvagunid "Ogneopasno" seisid? Neil avariil löögi amortiseerimiseks otsaseinad kahekordsed. Tühjalt löödi seestpoolt kangiga ülesäärde auk. Vaguni täitmisel jooksis ka see umbes 200l ruum täis ja jäi vaguni tühjendamisel ka täis. Väljaspoole vast päris kraani polnud monteeritud... Kohalikud poisid tõid kolmeliitriste purkidega lasteaia liivakastiga kohakuti oleva seinaava kaudu tsiviilkaitse polku. Kalošaks kutsuti seda jooki...
Vasta
#25

Tsitaat:НИИШП - Научно- исследовательский институт шинной промышленности
Sel asutusel olid soojad suhted mingil ajal TAK Ülemiste filiaaliga. Aeg võis olla 80-ndate lõpu poole. Rehve sai palju kergemine ja mingid katserehvid olid. Tingimus oli, et iga T-1 tuli kontrollida rehvirõhku. Ju see kusagile kirja läks ja keegi seal mingi doktoritöö või muu teema kirjutas. Täpsemalt ei mäleta ega uurinud ka.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#26

Meil oli siin tol ajal seenekujuline paigaldaja, millega käsitsi naelu rehvi surusime. Haamerdamine on edasijõudnutele [Pilt: smile.gif]
Ametliku kaubandusega 80ndate lõpust niipalju mälestust, et Pobedale naastude saamiseks võtsin kaasa ka sõbrapoisi Niva teh passi, ostsin Volga poest 4 uut maastikurehvi ja lasin kusagil Lasnamäe veerul naelutada. Kutt virises veel, et velgedel pole...
Igatahes nendega sõites tundsin end nagu king of the road [Pilt: smile.gif]
Tolle seenemikuga sai paigaldatud sõbra Escorti Luaz rehvidesse naelu. Naelu hankisime siin mingi teadusliku uurimise instituudi laborist.
Liikusid ka meremeeste toodud nn puhvriks kasutatud utiilrehvid vastikust läänest.
Seen sai veel kasutust 93 edasi kui kuuri alt leitud Kohtla-järve protirehvid Granada velgedele TUBELESSINA läksid. Volga talvemuster oli naelutamiseks üsna sobiv.
Teemaalgatajale - siiani on säilinud GAZ3102 eksperimentaaltalverehvid, millega ma olen paraku mõned kilomeetrid kulgenud [Pilt: sad.gif]
Tasuta, demonteerimisvõimalus kõrvaltänavas. Pilti kah.    
   
   

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#27

"Volgale" valmistati selliseid talverehve

[Pilt: AID-23-e1356926155987.jpg]

Pilti lähemalt uurides on märgata ka lohukohad, milledesse kannatas augud puurida ja hiljem naelad sisse taguda.
Aga need polnud just kõige õnnestunumad pastlad. Krabasid küll heaste poris ja lumes, kuid jääl muutusid oma klotsi tõttu suht õnnetuiks.

Parim, mida 13" veljele toodeti oli talvetingimuste jaoks siiski koos VAZ 2103-ga ilmavalgust näinud "Luksi kummid". Nende valmistamisel ei mõeldud tänapäevastele lamellrihvidele, aga kogemata kombel just sedamoodi välja kukkus, et nõukamaal hakati äkitselt tootma justkui naelata, aga talveks päris hästi sobivaid rehve. Mudeliks ИЯ-170.

[Pilt: 2d66ac4s-960.jpg]


Nu ja neist siis harutati lahti ja likvideeriti üle ühe klotsid, mille tulemusena sündisidki parimad kodumaised rallirehvid, mis laiemalt tuntud "Niišpide" nime all, kuna külgesid ehtisid vastavad slaavi tähtedega kirjad. Sobitusivad ideaalselt lumele, jääle ja kruusakatsetele.
Vasta
#28

Janka jumala õiget juttu ajab, lausa uurimus valmis.
Vasta
#29

Ja siis olid veel tuhakerad , mille mark oli Резина "МИ-16". Suvel päris head, aga talvel minu arvates ülilibedad.
Vasta
#30

МИ-16 ei polnud mingil juhul tuhakera. Pigem võiks kutsuda plastikjunniks. Läbisõiduks sai neil 50tuhande km ümber. Talvel mittepidamine on küll õige.
Vasta
#31

Oleks siis tollal keegi aimatagi osanud, et mõnekümne aasta pärast on täiesti kasutuskõlblikke kumme võimalik kodulähedasest metsast korjata, nagu seeni, täiesti tasuta. Kommunism on vähe nihkes olekus  osaliselt kohale jõudnud, nagu lubadus oli. Ses mõttes kompartei väga ei valetanudki. Täna hommikul koera kusetades järjekordselt kinnitust leidnud fakt.


Tsikli-mopi kumme polnud ka kuskilt eriti leida, või polnud siis raha ja kaheksakümnendatest meenub rohkem lõputu lohvide lappimine. Eeblid välja, vulk sooja ja nii ta läks. Eks see rohkem kummide kehvast olukorrast tingitud oli. Minsk aastast 76. Sõber sai kuskil 87 omale tuliuue Gavrossi ja sellega sihukest jama pold kunagi.

P.S.Kummi all ei pea silmas seda 10kopkalist vene kantossi, vaid ikka kummi : ))
Vasta
#32

(06-11-2019, 21:17 PM)Talupoeg taluja Kirjutas:  Need EX-85-ed  olid nii viletsad, et traadid tulid koguaeg välja ja õhukumm kohe katki. Ka muud vead olid. Ei mäleta, et oleks mõned siledaks saanud. Said ennem lihtsalt otsa. ...
Toomas, ära aja pada, mul sõitsid 08 all ca 50-60 tuhat, siis tulid muhud sisse, üks neljast kestis üle 70 tuhande km. Ja olid need esimesed ilma õhukummita vene rehvid, mida mu silm nägi. Siledaks neid tõesti ei saanud, ennem said otsa aga läbisõitu võimaldasid normaalset.
Vasta
#33

(07-11-2019, 03:06 AM)Janka Kirjutas:  "Volgale" valmistati selliseid talverehve

[Pilt: AID-23-e1356926155987.jpg]

Pilti lähemalt uurides on märgata ka lohukohad, milledesse kannatas augud puurida ja hiljem naelad sisse taguda.
Aga need polnud just kõige õnnestunumad pastlad. Krabasid küll heaste poris ja lumes, kuid jääl muutusid oma klotsi tõttu suht õnnetuiks. ...
Sama mustriga olid ka 13'' "Šnežinka"d, mul seisavad naelutatult mosse velgedel, talveks piisonipoja alla panekuks.
Vasta
#34

(07-11-2019, 10:05 AM)Talupoeg taluja Kirjutas:  
(07-11-2019, 09:46 AM)honkomees Kirjutas:  
(06-11-2019, 21:17 PM)Talupoeg taluja Kirjutas:  Need EX-85-ed  olid nii viletsad, et traadid tulid koguaeg välja ja õhukumm kohe katki. Ka muud vead olid. Ei mäleta, et oleks mõned siledaks saanud. Said ennem lihtsalt otsa. ...
Toomas, ära aja pada, mul sõitsid 08 all ca 50-60 tuhat, siis tulid muhud sisse, üks neljast kestis üle 70 tuhande km. Ja olid need esimesed ilma õhukummita vene rehvid, mida mu silm nägi. Siledaks neid tõesti ei saanud, ennem said otsa aga läbisõitu võimaldasid normaalset.
Ei aja pada. Nii oli.

Nendega oli mõnus sõita, hea pidamine ja nägid kenad välja ka, aga jah... pikka pidu nendega ei olnud. Läksid banaanideks. Vanamees õpetas siis, et need mis vähem laperdavad; need pane alati ette. Sõit käis kuni traadid väljas, eks ta mingi 30 tuhhi oli. Võimalik, et viimane banaan tegi ka 50 ära.

Kord oli võimalus neid osta 4tk, sai päris pikalt mõeldud, et naahui naada. Ostsime ikkagi välja, aga siis vahetasime kellegagi need tutikate "luksi kummide" vastu.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#35

(07-11-2019, 13:09 PM)spitfire Kirjutas:  Nendega oli mõnus sõita, hea pidamine ja nägid kenad välja ka, aga jah... pikka pidu nendega ei olnud. Läksid banaanideks. Vanamees õpetas siis, et need mis vähem laperdavad; need pane alati ette. Sõit käis kuni traadid väljas, eks ta mingi 30 tuhhi oli. Võimalik, et viimane banaan tegi ka 50 ära.

Kord oli võimalus neid osta 4tk, sai päris pikalt mõeldud, et naahui naada. Ostsime ikkagi välja, aga siis vahetasime kellegagi need tutikate "luksi kummide" vastu.

Smile Täitsa nõus! Täitsa minu mõtteid ja läbielamisi kirjeldad.
Vasta
#36

(07-11-2019, 13:09 PM)spitfire Kirjutas:  Kord oli võimalus neid osta 4tk, sai päris pikalt mõeldud, et naahui naada. Ostsime ikkagi välja, aga siis vahetasime kellegagi need tutikate "luksi kummide" vastu.

"sigulli kummid" kulusid küll kiiremini (max 30 tuhat), kuid muhku ei läinud ja neid sai prottida, need EX-d läksid rivist välja kui veel mustrit oli küll ja see tegi defitsiidi ajal hinge haigeks, sellest ka see omaaegne arusaam, et EX on kehvad.
Vasta
#37

R kummid läksid sellepärast keereks/paiste, et rõhku oli vähe. Sellise teede olukorra peale oleks pidanud 2,5atti sees hoidma. Mul juhuslikult kummimanomeeter valetas ja sõitsin pikalt. Lõpuks kui teada sain, siis jäingi kõvade kummidega sõitma. Proovisin veel etteantud rõhuga (1,7atti) korra, kena pehme oli sõita küll.
Äi pole ühtegi luxi kummi lõpuni saanud sõita, kuna hoidis rõhu 1,7 peal. Ma sõitsin oma MI16 kõik siledaks. Sama asi oli EXidega. Sain ka need omale, aga nende saatust ei tea, kuna müüsin auto maha.
Samas üks imelik juhus oli küll EXidega. Käisin karpaatides vist ja tagasitulles Leedu kiirteel kuulen miskit imelikku häält. nagu kiletükk laperdaks tuule käes kergelt. Kuulen ja mõtlesingi, et katusepagasnikul vihmakile on hakanud laperdama. Siis aga äkki plahvatas, et mul ju seekord hoopis Skif taga ja katuseraami polegi. Pidasin kinni ja selgus, et esimene kumm oli tühi ja jooksis velje peal. Paikasin õhu ära ja kumm jooksis edasi, kuni müügini. Samas ükskord Tuudi vahel läks tagakumm tühjaks ja pidi teepealt ära viima. Usu siis veel juttu, et esikummi tühjaks minek on ohtlikum.
Vasta
#38

(07-11-2019, 15:24 PM)motamees Kirjutas:  Samas üks imelik juhus oli küll EXidega. Käisin karpaatides vist ja tagasitulles Leedu kiirteel kuulen miskit imelikku häält. nagu kiletükk laperdaks tuule käes kergelt. Kuulen ja mõtlesingi, et katusepagasnikul vihmakile on hakanud laperdama. Siis aga äkki plahvatas, et mul ju seekord hoopis Skif taga ja katuseraami polegi. Pidasin kinni ja selgus, et esimene kumm oli tühi ja jooksis velje peal. Paikasin õhu ära ja kumm jooksis edasi, kuni müügini. Samas ükskord Tuudi vahel läks tagakumm tühjaks ja pidi teepealt ära viima. Usu siis veel juttu, et esikummi tühjaks minek on ohtlikum.

Mõlemad juhud on elus eneses järgi proovitud kiirusel umbes 90-100. Tagumise rehvi lõhkemist selles elus enam kogeda ei tahaks.
Kui esimene ratas alt plehku pani, ei juhtunud suurt midagi, kukkus šarniiri peale, sädemeid lendas, aga auto säilitas sõidusuuna. Kui tagumine lõhkeb või sääred teeb, siis rebib auto umbes 2m endisest kursist kõrvale, enne kui jõuad rooliga reageerida. Kogu see protsess toimub sama tempoga nagu põdra teelejooksmine, ehk siis reageerida õigeaegselt on väike võimalus.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#39

Mul pole neid Kohtla-Nõmme proti rehve nii hirmsasti kiruda vaja midagi,omas ajas ajasid asja ära küll.Mosse diagonaal rehvi sai mitu korda lasta prottida,radiaalid läksid enamjaolt enne laiali kui muster ära kulus.Kuna sõber oli seal tehases töötanud siis oli asi lihtne ,kogu protsess oli kiire ja alati omad rehvid tagasi.Talvel sõitmiseks sai lastud luxi muster panna,suverehvile sai alguses mingi ebamäärane muster pandud aga hiljem hakati Mi 16 mustrit panema.MinuL küll ühegil rehvil muster pealt ära ei lennanud.Hilisemalt sai hakatud juba ainult MI -16 sõitma ja talveks luxi mustriga rehvidega,sest rehvid olid suht vabalt käes,vähemalt jooks oli garaazis varuks.Kui metsamajandid hakkasid saama Soomest oma kauba vastu Nokia rehve siis sellest ajast on talvel alati korralikud rattad all olnud,see võis olla ast 86 või 87.
Vasta
#40

(07-11-2019, 15:24 PM)motamees Kirjutas:  R kummid läksid sellepärast keereks/paiste, et rõhku oli vähe. Sellise teede olukorra peale oleks pidanud 2,5atti sees hoidma. Mul juhuslikult kummimanomeeter valetas ja sõitsin pikalt. Lõpuks kui teada sain, siis jäingi kõvade kummidega sõitma. Proovisin veel etteantud rõhuga (1,7atti) korra, kena pehme oli sõita küll.
Äi pole ühtegi luxi kummi lõpuni saanud sõita, kuna hoidis rõhu 1,7 peal. Ma sõitsin oma MI16 kõik siledaks. Sama asi oli EXidega. Sain ka need omale, aga nende saatust ei tea, kuna müüsin auto maha. ...
See 1,7 oligi ju diagonaalidel ette nähtud, radiaalidel, vähemalt EXidel oli kohe kindlasti üle 2 ette nähtud. A kui muidugi vana harjumuse järgi lasta "pehmete" rehvidega, siis neid kauaks ei jagunud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne