[maisalup]

Tjuunisin mullafreesi, ei viitsinud rehaga eelmine sügis freesitud muru riisuda ja sammalt oli murus igalpool mujal palju. Siblib nagu kari kanasid. Proovisin mullamättaid ka siblida mis labidaga välja kaevatud, siblis ilusti juurikad mullast lahti. Võibolla on keegi sarnasele mõttele tulnud, kuid pole head lahendust välja mõelnud siis siit saab edasi arendada oma mõtet...

[klaave]

   Tekkis Kutaisi motoplokiga väike mure, äkki kellelgi veel esinenud, saate aidata. Nimelt hakkas frees tagurpidi käiguga kaasa vedama. Lülitushoovast on välja lülitatud, ja vedu ei ole ka sama kiire kui edaspidi käigul, kuid jõuline. (ei ole lihtsalt külma õliga kaasa pöörlemine). Mootori suretab välja kui frees maad puudutab. Milles võib olla probleem. Kas mõned hammasrattad kulunud, lahti,  või reguleerimist vajav käiguvahetus süsteem. See rape on seal plastmassist, ja fiksaatori süsteemist ei saanudki päris hästi aru. Vist kui lülitus hoovad välja võtta, siis peaks sealt välja pudenema lihtsalt kuulike mingi vedruga. Kätte saab aga ainult hoobade plastmassist eraldamise teel. Eks need kuulikesed ja ka pesad on kindlasti kulunud, see on ka vist põhjuseks kui freesimisel näiteks koormus järsult väheneb, lööb freesi välja, eriti esimese käiguga töötades. (Äial hea pehme maa, ilma kivideta, ta eluaeg freesinud teise käiguga, see hoiab küll paremini, kuid ka esineb freesi välja lülitumist.)
  Ega asja muidugi ei paranda jutu ega kirja teel, kuid äkki on kellelgi aimu milles võib olla tõenäoliseim põhjus, mille kallal vaeva näha. (Saan ise ka aru et käigukast, kuid täpsemalt teades oleks ka lihtsam asja lahates tähelepanu pöörata peensustele.)
   Päikest.

[klaave]

Vaatasin ka pilte sellesama foorumi 4-l leheküljel, ja tundub et võib viga olla ka vist lülituskahvlite lahtitulekuga lülitushoova küljest, või deformeerumisega. 

[Raudpats]

Kutaisi motoplokiga seoses, tõenäoliselt seisab ees ristamine kaasaegsema mootoriga. Kas on keegi nõus tegema vahetüki mootori ja käiguosa vahele? Siďuri plaanin jätta originaali, see tuleb läbi puurida/treida vastavalt uue mootori võllile? Väidetavalt pidavat mingis poes olema müüa Lifan mootori paigaldamiseks sobiv detailide komplekt, kas teab keegi sellest midagi täpsemalt rääkida?

[klaave]

Kutaisi motoplokiga seoses, tõenäoliselt seisab ees ristamine kaasaegsema mootoriga. Kas on keegi nõus tegema vahetüki mootori ja käiguosa vahele? Siďuri plaanin jätta originaali, see tuleb läbi puurida/treida vastavalt uue mootori võllile? Väidetavalt pidavat mingis poes olema müüa Lifan mootori paigaldamiseks sobiv detailide komplekt, kas teab keegi sellest midagi täpsemalt rääkida?

Kuskil siin teemas on minu tehtud variandist juttu ja pilte. Originaali läbi puurima ei hakanud, kohandasin vahe tükiga olemasoleva siduri ja uue mootori vända otsa vahele.

[klaave]

Vaatasin veel foorumi läbi ja avastasin, et oma uuest suure mootoriga Kutast polegi pilte pannud. Laiskus. Proovin ülesse leida ja ka ümberehitatud lumepuhurist, mida tõsi küll see talv katsetada ei saanud olematu lume tõttu. Aga töötavad mõlemad ja olen väga rahul. Suure mootoriga on lausa lust freesida, ka kartulivaod saab lahti-kinni-mullatud lausa tühikäigul.  Jõudu ja päikest aretajatele ka edaspidiseks.

[basspolska]

On kellelgi ideid, mis agregaadi rattas võiks antud pildil olla?

[CORRADOg60]

On kellelgi ideid, mis agregaadi rattas võiks antud pildil olla?

Kutaisi super 600.

[velts]

Motoplokk Super 610
Hei. Ehk on veel kellelgi taoline motoplokk säilinud või teab keegi kuskil taolist veel olemas.
Otsin varuosadeks. Vaja käigukastist peaülekande pronksist tiguratast.

[oltsberg]

Puhugem elu sisse soikunud teemale. Meeleolu loomiseks pilt sellest raamatust

   

Vaat millega vange kiusati



Konkreetse teema raames alustan heietusi möödunud aasta kevadest. Tulenevalt soovist tagumendisuurust aialappi laiendada ja veidi kartoffleid kasvatada, sai Kuta haakeseade kohandatud MTZ 05 haakeriistade tarbeks.

       

Piltidel näha üks sahk, esimesed katsed sai tehtud kahe sahaga. Aga kui sarviku rööbe ja sahkade laius ei ühti, siis on tegemist üsna värdjaliku kooslusega. Kuta ümberehitusteta rööbe on max 480mm, sellise laiusega vagu tekitada on, noh, vähemalt naljakas. Sai siis üks sahk küljest võetud ja allesjäänu keskele nihutatud. Aga ikka pole hea, sest kooslus on väga raskesti juhitav kui mitte juhitamatu. Vaod said kõverad ja varieeruva laiusega Lõpuks sai mehhaniseerimise eksperimentidest villand ja "kudusin" valmis lihtsa äraproovitud asjanduse. Teeda tõmbas eest, baaba lükkas tagant ja nii need vaod tulivadki.

   

Baseerub see asi sõbralikus Läti NSVs toodetud käsiadral (mis originaalkujul oli paras kasutuskõlbmatu ikaldus) ja käiku läks isegi Armeenia NSVs toodetud treipingi detail



Ka sel kevadel tahtsid teeda ja baaba aiamaad harida, aga enne, kui freesiga komplekteeritud Kuta üldse aiamaale jõudis, hakkas käigukasti sügavusest kostma nii hirmsat häält, et isegi baaba sai aru, et asi pole õige. Teeda siis kruvis Sarviktaadi lahti ja tegi järgnevad avastused:

   

   

Ehk siis jõuvõtu hammasrattal ja ka käigukasti sisendvõllil hambad kurku löödud   Õnneks juhtus teeda aastaid tagasi olema sama loll nagu Ümera Ülo ja printis interneti välja   Ja kasu oli, sest siingi teemas lingitud Goldoni varuosakataloogid pole enam kätte saadavad



Nagu ka 5 aastat tagasi, tegi teeda Rootsi Goldoni esindusse päringu (juttu teemas eespool), aga see on siiani vastuseta. Kodulehel Goldoni masinaid müügis ei paista, võibolla ongi sellest diilist loobutud. Samas tehase kodukas ikkagi viitab sellele firmale kui Rootsi esindusele.



Õnneks leidub (erinevalt varasematest aegadest) veebipoode, kust neid pulki tellida saaks. Aga seni, kuni kalkuleerida, mõtiskleda ja hoogu võtta, pidi teeda aiamaa läbi "hõõruma", muidu oleks baaba kurjaks saanud   Hea tuttav laenas teedale sellise aparaadi:

   
Võrreldes Kuta freesiga töötamisega on sellel aparaadil mõned naljakad vimkad.

*Esimesel freesimisel ei taha hästi maa sisse minna, aga lidub mööda gloobust nii kiiresti edasi, et peab järel jooksma või püüdma toore jõuga aparaatust tagasi hoida. Millegipärast töötas konkreetne aparaat ainult täisgaasil ega allunud katsele pöördeid vähendada. (Kuta frees läheb hea meelega maa sisse ja sõltuvalt tingimustest saab valida, kas töötada I või II käiguga.)

* Iga järgneva korraga läheb paremini maa sisse, aga võib mõne koha peal ketsi vilistama hakata. Ja üldse suht hüplev ja ühtlast töösügavust on raske saavutada

*Juhitavus jätab soovida. Samas on Kutast mõnevõrra mugavam käsitseda: heaks abiks on tagasikäik ja ei pea käigukangi ja jõuvõttu lülitushoovaga mässama ja ootama, kuni käigukasti hammasrattad suvatsevad lülituda.

*Kui Kuta puhul sai hea tulemuse kahekordse freesimisega, siis selle aparaadiga pidi 5 korda maa läbi käima, et mingit enam-vähem tulemust saavutada. Võibolla üks põhjus see, et Kuta frees pöörleb ilmselt kiiremini, aga antud masina puhul on prioriteediks seatud piloodile vastuvõetav liikumiskiirus.

Kuidas teeda ja baaba muinasjutt lõppeb, sellest edaspidi
[url=https://www.apollo.ee/sojavangid.html][/url]

[olevtoom]

...Võrreldes Kuta freesiga töötamisega on sellel aparaadil mõned naljakad vimkad.

*Esimesel freesimisel ei taha hästi maa sisse minna, aga lidub mööda gloobust nii kiiresti edasi, et peab järel jooksma või püüdma toore jõuga aparaatust tagasi hoida. Millegipärast töötas konkreetne aparaat ainult täisgaasil ega allunud katsele pöördeid vähendada. (Kuta frees läheb hea meelega maa sisse ja sõltuvalt tingimustest saab valida, kas töötada I või II käiguga.)

Mul on välimuselt üpris sarnane Stiga-midagi kasutusel olnud ja sellel ma pole küll leidnud vajadust pöördeid maksimaalsest allpoole lasta. Võlukepp asub masina taga -- tuleb sarvede abil vaid vajaliku sügavusega maasse litsuda. Ega ole siis ka mitme läbimise vajadust, saab masinat nii kaua paigal hoida, kuni muld on peeneks jahvatatud.
Vt.:

[klaave]

Saab Kutaga kartuleid küll panna, ainult ära vea mutti enda järgi vaid lükka ees ja kindlasti kahte korraga. Mul endal vahetükkidega rattavahe 67cm max, sapikajeebi rehvid haagivad hästi, vaod sirged ja kartul kinniajamisel kindlalt vaos. proovin lisada paar pilti eelmisest aastast (pole küll teab mis kvaliteediga aga saab asjast aimu).

[oltsberg]

Tulles freesimise juurde tagasi...

Laenutatud freesil mingit võlukepikest ei olnud, taga olid rattakesed, mille kinnitusdetaili keevitamine oli minupoolne tasu aparaadi kasutamise eest. Vahepeal vestelnud mitme sarnase freesi omanikuga ja kõik kiidavad taevani. Ju siis ei ole paremat näinud... Kuta ja freesi kombinatsioonil on sügavuse hoidmine kindel ja loogiline: üheltpoolt määratud põkatsi ratastega, teisalt freesi tugitallaga. Ja nagu juba mainitud, tulevad Kuta puhul mängu ka puurimisel/treimisel kasutatavad lõikekiiruse ja ettenihke mõisted, mida neil monofunktsionaalsetel freesidel ei ole. Ja mullast sellist "jahu"
minul laenatud freesiga teha ei õnnestunud   Võibolla lihtsalt ei oska...

Ksf! klaave väärib kahtlemata oma kogemuste esitamise eest palju tänu. Tema aparaadist siin eespool kah päris palju juttu olnud. Aga mina ei hakka Kutat suuremaks pilastama. Minu lähenemisnurk see teema
mis kahjuks küll aja- ning energiapuuduse ning võimetuse tõttu "ihutreialit" motiveerida (kahe augu puurimiseks kulus aasta ja neli kuud!) on hetkel soiku jäänud  

Muinasjuttu teedast ja baabast jätkan järgmises postituses.

[oltsberg]

Muinasjutt  

Teeda tegi sellise vägitüki, et haaras ühel sarvikul sarvist:
       
Mõningast riistvara anti kah kaasa:
   
Ehk siis pöördader ja kultivaatori jäänused. Iseasi, mida nendega peale on hakata. Vähemalt oli komplektis kastreerimata haakeseade.

Etteruttav kõrvalepõige: baabale teeda vägitükk esialgu ei meeldinud (juba kolmas sarvik, palju sa neid mõtled koju vedada!) Aga kui teeda rahulikult seletas, et kas parem on lapjuga aiamaad kaevata ja käsikäruga prahti ja küttepuid vedada, siis rahunes baaba maha.

Võibolla ärritas baabat ka teeda aus ülestunnistus, et tehingu käigus kohtus teeda kena noore neiuga   Peremees oli kuskil sõidus ja delegeeris tehingu sõlmimise neiule. Pretensioonika ostjana soovis teeda enne ostmist tutvuda käigukasti sisuga, selleks tuli kaas maha kruvida. Neiu oli väga asjalik. Teeda kamandas nagu Tujurikkuja sketšis: "Nõgõl! Kääri`!" ja kena noor daam tõi vastavad asjandused kohale.

Käigukasti sisu nägi välja nagu uus, see saigi ostu sooritamise kaalukeeleks. Ka külgsidurid töötasid vähemalt "lohistamisrežiimis" perfektselt. Seevastu sarviku välisilme on üsna räbal: ilmselt on teda pikka aega kusagil nõgesepõõsas mädandatud. On ka üks olulisem väline defekt: jõuvõttu lülitushoob on murdunud:
   
Kahjuks murdis teeda kärsitu kangutamise tõttu ka senise sarviku vastava hoova ära   Aga vähemalt annab "uus" sarvik inspiratsiooni, kuidas olukorrast välja tulla.

Muinasjutt jätkub järgmises postituses...

[oltsberg]

Muinasjutt jätkub...

Asjaga lähemalt tutvudes tekkis teedal käesoleva teema pealkirjaks olev küsimus:

Mis motoplokiga on tegu?

Miks nii? Pirkat massina küljes ei ole. Mootor on Itaalia oma:
   
Isegi Boshi küünal oli peal. Kõrvalepõikena: teeda sikutas küll reipalt starterinööri (krdi raske oli   ) aga podisema see kone ei hakanud   Ja üleüldse see mootor teedat ei huvita, mistõttu läheb müüki.

Käigukasti kaant harutades jäi silma ette "VIN kood":
   
Viisnurgad kuulusid küll nõukariigi sümboolika hulka, samuti võib numbrite ees oleva tähe tõlgendada kirillitsa S-iks, aga... Tähelepanuväärne on ka paremas nurgas nähtav sisekuuskantpeaga polt, milletaolisi CCCP kasutas näiteks treipinkidel, mitte laiatarbetehnikal. Ka käigukastis sees olevad poldid ei olnud nõukogude päritolu.

Lenksu küljes oleval külgsidurite stopperil on täht G:
   
Pöörakem tähelepanu plastdetaili mustale värvusele - teeda senisel Kutal on plastvidinad pruunid.
Suretus/turvahoob:
   
Huvitav on ka reeversihoova juures paiknev lenksukinnituse detail, kuhu on peale löödud nooled (vastassuuna nool pildilt ei paista):
   

Kõik eelnev viitab Goldoni juppidele. Seevastu rehvid ja rataste kinnituspoldid (aga ka mõned muud, näiteks lenksu küljes olevad) on nõukogude päritolu.

Eltoodu põhjal järeldab teeda, et tegemist on ühe väga varase Kutaisi tehasest tulnud eksemplariga. On kaks võimalust:

a) aparaat koostati Gruusias Itaaliast toodud juppidest

b) mittekomplektsele Goldonile kruviti külge need üksikud detailid, mida suudeti juba Gruusias valmistada.

Viimane oletus tundub teedale tõenäolisem, seda kipub toetama järgnev pilt:
   
Pöörakem tähelepanu värvitoonide erinevusele. Mõte liigubki sinna, et ilma originaalsarvedeta Goldonile pisteti külge nõukogudemainsed sarved.

Nii et pigem tundub see aparaat olevat rohkem Goldoni kui Kutaisi. Muide, mootorikattel pole kumbagi kirja. Ka ei hakanud itaallased külge panema oma pirkat MADE IN ITALY, sest 100% polnud asi ju nende tehtud. Ja milleks šokeerida nõukogude inimest "nemetskite bukvadega". Kutaisi pirkad polnud ilmselt veel tootmises või ei lubanud itaallased neid kasutada, sest aparaat ei olnud ju 100% сделано в CCCP.

Aga teedal on hoopis praktilisemates küsimustes mõistus otsas. Ühest küljest oleks töötava sarviku komplekteerimine lihtne: pista "uuele" külge Subaru mootor ja mõned "vana" sarviku kobedamad jupid ja õhtuks saaks juba sõitu.

Teisalt oleks viisakas "uus" lahti võtta ja vähemalt tihendid ära vahetada, et mitte hilisemaid võimalikke õlilekkeid kiruda. Samas ütlevad (vene) kolhoosimehaanikud: ne mešai mehhanizmu rabotatj, ehk ära ilma asjata näpi toimivat asja.

Suurema/põhjalikuma projekti (näiteks värvimise) jaoks ei leia teeda hetkel aega ega ressursse.

[Sax]

Kui sel Goldoni mootoril keps ja väntvõll on kasutatavad, siis mul oleks isegi huvi selle vastu
See rohkem selline sado-maso jonn, lõpuks 1 ACME mootor käima saada.
Väidetavalt on see kõige sitem väikemootor üldse maailmas (isegi paljukirutud Tecumtseh on sellest kordades vastupidavam)
Suure tõenäosusega on see sarvik aastateks nõgestesse selle kone pärast jäänudki, aga proovida ju võiks
Mootori kinnitus võiks klappida alloleva pildiga (mul vähe väiksem sugulane töös)
   

[oltsberg]

Saan nüüd kaasfoorumlasele mõningat infot anda.

Kepsu ja väntvõlli seisukorda küll ei tea, aga õli on sees ja ringi käib. Ja pealtpoolt ta kuigi isuäratav välja ei näe
   
Keegi on õhufiltrit mägiaivari teibiga lappinud   Muide, mul on korralikum kütusepaak täitsa olemas.

Poldiaugud sellised:
   
Poldivalem umbestäpselt 6x133:
   

Kui huvi, suhtleme privas edasi.

Kõnealuse "uue" Sarviktaadi näol on tegemist huvitava hübriidiga: näiteks mootor oli külge krutitud nõukapoltidega. Kuigi sidur on ilmselt lääne päritolu (sees SKFi laager), oli ta koostatud tavaliste M6 nõukapoltidega. Tegelikult peaksid olema sisekuuskantpeaga poldid, sest tavalisi saab keerata ainult lehtvõtmega. (Padruni või silmusega ruumipuudusel ei saa.) Koogelmoogeli tõlge ei ütle kah, mis see VITE TCEI täpselt on.

Seevastu sidurivõlli tihend eriti sotsialistlik välja ei näe:
   
Pildilt ei paista, aga pisikesed "nemetskid bukvad" on peal. Huvitavad on ka pea- ja külgsidurite trosside vedrud:
   
"Päris" Kutal on nad silinderjad, mitte sellised tünjad. Ju siis ei viitsitud mässata...
Ja vaadakem nõukameistrite roppkeevitust:
   
Goldonidel paistavad sarved olema enamasti kroomitud, CCCPis ei peetud seda vajalikuks.

EDIT: VITE TCEI ongi sisekuuskantpolt. Ilmselt polnud neid võtta ja kuna Itaalia spetsialistid parasjagu kõrval ei seisnud, läksidki käiku tavapoldid.

[oltsberg]

Enne, kui teeda-baaba muinasjutt jätkub, veidi ajalooheietusi ja lõpuks suisa offtopicut.

Käesoleva teema peakangelase lugu sai alguse 1980, mil Goldoni ja CCCP tegid vastava diili. Daatum on tähelepanuväärne, sest tol aastal boikoteeriti Afganistani sõja tõttu Moskva olümpiamänge ja üleüldse keerati "rahuarmastava töörahvariigi" suhtes kraane koomale. Ehk siis olukord sarnane tänasega. Aga nagu tänagi ei leita sanktsioonide suhtes üksmeelt (kõigil on ju omad huvid mängus!), tegid itaallased asja siiski ära. Võibolla küll keegi tegi nende suunas kurja häält, aga nemad ei teinud sellest välja. Ja lõppude lõpuks: sarvtraktorite tootmisvõimekuse tekitamine ei suurendanud CCCPi sõjalist potentsiaali eriti märkimisväärselt.

Lisaks 600-seeria sarvikute litsentsi/tootmistehnoloogia ostule-müügile hõlmas tehing ka 700-seeria neljarattalisi väiketraktoreid. Maakeeles on neist põgusat juttu ühes 1987 Sotsialistliku Põllumajanduse numbris. Kuna kaaned on kadunud, tuleb oletada, et tegemist on kas veebruari teise (ilmus 2 korda kuus) või märtsi esimese numbriga. Sellele viitab teade, et staarlüpsja Leida Peips sai 1. veebruaril 50-aastaseks.
   
Kahjuks on keegi äia-ämma lastest lehekülje vastaspoolelt välja lõiganud paprika pildi, mistõttu nupukese lõpuosa (näiteks aparaadi hind) on kaduma läinud.

Et selline aparaat pelgalt näituseeksponaat ei olnud, võib lugeda siit
Selgub, et lisaks Kutaisi väiketraktorite tehasele pandi mingi partii kokku veel teiseski tehases.

Ja nüüd küsimus: kas neid Eestisse ka sattus, kas keegi siinsetest on säärast aparaati näinud või käega katsunud või on see kellegi lausa kuuri all peidus?

[mitsumees]

Tulles freesimise juurde tagasi...

Laenutatud freesil mingit võlukepikest ei olnud, taga olid rattakesed, mille kinnitusdetaili keevitamine oli minupoolne tasu aparaadi kasutamise eest. Vahepeal vestelnud mitme sarnase freesi omanikuga ja kõik kiidavad taevani. Ju siis ei ole paremat näinud... Kuta ja freesi kombinatsioonil on sügavuse hoidmine kindel ja loogiline: üheltpoolt määratud põkatsi ratastega, teisalt freesi tugitallaga. Ja nagu juba mainitud, tulevad Kuta puhul mängu ka puurimisel/treimisel kasutatavad lõikekiiruse ja ettenihke mõisted, mida neil monofunktsionaalsetel freesidel ei ole. Ja mullast sellist "jahu"
minul laenatud freesiga teha ei õnnestunud   Võibolla lihtsalt ei oska...

Ksf! klaave väärib kahtlemata oma kogemuste esitamise eest palju tänu. Tema aparaadist siin eespool kah päris palju juttu olnud. Aga mina ei hakka Kutat suuremaks pilastama. Minu lähenemisnurk see teema
mis kahjuks küll aja- ning energiapuuduse ning võimetuse tõttu "ihutreialit" motiveerida (kahe augu puurimiseks kulus aasta ja neli kuud!) on hetkel soiku jäänud  

Muinasjuttu teedast ja baabast jätkan järgmises postituses.


Tere

See hpg sobib jah vaid mullafreesimiseks. Omal 4aasta jookseb. Sai tehtud veoloomaks. Plastrihmaratast 3x lapitud. Lõpuks sai neva alumiinum rihmaratas, samuti selle masina raam on õhem kui konservipurk. Igasugu vinkleid ja plekke läks ja nüüd on masin peaaegu aasta ilusti teeninud

[klaave]

Kui sel Goldoni mootoril keps ja väntvõll on kasutatavad, siis mul oleks isegi huvi selle vastu
See rohkem selline sado-maso jonn, lõpuks 1 ACME mootor käima saada.
Väidetavalt on see kõige sitem väikemootor üldse maailmas (isegi paljukirutud Tecumtseh on sellest kordades vastupidavam)
Suure tõenäosusega on see sarvik aastateks nõgestesse selle kone pärast jäänudki, aga proovida ju võiks
Mootori kinnitus võiks klappida alloleva pildiga (mul vähe väiksem sugulane töös)

Kui ma väga ei eksi siis mul 2 sellist poolikut olemas. Õhtul proovin kui vändad veel liiguvad, julgen pakkuda varuosadeks kellel vaja.