hall, kollane vms värvi number (poolitatud Musta numbriga seonduv teemast)
#41

Aga mis ikkagi oleks soov, mille poole püüda? Omalt seisukohalt, kus mitme hobiautoga saab aastas sõidetud alla 1000 km, on aspekt ka see, et neid lihtsalt aeg-ajalt liikumas hoida.

Pakun konstruktiivse diskussiooni sissejuhatuseks nt.
- rakendub üle x (=40?) aasta vanustele sõidukitele;
- TÜV iga y (=3?) aasta tagant;
- kindlustus igapäevasõidukiga sama lepingu peal.

Oma mätta otsast vaadates rohkem nagu polekski vaja.
Vasta
#42

Sellega oleks täiesti päri

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#43

Mina samuti.
Vasta
#44

Arvestades olukorda, et igasuguseid kokkutulekuid üle riigi siis 1000 km. jääb väheks hooaja jooksul + kui keegi ka Läti tahab minna siis jääb kindlasti väheks. Riiga siit Viljandist 230 km....  2000 km. oleks piisav.
Vasta
#45

Siit jõuame ilusti kuskil kõrvalteemas oleva halli numbri aretule juurde tagasi. Rikkumata, hästisäilinud ja bolt-on meetodil tehaseseadesse taastatavad musta numbri kandidaadid vääriksid oma kategooriat. Leebem ülevaatus hobiautole, mingisugunegi kaitse kindlustuse tabelipidajate vastu, ehk ka hindamine ja kaskovõimalus. Ma vedama ei hakka, aga ajurünnakus kindlasti osalen.
Siiani olen seaduseaugu täitnud mittesõitmise või õigel hetkel pidurdamisega Smile

PS kõrvalteema siin: https://forum.automoto.ee/showthread.php...all+number

PPS vikerkaarest rääkijad võiksid tasem olla

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#46

(18-02-2020, 22:26 PM)Marvin Kirjutas:  Ekstreemseks näiteks võib tuua ühe Opentrackil üle nipli sõidetud Viperi taassünni võidusõiduautona, mis ühtlasi on Marko Mäetamme maal. Kultuurisündmus missugune, ehkki Dodge insenerid ja disainerid ei võinud uneski näha, et midagi sellist kunagi juhtuda võiks. 

Head auto-kunsti ei ole kunagi liiga palju. Seevast autoporri tuleb uksest ja aknast. Pane pilt ka juurde millest jutt käib, muidu võib juhtuda niimoodi. Wink

Aga garanteeritud kvaliteet on Andrey Tkachenko.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#47

Ma panen parem terve jutu sellest autost.

[Pilt: MG_4731small.jpg]
Vasta
#48

(19-02-2020, 01:24 AM)Marvin Kirjutas:  Ma panen

Momeelest käib jutt tehaseväravast väljunud autode konditsiooni taastatutest või siis võimalikest kandidaatidest.....

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#49

(19-02-2020, 01:43 AM)Marko Kirjutas:  
(19-02-2020, 01:24 AM)Marvin Kirjutas:  Ma panen

Momeelest käib jutt tehaseväravast väljunud autode konditsiooni taastatutest või siis võimalikest kandidaatidest.....

Jah, nõus, ja see oligi toodud ekstreemse näitena sellest, mismoodi auto väljanägemine võib olla kunstiteos. Sõna otseses mõttes. Signeeritud ka. See konkreetne auto ei taotle mitte kunagi mitte mingisugust registrinumbrit enam, olgu värv missugune iganes.
Vasta
#50

(18-02-2020, 23:52 PM)Marko Kirjutas:  Siit jõuame ilusti kuskil kõrvalteemas oleva halli numbri aretule juurde tagasi.
...ja postituste liigutamisega siia teemasse saab "kõrvalteemast" teema.

(18-02-2020, 23:52 PM)Marko Kirjutas:  Ma vedama ei hakka, aga ajurünnakus kindlasti osalen.

Jube hea oleks nüüd ühtäkki näha teistmoodi kätemerd - nende oma, kes ei ole nõus ainult targutama ja tahtma vaid asju päriselt teevad ?

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#51

Võin osaleda, iseasi, kui palju minust kasu on.
Vasta
#52

(19-02-2020, 01:24 AM)Marvin Kirjutas:  Ma panen parem terve jutu sellest autost.

[Pilt: MG_4731small.jpg]

Korralikult tehtud, kena tulemus.
Rohkem torkas mulle silma see, mis ikka ja jälle juhtub kui kokku saavad "mutri mehed" ja "kunsti inimesed". Siin artiklis ei olnud seda taiest isegi mitte moka otsast mainitud justkui oleks see tavaline tapeet seinal. Jah, ilmselt on see tapeedina tõesti tehtud, arvutis ja siis klepsuna autole kantud, mis teeb küsitavaks selle, et kui pilt on lõuendil, mis skännitakse arvutisse, seejärel tõenäoliselt paljundatakse korduvalt sama motiivi ja lõpuks kantakse klepsuna autole, siis kuhu jääb kunst ? Nojah, eks see on see igihaljas ja lõputu vaatenurga küsimus. Kui artiklis on 3D koilovereid pidistatud kolme erineva nurga alt ja üles on loetletud vidinad kuni piduriklotsi ja joogipudeli kõrre tootjani, siis vaest "kunstnikku" trükimusta vääriliseks ei peetud Smile Aga hästi on tehtud.

Muidugi kui mõtlema hakata siis ma ei saa üldse aru, miks see treiler queen siia musta numbri teemasse näitena on toodud, sest see ei saa vist isegi punast numbrit, valgest või mustast numbrist rääkimata.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#53

Siin on seda teemat arutatud päris pikalt aga kuhugi ju tegelikult ei jõutud ja teema jäi soiku. Esmalt tuleks paika panna üldse Halli numbri definitsioon (laiemalt võttes hobiautonduse definitsioon). Hall number ei saa olla lohutusauhind neile, kes kas põrusid või ei hakanud üritamagi musta numbri taotlemist. Et siis milleks - mina näeks hallis numbris sammu Eesti hobiautonduse (reaalsuses loomulikult ka mootorattad ja teised liikurvahendid) kultuuri edendamises.

Ehk siis esmalt tuleks defineerida, mis see hobiauto (liikur) on - mis seda iseloomustab.

Näiteks:  

Vanus - isiklikult ma ei piiraks vanust üldse, ka 2020 aastal valminud sõiduk võib olla hobiauto ja 40 aastane liikur igapäeva sõiduk.

Tänavalegaalsus - kas siin peaks/võiks olla mingeid erandeid võrreldes tavaautoga. Näiteks turvarihmade või ketaspidurite paigaldamine sõidukile, millel pole neid kunagi olnud. Täis puur rajaautole, ümberehitused sisse või väljalaskes jne. Ulatuslikud ümberehitused vedrustuses, veermikus... Siit järgmine küsimus, kuidas kontrollida ja kuidas tagada ohutus (ametnike riigis ka muidugi see, kes vastutab või õigemini kuidas need kes ei taha vastutada sellest vabastada).

Kasutustihedus - kas hobiauto kasutamine peaks olema piiratud - a-la kasutatav 3....6 kuud aastas, kas läbisõitu aastas piirata või mitte jne.

No ja siis tegelikkuses see põhiküsimus, mis on eelised on tava registris olemise ees - Mõneti juba tänavalegaalsuse all käsitletud aga mis veel - pikem ülevaatus - välja käidud siin 3 aastat. Üks liikluskindlustus mitmel sõidukil - kuidas sa garanteerid, et mõlemat autot korraga ei kasutata? Mis veel - parem kaitse kindlustuste vastu, kui su hoolega ehitatud sõidukit võrreldakse suvalise rondiga? Kui peaks tulema automaks, siis võimalus soodustusteks või siis maksu vältimine?  
Kindlasti veel asju...

Hr Sirgil on selles osas õigus, et midagi saavutada, tuleb selleks suuta koondada erinevaid klubisid liite jne. Siit jälle see, et kas suudetakse omavahel koonduda ja kokkuleppida, kui üks leiab, et ainuõige on 100% tehase konditsioon ja isegi ajastutruu lisa on saatanast, teine tahab katust madaldada, sildu vahetada, V8 mootorit jne. Kolmas teab, et ainuke õige on see, kui põhi kraabib maad, ratas on lääpas ja tümm peab vähemalt järgmisse valda kostma. Saavutada nende vahel mingit konsensust saab raske olema, veelgi raskem ühise liidu loomine.

Nii et tegelikkuses on mõtteainet küll.
Vasta
#54

(19-02-2020, 15:58 PM)sugraM Kirjutas:  ...
Näiteks:  

Vanus - isiklikult ma ei piiraks vanust üldse, ka 2020 aastal valminud sõiduk võib olla hobiauto ja 40 aastane liikur igapäeva sõiduk.
....
Üks asi millele tuleks rõhuda ja ka tõestada oleks asjaolu, et hobiautod on väga väike vähemus võrreldes tavaliikluses olevate autodega ning riik ei kaotaks märkimisväärselt raha nendele antavate soodustuste pealt. Vanusepiirang on üks kindlaid viise, et kuidas seda tõestada.

30.11.2019 seisuga oli arvel 785907 M1 kategooria sõidukit.
Nendest tootmisaastaga kuni 1990 moodustavad 13.08% sõidukitest.
Nendest tootmisaastaga kuni 1985 moodustavad 5.77% sõidukitest.

Seega vanusepiirang kuni 1985 (35 aastat vanust) puhul jääks 94% M1 sõidukitest võimalikust valimist välja ja saaks rõhuda vähemusele.

Teine teoorias väljapakutav asi oleks kindlustuse piirang ühe aasta jooksul kokku kuni 6 kuud, et siis langeksid veel omakorda valimist välja igapäeva sõiduks kasutatavad autod.

Kokkuvõttes peaks üks eesmärkidest olema kindlasti näidata, et riik ei kaota erisuse tegemisega raha. Kui seda mitte teha, siis vaevalt mingeid soodustusi toovaid muudatusi loota võiks olla.
Vasta
#55

Miks ma ei piiraks vanust on see, et siis ei saa enam rääkida hobiautondusest vaid vanatehnikast. Võhiku jaoks on vanatehnika tunnustamine  musta numbri näol juba olemas ja hakata looma sinna juurde nüanssides erinevat järgmist erisust ei ole kuigi tõenäoline. Vaevalt ka, nende talvel seisvate vähem kui 35 aastaste autode hulk nii röögatult suur on.  Ei teeni riik talvel seisva auto pealt hetkel vähem ja see, kas ülevaatus toimuks 1, 2 või 3 aasta tagant käib pigem ülevaataja sissetuleku pihta. Minu arust just kasutusaja piiramine on see võti, mis välistaks oma igapäevaliikuri registreerimist hobiautona. Selge on aga see, et ainult ajalise piirangu seadmine ei tee autost hobiautot. Vanuseline piirang võib olla hobiauto definitsiooni sees. Ütleme näiteks, et hobiautoks nimetatakse kas üle 25 aastast autot või alla 25 aastast autot, mis vastab ........ tingimustele ning mida ei kasutata aastas üle 5 kuu ja või 10000 km. 
Vasta
#56

(19-02-2020, 19:31 PM)mossepower Kirjutas:  Kokkuvõttes peaks üks eesmärkidest olema kindlasti näidata, et riik ei kaota erisuse tegemisega raha. Kui seda mitte teha, siis vaevalt mingeid soodustusi toovaid muudatusi loota võiks olla.
mis täpselt need "soodustused" on? St millega täpselt koormab riik praegu hobiautondust? Nt ma olen oma hobiautode puhul riigile vaid kütuseaktsiisi maksnud. Ei kujutaks ette, kuidas ja miks selle vabastus käima peaks (sh pettuse elimineerimine).
Liikluskindlustuse- ja TÜV kohustus on ju iseenesestmõistetavad ja kaitsevad kõiki liiklejaid teiste eest. Ning nende rakenduslik pool toimib turumajanduslikel printsiipidel - sinna käsumajanduse toppimine teeks protsessi haldamise kulukamaks, kui väikese grupi võidetav pisku (mis tuleks koos lisakuluga kõigi maksumaksjate taskust).

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#57

(19-02-2020, 20:39 PM)13piisab Kirjutas:  
(19-02-2020, 19:31 PM)mossepower Kirjutas:  Kokkuvõttes peaks üks eesmärkidest olema kindlasti näidata, et riik ei kaota erisuse tegemisega raha. Kui seda mitte teha, siis vaevalt mingeid soodustusi toovaid muudatusi loota võiks olla.
mis täpselt need "soodustused" on? St millega täpselt koormab riik praegu hobiautondust? Nt ma olen oma hobiautode puhul riigile vaid kütuseaktsiisi maksnud. Ei kujutaks ette, kuidas ja miks selle vabastus käima peaks (sh pettuse elimineerimine).
Liikluskindlustuse- ja TÜV kohustus on ju iseenesestmõistetavad ja kaitsevad kõiki liiklejaid teiste eest. Ning nende rakenduslik pool toimib turumajanduslikel printsiipidel - sinna käsumajanduse toppimine teeks protsessi haldamise kulukamaks, kui väikese grupi võidetav pisku (mis tuleks koos lisakuluga kõigi maksumaksjate taskust).
Võimalikest soodustustest rääkis ksf. surgaM selles samas postituses, millele vastasin:

(19-02-2020, 15:58 PM)sugraM Kirjutas:  ...No ja siis tegelikkuses see põhiküsimus, mis on eelised on tava registris olemise ees - Mõneti juba tänavalegaalsuse all käsitletud aga mis veel - pikem ülevaatus - välja käidud siin 3 aastat. Üks liikluskindlustus mitmel sõidukil - kuidas sa garanteerid, et mõlemat autot korraga ei kasutata? Mis veel - parem kaitse kindlustuste vastu, kui su hoolega ehitatud sõidukit võrreldakse suvalise rondiga? Kui peaks tulema automaks, siis võimalus soodustusteks või siis maksu vältimine?  
Kindlasti veel asju...
Vasta
#58

(20-02-2020, 01:16 AM)marz Kirjutas:  Minu jaoks on ka mõni asi selles arutelus mõistmatu. Jutt käib hobisõidukitest, üks osa sellest on uunikumid. Kui nüüd on isikuid, kellele pakuvad huvi autentsena säilinud või sellesse konditsiooni viidud sõidkitega tegelemine, siis neil on selle eest võimalik saavutada väike tunnustus. Üks väike valdkond hobisõidukite suures maailmas omade reeglitega. Ksf. Marvin on suurepäraselt ise põhjendanud seda asja, stiilis, kui valget muhku ei tohi teha, siis pole mõtet reegleid edasi lugeda, nii ongi, see pole sinu teetass. Miks sa peaks vastu tahtmist tegelema musta numbri kriteeriumide täitmisega. Tehniline punktuaalsus on siin ju üks võtmeküsimusi, see ei ole koht loovuse jaoks. Loovalt hobisõidukitega tegelemise hindamiseks on ju samuti igasugu võistlusi olemas.(Kasvõi ABCS erinevate hinnatavate kategooriatega) Võib ju musta numbrit võtta ka kui emotsioonitut protokolli sõiduki teatud kriteeriumidele vastamise kohta mitte seda, et kui on must number, siis peab lahe olema.
Suhtumine on ikka inimeses ja olenemata , mis värvi number su auto küljes on, võidakse sind ikka n...i saata.

Mul ei ole mustanumbrimeestega mitte mingit kana kitkuda. Nagu öeldud - on tore, et nad olemas on ja et nad on suutnud luua enese tegevusele sobiva õigusliku raamistiku. Mul pole selle vastu mitte midagi ning usutavasti neil minu vastu ka mitte Smile. Võib-olla kellelgi teisel on - mul ei ole vanaautonduses sellist kultuurkihti, et ma mingi subkultuuri sisemise elu nüansse tajuksin. Ajan vaikselt oma asja enese maailmataju ja tehnilise maitse piirides ning püüan asju teha sedasi, et enese ees piinlik poleks. Kõikidele meeldida niikuinii ei saa.
End korrates - mulle tundub, et oleks tore, kui eksperthinnangu alusel saaks saaks kultuuriväärtust omavaks tänavakõlbuliseks hobisõidukiks tunnistada ka muude kriteeriumite alusel kui seda on vabrikust väljasõitmise korras olemine. See tähendaks mõistagi seda, et eksperte peaks ka muudest valdkondadest olema, aga võimatu ei peaks see olema. Ma lugesin Indreku vastusest välja, et ta ei pea seda mõeldamatuks. Tore ju. Arutame edasi.
Vasta
#59

(20-02-2020, 01:42 AM)Marvin Kirjutas:  End korrates - mulle tundub, et oleks tore, kui eksperthinnangu alusel saaks saaks kultuuriväärtust omavaks tänavakõlbuliseks hobisõidukiks tunnistada ka muude kriteeriumite alusel kui seda on vabrikust väljasõitmise korras olemine. See tähendaks mõistagi seda, et eksperte peaks ka muudest valdkondadest olema, 

Kui mängu tulevad "kultuuriväärtust" hindavad eksperdid siis läheb kohe pekki nagu läks Baskini teatriga. Lisaks meenub muidugi ametnik Eesti Tollist, kes annab hinnanguid kollektsioonväärtust omavate ja mitteomavate sõidukite kohta. Tema töölaualt tulnud otsusega (teadmiseks tulevastele taastajatele/kollektsioneerijatele) on kuulutatud Mosse 401 mitte kollektsioneerimis väärtust omavaks autoks. Kindlasti on see nimekiri pikem ja rasvasem.

Kultuuriväärtus on kindlasti Tartu-1. Kui natuke fantaseerida, siis teoreetiliselt võiks see auto saada üliharuldase Eesti kollase numbrimärgi, kui number oleks eesmärk omaette.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#60

(20-02-2020, 13:33 PM)spitfire Kirjutas:  Kui mängu tulevad "kultuuriväärtust" hindavad eksperdid siis läheb kohe pekki nagu läks Baskini teatriga. Lisaks meenub muidugi ametnik Eesti Tollist, kes annab hinnanguid kollektsioonväärtust omavate ja mitteomavate sõidukite kohta. Tema töölaualt tulnud otsusega (teadmiseks tulevastele taastajatele/kollektsioneerijatele) on kuulutatud Mosse 401 mitte kollektsioneerimis väärtust omavaks autoks. Kindlasti on see nimekiri pikem ja rasvasem.

Kultuuriväärtus on kindlasti Tartu-1. Kui natuke fantaseerida, siis teoreetiliselt võiks see auto saada üliharuldase Eesti kollase numbrimärgi, kui number oleks eesmärk omaette.

Ma olen küll loomuldasa pigem pessimist, kuid usun siiski sellesse, et arukad inimesed võivad suuta kokku panna arukad meeskonnad. Avalikku sektorit lähedalt ja seestpoolt näinuna ei saa selles küll päriselt kindel olla, kuid asjade mõistlikus suunas liikumist loota ei ole ometigi keelatud. Lolle leidub kõikjal ja alati - seda küll.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne