[Meelis2]

Need rahapadade ulmelised hinnad tulevad küll asja ajaloolisest väärtusest ja leiu kontekstist mitte leiu enese rahalisest väärtusest.
Enamuse vanaaegsete müntide hinnad kõikuvad tänapäeval paari kuni paarikümne tugriku kanti, mõni üksik haruldasem eksemplar sajast kuni paari tuhande kanti ja mingi eriti haruldane millest on säilinud poolteist tükki võib siis ka ulmehinnas olla. Näiteks hõbeda puhaskaal on hetkel sõltuvalt proovist 12-30 senti grammist aga palju seda hõbedat neis leidudes ikka on, enamuses vaskmündid.
Kui aga kavatseksite ise ulmelise ehk nt 30 kg rahapaja ära lahendada siis ilmselt oleks sellest 3/4 on vask ja 1/4 hõbe ehk rahaliselt 7,5 kilo hõbemüntide  eest saaksite kokkuostus võib-olla tuhande-paari tugriku kanti, vase hinda võite ise Kuusakoskist vaadata. Täiendava boonusena saate lisaks kriminaalasja kraesse sest selline leid ei jää ega pole ka ükski seni jäänud vaka alla ja kokkuvõttes läheb see koos kohtukulude, kahjunõuete, advokaaditasudega maksma kümneid kui mitte sadu tuhandeid.
Samas on ka mure sellega et kui leiad rahapaja ei taha keegi sellega otseselt tegeleda. Omal rahapada leitud juba vist 4-5 aastat tagasi. Sai teatatud kuhu vaja et mis, kus, kuipalju ja milliseid ja et saaks tööga edasi minna tulge korjake ära või tehke midagi. Üks ametnik kadus nagu mutiauku, teine oli üllatunud aga ka selle huvi vaibus jne. Öeldi et korjake mündid kokku ja hoidke alles. Nahher ma nendega teen ja ei taha oma rahva ajalugu ka hävitada. Eks ootan järgmist ametnikku....

[diesel]

leiud läevad jupi kaupa müüki ja kui keegi süüdistama hakkab, siis saadetakse puu taha ja öeldakse, et asjad vanaema pärandvara hulgast.

[tõnn]

Samamoodi võiks maast leitud telefoni või rahakotti vaikselt tinistada kuid miskipärast mõned inimesed pigem loobuksid sellest, isegi kui teavad, et leiutasu on heal juhul aitähh või umbes sokolaadi raha.
Teine seltskond aga tunneb ennast rahvavaenlasena, kui pole midagi pihta pannud, isegi kui on uhked autod maja ees siis elektri töödel abis käies avastad töö lõpus, et keegi on kruvikeeraja või näpitsad ära nihverdanud.

Nagu üks ukraina päritolu töökaaslane teinekord ütleb.
Inimesed ei varasta selle pärast, et nad on halvad või pahatahtlikud, nad varastavad selle pärast et nad on inimesed.

[Talupoeg taluja]

Vene ajal saime lihtsalt vargaks. Kolhoosnikud varastasid põllult põhku ja õiendama tuldi eraomaniku juurde. Pärast muidugi tuli ju välja, et kolhoos varastas põlistalu maadelt hulga aastaid.

[Meelis2]

leiud läevad jupi kaupa müüki ja kui keegi süüdistama hakkab, siis saadetakse puu taha ja öeldakse, et asjad vanaema pärandvara hulgast.

Nn käibemüntide hind algab Ostas, Kuldses Börsis või E-Baus tavaliselt 10-st sendist  ja müüd neidki aastaid. Võid kindel olla et sul hakkab häbi nii vaese vanaema pärast . Praegune pakkumine: https://www.osta.ee/index.php?q%5Bq%5D=m%C3%BCnt&q%5Bdesc%5D=1&fuseaction=search.search&q%5Bshow_items%5D=1&q%5Bshow_shop%5D=1&q%5Bcat%5D=1538
Muidugi pean silmas ikka ajaloolisi münte.
Asja väärtus on ikkagi kohas, leius ja kontekstis ja selle hävitamine on jääb igaühe südametunnistusele.
Karma on bitch

[meli666]

Kahjuks ei ole veel ääreni täis saanud.

Tuli koristamisega välja suurem peotäis münte. Rahaliselt väärtusetud, aga pada aitavad ikka täita. 
Tasuta. Huvi korral PS, saab kättesaamist arutada.
         

[mossepower]

....Juba lapsest saati olen unistanud rahapaja leidmisest. Olen juba suht vana mees ja ausaltöeldes ma kahtlustan seda, et kõigile soovijatele ei jätku enam neid...

See rahapaja leidmine koos kogu maailmale leiust kellamisega võib tuua päriselus pigem rohkem pettumust kui rõõmu. Üks Saaremaa 7. klassi koolipoiss leidis põllult kartuleid võttes 1999. aastal rahapaja, mille väärtus võis asjatundjate sõnul küündida miljoni kroonini. Samas artiklis kirjutati leidjale leiutasuks saavast 10% väärtusest. 2007. aastal kui samast kandist tuli välja järgmine rahapada, siis toodi artiklis välja, et siiani oli suurim makstud leitasu 50 000 krooni. Seega suuremat summat see koolipoiss reaalselt oma leiu eest saada ei saanud. Tõenäoliselt läks sealt veel tulumaks ka maha.

Muidugi ausus on kõige tähtsam ja oma riiki petta ega reeta ei tohi, kuid kogu ilmale väljahüütud miljoni kroonise asja eest 20 korda vähem raha saada ja sellest tulumaks ka veel maha on ka natukene nadivõitu. Omalajal kindlasti leidjale suuremat sorti pettumus, et aus inimene sai riigipoolt omamoodi lüpsta.

Eks igaüks võib ise järeldada, et kas tasub rahapada leida või mitte

Miks sa kaevad neid 20 aasta taguseid fakte välja?
Tänapäeval võidakse leiutasu maksta kuni leiu turuväärtuse ulatuses.

https://tehnika.postimees.ee/3973157/rah...e-leiutasu

Justnimelt "võidakse maksta". Tegelikult võib ka nüüd 20 aastat hiljem saada edukalt vasta pükse. Küll leitakse vajadusel seaduste järgi viis kuidas maksmisest ära laveerida (2019):
1. Rahalises mõttes üldse kõige väärtuslikuma leiu tiitlile kandideeriv ese Eestis
2. Leidja soovib leiutasu
3. Vastus: Leiutasu ei määrata leidjale, kes kuulub arheoloogilisi uuringuid tegevasse meeskonda
4. Pettunud leidja ütleb oma seisukoha antud olukorra kohta ka hiljem välja: 
"Kardan, et kui "tunnustus" piirdub aukirja ja sooja käepigistusega, võib juhtuda, et vähesed leiud, mis muinsuskaitseametisse jõuavad, jäävad edaspidi sinna jõudmata. Ja ma ei räägi hetkel endast,"

Isegi viimase artikli pealkiri on käesoleva ausa leidja üle irooniline ja asja hästi kokkuvõttev: Kullaleidja tasu: kütuseraha ja käepigistus

[Talupoeg taluja]

Maailm areneb kiiresti aga aususe eest ei maksta siiamaani sittagi.  Seega pole arengust mingit tolku. Kiviaeg kestab.  
T.

[Meelis2]

1. Rahalises mõttes üldse kõige väärtuslikuma leiu tiitlile kandideeriv ese Eestis
2. Leidja soovib leiutasu
3. Vastus: Leiutasu ei määrata leidjale, kes kuulub arheoloogilisi uuringuid tegevasse meeskonda
4. Pettunud leidja ütleb oma seisukoha antud olukorra kohta ka hiljem välja:
"Kardan, et kui "tunnustus" piirdub aukirja ja sooja käepigistusega, võib juhtuda, et vähesed leiud, mis muinsuskaitseametisse jõuavad, jäävad edaspidi sinna jõudmata. Ja ma ei räägi hetkel endast,"

Kas te olete kunagi arheoloogilistel kaevamistel käinud ja kuijutate ette kuidas seal töö käib? Kogu ala jagatakse ruutudeks ja alates esimeste leidude horisondist läheb töö edasi pintsli ja prügikühvliga. Igal kaevamisel on abiks palju abitööjõudu, kas vabatahtlikud, tudengid, kohalikud või siis mõnede foorumite kaudu appi palutud nt detektoristide klubi liikmed. TÖÖTAB MEESKOND. Ja kui siis tööde käigus leitakse nt 30 väärismetallist eset kas siis hakatakse jagama- sina kärumees saad selle sõle eest niipalju pappi, sina detektoriga saad teise sõle eest natuke rohkem, sina tudeng saad selle mündi eest veel rohkem jne???
Ja kui siis meeskonna koosseisus olnud ja oma aparaadiga piiksu leidnud detektorist ütleb: 4. Pettunud leidja ütleb oma seisukoha antud olukorra kohta ka hiljem välja:
"Kardan, et kui "tunnustus" piirdub aukirja ja sooja käepigistusega, võib juhtuda, et vähesed leiud, mis muinsuskaitseametisse jõuavad, jäävad edaspidi sinna jõudmata. Ja ma ei räägi hetkel endast,"[/i]
Sellest järeldaks küll et kui see vend oleks selle leiu ise leidnud ei oleks ta sellest kõssanudki vaid oleks müünud leitud kraami esimesele huvilisele paarikümne või sajakonna tugriku eest. Ja ilma teadmiseta mis ajast, kus kohast, mis asjaoludel leitud ese oleks väärt vaid materjali hinda.

[Raivo]

Justnimelt "võidakse maksta". Tegelikult võib ka nüüd 20 aastat hiljem saada edukalt vasta pükse. Küll leitakse vajadusel seaduste järgi viis kuidas maksmisest ära laveerida (2019):
1. Rahalises mõttes üldse kõige väärtuslikuma leiu tiitlile kandideeriv ese Eestis
2. Leidja soovib leiutasu
3. Vastus: Leiutasu ei määrata leidjale, kes kuulub arheoloogilisi uuringuid tegevasse meeskonda
4. Pettunud leidja ütleb oma seisukoha antud olukorra kohta ka hiljem välja: 
"Kardan, et kui "tunnustus" piirdub aukirja ja sooja käepigistusega, võib juhtuda, et vähesed leiud, mis muinsuskaitseametisse jõuavad, jäävad edaspidi sinna jõudmata. Ja ma ei räägi hetkel endast,"

Isegi viimase artikli pealkiri on käesoleva ausa leidja üle irooniline ja asja hästi kokkuvõttev: Kullaleidja tasu: kütuseraha ja käepigistus

Tegelikult oleks see kodanik võinud neid asjaolusid ju enne teada. Ilmselgelt kasutati aktsiooni käigus näiteks tundlikku informatsiooni, millele hobiotsijatel liipääsu pole või siis asukoha mõttes kuhu neiile ligipääsu ei anta.

Olles firma palgal, jääb minu panusest tekkinud kasum firmale, autoriõigused ja patendid ka, kui just varem pole teisiti kokku lepitud.
Iseasi, et minu ponnistust võiks pärast ju veidi asisemalt tunnustada.

[diesel]

liikluses hakkab silma, et mõne audi pära peal noobel nummer 5.0 või on ta äkki 50.
netist otsin ja sellise tähise taga on kolme liitrine diisel. või siis ka lahja neljane.
volkaril oli vanasti v10 vist viie liitrine.
a mis see tänapäe audidel tähendama peaks?

[Aare R.]

Vanasti oli tõesti kõik arusaadav, kui mudelitähist vaadata. Aga kas volkaril oli 5-liitrist, Audidel oli küll vist 5.0 V10, sama mootor, mis Lambol, volkaril suhtes võin küll eksida. Mingitel volkaritel on küll 4.0 W8 (mitte V) ja ka W12 6.0. Bemmi puhul on täpselt sama- varem teadsid täpselt, et 730 oli 3-liitrine (vanemad R6 ja uuemad V8) , 735 kolmepoolene (samamoodi R6 ja V8, viimased küll uuemad mudelid), 740 oli V8, ka diisel) ja 750 oli 5.0 V12. Kui aga uusi 7-seid traktoreid vaadata, siis 730-740-750 on kõik sama, 3.0 R6 mootoriga, kuid esimene on ühe, teine kahe ning kolmas kolme turboga. Nõme ju.

[mossepower]

...Kas te olete kunagi arheoloogilistel kaevamistel käinud ja kuijutate ette kuidas seal töö käib? Kogu ala jagatakse ruutudeks ja alates esimeste leidude horisondist läheb töö edasi pintsli ja prügikühvliga. Igal kaevamisel on abiks palju abitööjõudu, kas vabatahtlikud, tudengid, kohalikud või siis mõnede foorumite kaudu appi palutud nt detektoristide klubi liikmed. TÖÖTAB MEESKOND. Ja kui siis tööde käigus leitakse nt 30 väärismetallist eset kas siis hakatakse jagama- sina kärumees saad selle sõle eest niipalju pappi, sina detektoriga saad teise sõle eest natuke rohkem, sina tudeng saad selle mündi eest veel rohkem jne???

Pea igas konkreetset leidu kajastavad artiklis on välja toodud, et tegu ei ole tavapärase leiutasu juhtumiga, vaid Eestis erakordse ja ainulaadse leiuga. Tsiteerin: "Oktoobri lõpus arutavad seda küsimust nii muinsuskaitse nõukogu kui ka muinsuskaitseameti arheoloogia eksperdinõukogu eksperdid. Kui eksperdid toovad selles küsimuses välja uusi üksikasju ja võimalusi, võtame neid lõpliku otsuse tegemisel kindlasti arvesse. Püüame ka omalt poolt leida täiendavaid alternatiivseid võimalusi."

Ühesõnaga otsustati sisuliselt selle üle, et kas tunnustada oma vabast ajast ja tahtest arheoloogidega koostööd teinud detektoristi vabatahtlikku tööd ja ausust vääriseseme leidmisel. Eksperdid ja nõukogu otsustasid seda mitte tunnustada ning lähtuda seadustest, seetõttu tõenäoliselt ka viimase artikli irooniline pealkiri, mis vihjab otseselt kogu Eesti rahva silme all ksf. Talupoeg ütlusele: aususe eest ei maksta siiamaani sittagi

Kui otsida analoogiat ainulaadsete juhtumitega, millel puhul tehti lõpuks seadusi eirav eriotsus, siis meenub hiljutine juhus, kus sünnitava naise juurde sõites kiirust ületanud mees sai esimese hooga 160 eurot trahvi liiklusrikkumise eest. Hiljem aga trahv tühistati ainulaadse juhtumi ja inimliku lähenemise tõttu. Käesoleva kullaleidja näitel, aga oleks võinud sellele kiirusületajale välja tuua, et seaduses pole mitte ühtegi punkti, mis lubaks eraisikul sünnitava pereliikme juurde jõudmiseks kiirust ületada. Lisaks on lapse saamine ju 9 kuud ette-teada planeeritud sündmus, nii et mingist ettenägematust vääramatust jõust ei ole juttugi.

[Daff]

liikluses hakkab silma, et mõne audi pära peal noobel nummer 5.0 või on ta äkki 50.
netist otsin ja sellise tähise taga on kolme liitrine diisel. või siis ka lahja neljane.
volkaril oli vanasti v10 vist viie liitrine.
a mis see tänapäe audidel tähendama peaks?

Pidi tähendama, et rabab minna  nagu viieliitrine kuigi on kolmene.

[nootsii]

Kui kellegil on ligi siis võiks jagada uue fiat ducato(ma arvan teised õeksed omavad samasid tulesid) tule referentsiarvu.

[_rein_]

Vanasti oli tõesti kõik arusaadav, kui mudelitähist vaadata. Aga kas volkaril oli 5-liitrist, Audidel oli küll vist 5.0 V10, sama mootor, mis Lambol, volkaril suhtes võin küll eksida. Mingitel volkaritel on küll 4.0 W8 (mitte V) ja ka W12 6.0. Bemmi puhul on täpselt sama- varem teadsid täpselt, et 730 oli 3-liitrine (vanemad R6 ja uuemad V8) , 735 kolmepoolene (samamoodi R6 ja V8, viimased küll uuemad mudelid), 740 oli V8, ka diisel) ja 750 oli 5.0 V12. Kui aga uusi 7-seid traktoreid vaadata, siis 730-740-750 on kõik sama, 3.0 R6 mootoriga, kuid esimene on ühe, teine kahe ning kolmas kolme turboga. Nõme ju.

VW on Phaeton 5,0 l (4921 cm³) V10 turbodiiselmootor, võimsusega 313 hj (230 kW), ning suurima pöördemomendiga 750 Nm. Kiirendus 0-100 km/h on 6,9 sekundit.

[13piisab]

Küsin aga muud: kas Uninaksi Naks KS saab ka armatuurvõrguga (õhekrohvina silikaatseinal) kasutada? Tootja nii ei reklaami, kihipaksust näeb ette 4..12mm ehk siis lubab ka õhukest kihti.

Selle krohvi häda on see, et ta ei ole väga hästi liibitav. Tera on ka suur. Võrguga krohvimine eeldab, et pead jõudma parajalt paksu segukihi seinale tõmmmata, sinna sisse võrgu suruma ja uue segukihiga võrgu ära uputama, siis kergelt lattima või liipima. Sisseviskamise teel peale kandes ei jõua seda kõike teha, et õhukest kattekihti saavutada. Ise tembiks teda mõne fassaadiseguga, mis annaks plastilisust juurde. Näiteks Therm310 või mõni muu mark. Olen teinekord sedasi teinud, kui vaja mõni sügavam koht seinas kiiresti ja tõhusalt ära täita.

Jah - see KS on nt õhekrohviga võrreldes amatöörile tüütu ?
Naks KS sisse igatahes ma võrku uputada ei suutnud ja jäi ilma. Proovisin katselapil nn märg-märjale meetodiga KS peale õhekrohvi+võrku pannes "päästmist", aga see ei õnnestunud kohe mitte. Õhekrohv kleepis end all oleva KS külge ning liipimisel (ja armeervõrgu uputamisel) tahtis kogu pealolev kompott hõõrutiga kaasa tulla. Ehk siis silikaadi ja krohvi nake jäi nõrgimaks lüliks ja kogu kompoti ühiseks tasandamiseks liiga nõrgaks.
Võimalik, et ma ei tabanud ka päris õigeid hetki, aga igatahes järeldasin, et nii mul asjast asja ei saa
Ka ei lattinud ma aluskrohvi päris siledaks vaid püüdsin kõike üheks silumiseks jätta.
õhekrohviga KS tempimist ei proovinud.

nüüd on järgmine mõttekoht: kuidas läheneda silikaatseinaga kuiva ruumi seintele.
seinad otseselt sirgeksajamist ei vaja. Hoone on küll soojustatud, aga ma ei pruugi seda talvel küttesse panna (hoidun esialgu põrandaküttesse vee laskmisest plus soojapumbale eraldi juhitava teise hoone mikseri lisamisest). Niiskusbilanss võib olla "huvitav", kuna ilmselt kütan talvel aeg-ajalt siiski kaminaga soojaks. Ventileerimise teen lihtsalt vanakooli "auk seinas"-tüüpi ja sealt ei raatsi ju väga seisval hoonel sooja välja lasta.
küsimused:
- ei maksa ju vist hulluks minna ning kipspahtleid maha kriipsutada?
- ning ühtlasi on ju ikka ok ka krohvimine teha kipskrohviga?
- kas peaks kusagil (nt välisseintes) kasutama aluskihina ka tsemendipõhist krohvi? St kas sel oleks mingit rolli suurima kondendsiohuga kohtades või mitte?

ma võib-olla kipsi osas paranoiline, aga parem karta, kui pärast mingite imelike asjadega tõtt vahtida

[alfredo]

Ma esinen siis jällegi ehitusexperdi osas ::

Kipskrohv kuivas ruumis on bueno. Senikaua kui suuremas koguses märga ei saa, ei juhtu midagi. Tegin kümme aastat tagasi garaazi uksepõsed sellega ära ja kuskilt ei kuku midagi. All samuti silikaat, pealegi niiskusreziim on tihtipeale kõikuv.

Kipspahtliga väga kogemusi pole, olen proovinud, aga käsitlus ja lihvimine ei istunud, samuti tekkis kruntimisel kahtlus, kui sügavale see sinna sisse imeb, üldiselt tuli teibiga koos mõnest kohast ka pahtlit maha. Mingi ceresiti toode oli, anti poest prooviks kaasa. Rohkem pole asja vastu huvi tundud, ehk on neid ka paremaid oelmas. Aga jällegi, teda on kehva käsitleda, sihuke liimine ja veniv tatt. Hiljem võib hakata kihte maha kooruma, kui mitmes kihis teha. Õpetuses oli jah, et tehke ühes kihis, aga ei saanud hakkama..

Sihukese prosta seina peale soovitaks pärast kipskrohvi(ei soovita uninaksi oma, võta kõige levinum mp-75) tavalist L-i või LR+. Kui tahad vähe omapärasemat struktuuri, siis leia mõni vana laiem pintsel, hari või luud ja vea jooni või pitse sisse. Koos loomingulise lihvimisega tekib päris ilus mateeria. Kui on veel prostam ruum, siis pahteldad korra-kaks üle ja võid ilma suure lihvita värvi selga virutada(kruntvärv ka kindlasti vahele).

Tsementkrohviga pole vast mõtet jännata, see nagu rohkem väljapoole mõeldud ja kipskrohvi on ka kordades kergem käsitleda.

[margus61]

Kui kellegil on ligi siis võiks jagada uue fiat ducato(ma arvan teised õeksed omavad samasid tulesid) tule referentsiarvu.

25?

   
   
   

[nootsii]

Mina tänan