[olevtoom]

. Eriti meeldis mulle sealt valikust prijomniku manual mida nimetati "All-in-one Superheterodyne". Maakeelne vägavabatõlge võiks siis olla umbes "panenkuhutahanikkagisuperhetero". Krt  kopivraiteritel ikka mõte lendas

...ei lennanud väga midagi... superheterodüün on vastuvõtulülitus, kus vastuvõetav sagedus hakatuseks (võib-olla pärast üht kõrgsagedusvõimendusastet) teisendatakse kindlaksmääratud vahesageduseks, mille edasine võimendamine ja detekteerimine on lihtsam.
Ja kas "all-in-one" võis tähendada seda, et kogu raadio oli ühes kastis?

[Formika]

Natuke ka Novembri tegemistest EMKA nr 2 juures. 80+ aastat on ikka oma jälje jätnud, samuti on mõlemasse esi nurka selle aja jooksul pauk kirja saadud. Vasakusse nõrgem, paremasse soliidsem. Tagumist raami otsa on lapitud ja muidu neetidega kinnitatud detailid rõhuvas enamuses üle keevitatud. Mõtlesin, et miks anti neile KGB masinatele uued raami numbrid aga nüüd on näha, et seoses V8 kasutusele võtuga on raami esiosa ikka täiesti teistsugune ja samuti tagant käigukasti kinnitus. Kuigi üleminekul GAZ 11-le raami numbreid ei muudetud. Muidugi seal need muudatused ka väiksemad. Näiteks M1-l ja M11-l kinnitub käsipidur käigukasti külge aga V8 puhul tuleb teha täiendav konstruktsioon. Selle audentsuses ei tasu norima hakata, sest see on meie poolne täielik omalooming, ehk nägemus, kuidas ta omal ajal võis välja näha. Muidugi Projekt nr 1-l on selle koha peal raamil augud olemas, koht teada aga ega see hoidik ise tegelikult suurt erineda ei saa, sest asend ja töövõimekus panevad selle asja küllalt kitsasdesse raamidesse.
   
   
   
   
   
   
Raam sai liivapritsitud, krunditud. Vahelduse mõttes tegi keevitaja poiss ka uue aku kasti, millest muidu olid aimatavad räbalad järgi jäänud. Teine selline vaja teha ka kõrvalistuja istme alla ja oli ette nähtud tööriistade paigaldamiseks. Seda enam sellel autol ei eksisteerinud ja oli pealt aukki kinni keevitatud.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
Paigad maha lõigatud, needid asendatud, avarii jäljed likvideeritud. Keevitus ja plekitööd selle auto kallal jäävad nüüd paariks kuuks seisma. USA-st saabusid lõpuks plekid GAZ A-le ja see on vaja ennem ära lõpetada.
   
   
   
   
   
   
   
   

[Formika]

Kuigi kere  tööd GAZ M1V8-2 kallal sai ajutiselt Novembri lõpus peatatud jätkub muude sõlmede otsimine, tegemine. Rohkem küll tegemine, sest auto juppide, mille tegemine lõpetati 80 aastat tagasi, leidmise tõenäolisus on 0 lähedane. Liigub küll mõningaid amatöör arheoloogide, nagu Taavi, poolt leitud juppe aga need on üldjuhul kasutus kõlbmatud. Kuna plaan on teha ikkagi originaalne auto, siis pidurisüsteem tuli jooniste järgi Ukrainast uus tellida. Loodan, et hakkavad tööle ka. Selle aastaga siis tõmban ka sellele projektile joone alla. Märtsis - Aprillis püüan mõlema M1-ga täismahus edasi minna. Uuest aastast pühendun ZIL 115-ne, ZIM Faetoni ja GAZ 31013 komplekteerimisele ja püüan edasi liikuda GAZ A projektiga. ZIS 110 projekt seisab, osalt vahendite nappusest, osalt Lõunamaa meeste võimetusest projektile hinnalipiku külge riputamisest. 
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   

[Formika]

Natuke M1V8 nr 2-ga ka tegeldud. Kuigi sai mainitud, et kere tööd selle isendi kallal veel paariks kuuks peatatud, siis raamiga sai natuke tegeldud. Nimelt keevitus tööd sai ühele poole juba eelnevates postitustes aga rooste uss on oma töö teinud ja pärast liivapritsi sai vastu võetud otsus need augud lihtsalt pahtliga täita. Aga eks piltidelt näha mis ja kuidas.
   
   
   
   
   
   

[speedsta]

Mis on selle kastiga GAZ-i täpne mudel? https://youtu.be/oKetxBcGEs0?t=76
Tagant vaates: https://youtu.be/oKetxBcGEs0?t=350

[Formika]

Mis on selle kastiga GAZ-i täpne mudel? https://youtu.be/oKetxBcGEs0?t=76
Tagant vaates: https://youtu.be/oKetxBcGEs0?t=350

GAZ 415

[Formika]

Pikalt on see projekt varjusurmas olnud ja teoreetiliselt oleks pidanud veel olema aga keevitaja poisil polnud momendil väljakutseid, siis ei saa ju head meest lasta koju kotile vaid võtsin südame rindu ja vaatamata üha tumenevale tulevikule sai vastu võetud otsus projektiga edasi minna. Meeldetuletuseks et selles postituses on tegemist kahe autoga. Üks siis originaal M1V8 ja teine replika M1v8. Miks nad siis koos siin on? Aga nad on nii läbi omavahel põimunud ja töö ja jupid ka samad. Originaali ehitan endale ja püüan selle kokku panna nii originaalsetest juppidest kui vähegi võimalik aga see teine, ehk replika peab leppima suuremalt jaolt tänapäevaste järgi tehtud juppidega. Replika saatus on tõenäoliselt kunagi ilustada ühte Moskva eramuuseumi. Kuigi eelnev kokkulepe on tehtud, siis praeguses Corona maailmas ei või millelegi kindel olla. Ettemaksu pole tehtud ja mis saab Vene rublast, nafta hinnast ja muudest Venemaad tabada võivatest hädadest teab ainult vana Jumal ise. Igatahes ma püüan need mõlemad autod järgmise aasta lõpuks valmis saada ja eks siis näha pole. Nüüd siia ka väike pildiseeria möödunud kuu tegemistest. Eks need räägivad ise enda eest.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
Panen uude postitusse veel mõned pildid, millegipärast siia rohkem ei lase.

[Formika]

Veel mõned pildid siis.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   

[Formika]

GAZ M1V8 ja GAZ M1V8 (replica) projektid oma keerukuse ja suure töömahu, varuosade puuduse või nende hullude hindade tõttu jäävad vinduma veel 2-3 aastaks. Praegu käib töö ainult replica kere kallal. Selgus, et katuse tendi auk on algsest suuremaks lõigatud, mille on tinginud tõenäoliselt ääre ära mädanemine. Õnneks on mul veel üks kere, millel on katus
on säilinud originaalsena. Planeeritud oli see küll M1V8 originaalile, sest seal oli see hoopis kinni keevitatud. Nüüd, kui kunagi selleni jõuan, siis tuleb see lihtsalt uuesti lahti lõigata. Lähemalt sellest katuse vahetuse tagamaadest siis, kui sinnani jõuame. Et miks sai selline raske otsus vastu võetud. Palju aega on läinud ka uste sobitamisele. Tõenäoliselt omal ajal (85 a. tagasi) nad vaatasid ka kiiva aga soov on nad ikkagi ilusti joone peale saada. Muidugi pole mingit garantiid, et tegemist originaalsete tehasest paigaldatud ustega. Käisin eile Uberis Tartus ja sealsed mehed seletasid, et pea kõik uued detailid, mis neil Porschedele tulevad on vaja ümber teha. Ei tulede, ei uste jooned lähe kokku. Mis sa siis veel 85 a. vanustest Emkadest tahad. Mõni pilt ka aprilli lõpu seisust.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   

[Formika]

Jätkub uste sobitamine. Valmis said tööriista ja aku kastid. Nendest oli järele jäänud ainult tööriista kasti puhul kinni keevitatud auk ja aku kasti asendas mingi omaloominguline raam.
   
   
   

[Formika]

Kuna GAZ M1V8 projekt on minu senistest projektidest kõige raskem, võrreldav ainult ZIL 115-ga, siis panen siia üles natuke informatsiooni plekksepale, et mida saab kasutada Fordi juppidest selle auto taastamisel.

https://www.bobdrake.com/19331934

Käiguosa ehk transmissioon on enam vähem venelaste omalooming ja Fordilt pole midagi võtta aga kereosaga on palju ühist. Huvipakkuv on isegi selline asi, et transmissiooni koostamisel on kasutatud meeterkeermega polte, siis kere puhul on kasutusel tollkeere. Välistatud pole muidugi ka see, et need telliti Ameerikast, kuna uste ja muud pisidetailid on üks ühele sarnased.

[Formika]

Tasapisi edeneb ka M1 plekitööd. Kuna juppe saada pole, siis tuleb kõik detailid plekist ise välja vormida, mis küllaltki töömahukas ja aeganõudev ettevõtmine. Plekksepal õnnestus mingi ime läbi isegi uste vahed normaalseks saada ja külje triip silmale mitte häirivalt jooksma panna. Teades, milline see pilt algselt oli, siis minu hirmud ei täitunud ja plekksepp sai asja ilusti korda. Lausa uskumatu, kuidas aastatega võib kere ära vajuda ja muidugi aitasid sellele kaasa ka saadud kõksud ette ja taha. Ikkagi 83 aastat vanakesel turjal. Tagumine põll, teisiti ei oska seda nimetada tuleb ka uus teha. Vana lappimine läheb kallimaks. Tagumised sisemised porikoopad said ka valmis aga eks neid ussitanud ja mädanenud kohti veel jagub.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   

[Formika]

Pea 2 kuud pole EMKA tegemisest sõna võtnud. Lusikat pole nurka visanud, kuigi plekksepp pidas ka suve vaheaega, siis midagi on ikka toimunud. Tagumine põll sai uus tehtud. Vana lappimine läinuks kallimaks. Astme lauad tulevad ka uued. On teised igatpidi kõverad ja roostet ka omajagu. Esi poritiivad tuleb taastada. Venes, Sverdlovskis üks seltsimees küll toodab neid aga hind küllalt krõbe, 3K €-t + saatmis kulud ja praegu see väga komplitseeritud. Loodan, et taastamine saab olema odavam, kuigi midagi head neis vanades tiibades ei ole.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   

[otipoiss]

Kas tagumised porilauad on uued tehtud?

[Formika]

Kas tagumised porilauad on uued tehtud?

Ma ei saa aru, mida sa mõtled tagumiste porilaudade all. Poritiivad on küll uued. Vanad olid väga läbi.

[Formika]

Üks suur probleem hakkab lahenema, nimelt esi iluvõre. Sai siin kirjavahetust peetud nii Moskva, Novosibirski kui ka Ukraina tegijatega. Kõigil erinevad võred ja erinevad nägemused. Ei jäänudki muud üle, kui tellida tehase joonised ja selle järgi uus teha. Peab mainima, et originaalset iluvõret pole kellelgi säilinud ja taastatud isenditel on neisse küllalt vabameelselt suhtutud. Eks viimase M1 liinilt mahasõidust on möödas 80 aastat ka. Pildil siis täpselt valmistatud iluvõre aga muidugi veel servadesse mõned augud vaja teha ja kogu kupatus kroomida.
   

[hundu615]

Sellest tuleb üks minu lemmikuid su kollektsioonis.Edu

[Formika]

GAZ M1 projekti panin järjekordselt seisma. Milles siis probleem? Lusikat nurka pole visanud aga probleemid kasvavad üle pea. Võibolla nõudmised iseendale ka liiga kõrged. Nagu selle projekti jälgijad on vast märganud, et paraleerselt käib kahe auto ehitus. Originaal ja replika aga mõlemad peavad saama originaalsed. Replika on eellepingu järgi lubatud Moskva muuseumile ja sealne spetsialist jälgib pidevalt mängu. Tema sõnade kohaselt on maailmas säilinud umbes 100 M1-te, millest 80 on originaalsus alla 50% ja ülejäänutel max. 80%. Peamisteks möödapanekuteks, käigukast, kardaan, pidurid ja 12V elektrisüsteem. Ka on salongide ehitusse suhtutud väga loovalt.  Replika keretööd jõudsid esiporitiibadeni ja selgus kurb tõsiasi, need on praktiliselt taastamis kõlbmatud. Muidugi kõik on võimalik aga meie tööhindade juures äärmiselt ebamõistlik tegevus. Kruvisin alt teise M1 esitiivad ja selgus veel kurvem tõsiasi, et need on kunagi mingi külasepa poolt valmistatud ja täiesti vale profiiliga. Venemaal Jekaterijenburgis üks töökoda toodab neid ja mul sai isegi üks paar tellitud aga need rändasid koos GAZ 11-ga Venemaale tagasi. Sain informatsiooni, et GAZ M1 prototüüp 1933-1934 Model 40A Ford Sedani esiporitiivad peale pisikest ümberkoheldust sünnivad M-1-le. Peale pikka otsimist sain kontakti firmaga, kes neid toodab. Muidugi metallist. Hind c. 1000.-$, mis ikka odavam, kui Venest 1500.-€ tükk. Fiiberist poritiiva oleks kätte saanud 250.-$-ga. Pean läbirääkimisi kahe paari soetamiseks. Firma ise Kalifornias ja 4 poritiiva tellimisel lubati saata need tasuta Marylandi. Kuna sulisid üle maailma palju, siis väike hirm ka sees. Seda enam, et laos neil pole ja kõik toodetakse tellimuse peale ja ettemaksuga. Igatahes mingit lootust pole neid poritiibu enne aasta lõppu kätte saada.

[Formika]

Poritiivad jõudsid sugulaste juurde Marylandi. Kuidas sealt edasi, veel lahtine. Jupi kaupa saatmine ka üüratult kallis. Seoses sellega võtsin täna käsile originaalse M1V8 lammutamise. Juba hirm sees, et mis sealt nüüd välja kukub. Alustasin ustega. Auto omal ajal, ehk Nõuka ajal taastatud. Vaevalt meie hulgas kedagi on, kes oleks kursis M1 uste ja selle komponentide ehitusega. Nii on ka minu auto taastatud tüüpiliselt Vene 99% originaal tavasid arvestades, ehk mis silma ei jää, siis hirmus ess kokku keeratud. Aga alustame algusest.  Väljast visuaalselt täiesti normaalne uks aga pärast polstri eemaldamist on töö kvaliteet alla igasugust arvestust.
   
   
Gaz M1 tuulutus aknad käivad lahti-kinni vändaga, läbi väikese reduktori. Ime kombel olid esiuste reduktorid töökorras, mida ei saa ütelda muidugi nende tuulutusakende nikeldatud raamide ja kummitihendite kohta. Nende taastamine saab üks suur peavalu olema. Kõigepealt pilt reduktorist.
   
ja ka tuulutusaknast.
   
   
Järgmisena jäi küünte taha ukse lukk. Originaalist pole haisugi. Tegemist kohendatud Pobeda lukuga. Kust saada originaalseid, pole aimugi. Õnneks teisel M1-l on originaalid olemas.
   
Klaasitõstukid valmistasid rõõmsa üllatuse, kõik originaalid ja ka töökorras. See pauk läks mööda.
   
Ümber klaaside olevad tihendid on kõik valed ja enamuses kasutatud Pobeda omi. Nendega saab veel närulipäevi näha.
   
Nüüd siis veel tagumistest akendest, ehk siis tagapool tagumist ust. Pool sellest peaks ka avanema vändaga läbi reduktori. Muidugi pole vänta ega reduktorit. Klaas tilpneb seal oma soodu.
   
Tegelikult kunagi mõned aastad tagasi kusagil Ukraina täika peal jäi mulle need reduktorid silma ja kuna hind oli soodne ja kuskil pilves mõlkus mõte M1 taastamisest, siis sai need ära ostetud ja tänu sellele saan 2 autot nendega ära komplekteerida. 
Ukse klaaside alumised raamid on korralikud, või on ka Pobi omasid kasutatud, raske öelda.
   
Eks nädalavahetusel teen kere seest paljaks ja uuel nädalal läheb liivapritsi, siis on tõehetk käes.

[volvo]

See aknatõstuk on kahtlaselt GAZ 51 aknatõstuki nägu