Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

Millega õlitate autotõstuki trosse? Kasutusjuhend käskis kasutada "90wt gear oili" ja ma määrisin 80w90 käigukasti õli trossidele, aga suhteliselt vastikult haiseb see õli.

Ise paneks keti määret.

Keegi maanteeametist spetsialisti koju on tellinud, palju see lõbu maksma läheb? Ühel autol oleks vaja värvi muutus passis teha aga maanteeametid kinni kõik

(05-04-2020, 20:42 PM)HendrikR Kirjutas:  Keegi maanteeametist spetsialisti koju on tellinud, palju see lõbu maksma läheb? Ühel autol oleks vaja värvi muutus passis teha aga maanteeametid kinni kõik
Kui sügisel küsisin traktori arvele saamise kohta(et tulevad ja vaatavad üle kas vastab nõuetele) siis öeldi et 40 euri koduvisiit maksma.

Minuteada tehakse koduvisiiti ainult traktoritele, sõber käis oma scaniat ka treilaga ette näitamas, kuna koju ei tulda.

Plaanis ehitada väike kuur karbi mõõtmetega 3x4,7 m ja kõrgus 3m kanti, katusealune pind 19,98 m2. Sellised mõõdud ühest küljest selleks, et poleks ehitusloaga jamamist ja teisalt materjali piiratud hulga ja mõõtmete (saadud teise hoone lammutamisel) tõttu. Põhiline "tegija" 10*10 cm pruss. Alumist "klassikalist" horisontaalset prussiringi ei tule (materjali vähesuse tõttu).

Siit küsimus, et kuidas vertikaalsed prussid gloobusega ühendada? Kas selline asi peaks sobima? Pinnaseks liiv. Või on mõistlikum vundamendipostid valada? Sel juhul: kuidas prussid postide külge kinnitada, et ikka kindlalt püsiks ja saaks neid loodida?

küll ta sobib. 
ja pindala vaadatakse seinte, mitte katuse järgi.
seega seaduse jaoks on sul ehitisel kasvuruumi.

(06-04-2020, 12:51 PM)diesel Kirjutas:  ja pindala vaadatakse seinte, mitte katuse järgi.
seega seaduse jaoks on sul ehitisel kasvuruumi.

On see kindel väide?

Siin teemas https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=36849&highlight=garaa%C5%BEi+ehitamine
väidab pädevana tunduv kodanik, arvesse läheb kaetud pind. Põhimõtteliselt: et kui ehitada seenekujuline varjualune, siis ei lähe pindalana kirja mitte "seenejalg" vaid "kübaraga" kaetud pind. Ka säädusetähest loeb põgusal tutvumisel niimoodi välja.

Ja kasvuruumi piirab olemasolevate katusepleki tahvlite pikkus. Siit veel küsimused: kui suur on mõistlik räästa üleulatus seinast? Millega sulgeda katuseplekis olevaid kruviauke?

Kruviauke sulgeb kõige paremini uus kruvi. Roovitise ja paanijaotusega on vähe mängimist, aga saab sättida.

Kui moraalselt on OK, et kuur külmumise ja sulamise tõttu mõne sentimeetri mängima annab, siis kõlbavad kruvivaiad küll. Paremad ikka, kui maakividele pandud prussid.

Pindalana pidada arvesse minema suletud pind elik seintesisene ala. 

Üleulatus räästast peaks olema enam, kui 30 cm. Mida pikem räästas, seda rohkem kaetud seinapinda asjade riputamiseks vihma eestWink

kui kahekümne ruudu säädus tuli, siis alul käis katuse järgi ja hiljem muudeti mõistlikumaks.
valla ehitusnõuniku jutt vähemasti oli seuke.
liiva sees kruvi toimib küll ja veel. muidugi minu arusaamise järgi oleks eelpool maha laidetud (maa)kivi veelgi parem. mul on viis ehitist kivid maas ja pruss peal sisteemiga tehtud. kõik püsivad kenasti.

Kui ehitada ilma ehitusloata väike-ehitis, siis loetakse suurust katuse räästaste järgi, muuljuhul seinte  mõõdu järgi ja katuse räästas ei tohi seljuhul olla rohkem kui 1 m .

Inri Kirjutas:Kui ehitada ilma ehitusloata väike-ehitis, siis loetakse suurust katuse räästaste järgi, muuljuhul seinte  mõõdu järgi ja katuse räästas ei tohi seljuhul olla rohkem kui 1 m .
Paluks viidet allikale.

Ma sooviks ka viidet. Eelmine aasta ehitasin puukuuri ja eskiis käis ka valla ametniku E-postist läbi. Seintest mõõtes 19,5 m2 ja valla ametniku poolt oli pöial püsti, seega väga kahtlen, et ilma projektita ja projektiga mõõtmisel põhimõtted erinevad on.

[b]https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008[/b]

[b]§ 19.   Ehitisealune pind[/b]
  (1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind.
  (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.
  (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal.
  (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osade projektsioon horisontaaltasapinnal.
  (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal.
  (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat:
  1) vihmaveesüsteemi;
  2) päikesekaitsevarjestust;
  3) terrassi;
  4) kaldteed ning treppi;
  5) valguskasti;
  6) vundamendi taldmikku;
  7) tehnosüsteemi ja -seadme osa;
  8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust;
  9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast;
  10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

  (7) Rajatisealune pind on rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal.

vt eelmine postitus. 
Kui putka räästad on alla meetri siis mõõdetakse seintest.
Ukse või trepi kohal kaks ruutu lisa varikatust ei loe.
Kui maa all on kelder kaks korda suurema pinnaga kui putka, loeb keldri pindala.
Kui räästad on seinast üle meetri siis loeb räästas.

(06-04-2020, 17:10 PM)stretch Kirjutas:  
Inri Kirjutas:Kui ehitada ilma ehitusloata väike-ehitis, siis loetakse suurust katuse räästaste järgi, muuljuhul seinte  mõõdu järgi ja katuse räästas ei tohi seljuhul olla rohkem kui 1 m .
Paluks viidet allikale.
https://maaleht.delfi.ee/arhiiv/puust-ja...d=66661927   
 See jäi esimesena ette, valla ehitus spetsjalist näitas tähtsast dokustaadist sama juttu.

See Maalehe plära on kehtivast seadusest 2 aastat vanem.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(06-04-2020, 15:40 PM)diesel Kirjutas:  ... muidugi minu arusaamise järgi oleks eelpool maha laidetud (maa)kivi veelgi parem. mul on viis ehitist kivid maas ja pruss peal sisteemiga tehtud. kõik püsivad kenasti.

Maakivile ehitamine on kindel, aga eeldab alla prussivööd, mida küsija soovib vältida.´

Maakivi ainus viga on raskus - iga konn korralikku kivi ei liiguta. Mis on samas ka selle üüratu eelis - kord maha istunud kivi seal ka püsib.

(06-04-2020, 12:01 PM)oltsberg Kirjutas:  Siit küsimus, et kuidas vertikaalsed prussid gloobusega ühendada? Kas selline asi peaks sobima? Pinnaseks liiv. Või on mõistlikum vundamendipostid valada? Sel juhul: kuidas prussid postide külge kinnitada, et ikka kindlalt püsiks ja saaks neid loodida?

Ma valaks postid ja valust jätaks välja auguga lattraua jupid.
Katusepleki augud võib ka kinni poltida või neetida, kui neid just tüütult palju pole.

Kruviaugu kleebib bituumen hermeetik hästi kinni. Või siis pigilint
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 19 külali(st)ne