Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

(18-04-2020, 22:49 PM)ivoalaska Kirjutas:  Googeldamine ei aita aga mitme hinnapakkumise võtmine on mõistlik. Ise oma butiigi ülalpidamisel üritan mõistliku lähenemist säilitada, sest pikaajaline hea kliendisuhe on perspektiivis mõistlikum, kui ühekordne korralik haamer.
Tänan kõigile vastuste eest! Kuna ise olen täiesti võhik autode kohapealt siis on väga tore kui tarkadelt nõu saab.  
Sain siis auto töökojast tagasi ja hinnaks 550, töötunde tuli 8.5h. Mis minus kahtlust äratas on see, et läksin sinna põhiprobleemidega, et ESP ja ABS tuled põlevad ning kliima puhub ainult kuuma. Täna siis autole järgi minnes avastasin, et tuled endiselt põlevad ja kliimat ei õnnestunud samuti korda teha(kuna pidavat olema mingi klapi viga)- kuid tehti sellegipoolest kliima täitmine 75euro eest. Kutsuti mehaanik kohale ja vaatas uuesti siis auto üle ja ütles, et ABS andur katki. Tahtis, et jätaks auto ikka sinna veel, et korda teha kuid mina küll tagasi ei julge minna, äärmiselt imelik käitumine. Samuti on arvele lisatud ka šampoonipesu mida ilmselgelt pole küsinud. Kogu arve oleks kokku läinud 603, aga tegi sularahas 550.

miks kulub mu pidevaks tehtud nelikveoga Vectral kõrvalistujapoolne esirehv teistest hulka paremini ja kas pigem hoida kulunum rehv samal rattal või vahetada tagumisega? Juba mitmes talverehvi-jooks, mis mul sama ratta esile toob.
tausta:
- sama mootoriga KadettE-l kulub sama rehv, kuna see ratas tahab kiirendamisel kaardilugejata sõites ringi käia
- väidetavalt on Vectra esisilla ülekanne 3,74 ja tagasild 3,70 (sama, mis Omegatel) - väidetavalt, et algset viskosidurit soojas hoida. Selle viskosiduri asemel on mul jäik ülekanne

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Sest teeserval on rohkem sodi ja seal annab rehv libisema, kui kuskil keegi peab järele andma. Ülekannete järgi on auto ju "esiveoline". Seda muidugi eeldusel, et sillajooks on paigas ja auto pole romb.

Vahetamine sõltub ka mustri jooksusuunast, aga kõige vähem on meil mustrit "tarvis" ees vasakul.

Jäik visko on üsna suurte poiste ettevõtmine asfaltiautol.....
Muud asjad peavad vastu? Kui ainult ühe rehvi natuke kiirema kulumisega oled pääsenud, siis pead vist kirikusse küünla viima Smile
Muus osas vastas v6sa ära - esisillas on koormuse disbalanss suurem tänu juhi asukohale ja sealt erinevus tulebki.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(22-04-2020, 18:07 PM)Laanekas Kirjutas:  
(22-04-2020, 14:42 PM)oltsberg Kirjutas:  Kas keegi teab, milline keere on muruniiduki väntvõlli otsas? Tundub standardne ja ajas muutumatu asi olevat, sest nii 2001 toodetud B&S mootoril kui ka mõne aasta vanusel Kawasakil on ühesugune polt. Aga milline? Tera kinnitust siis mõtlen.
Kui Briggs siis on seal suure tõenäosusega UNC keere, äkki 1/4-20 võib-olla 5/16-18. Kas tera käib alla vasakkeermega ei suuda mu lihasmälu hetkel meelde tuletada Big Grin

Keere on õigetpidine. Poldi läbimõõt on 9,4mm, samm umbestäpselt 1mm (supleriga ei saa täpselt mõõta, 1mm kamm pole päris tema ise, järgmine kamm on 1,25, mis on juba väga palju). Mis see siis tollide keeles olla võiks?

Väike (võibolla väga loll mõttekäik) parema esirehvi kulumisest.

Autod on projekteeritud nii, et telgedevaheline 50:50 kaalujaotus saavutatakse täislasti korral. Seega enamus ajast istub rohkem massi esisillal. Ja see jaguneb ebavõrdselt. Enamusel põikimootoriga autodel on mootori rihmaseib kunde poolel, seega jõuagregaadi masskese on rohkem paremal. Ok, juht küll tasakaalustab seda oma ihuga, aga kui autos istub ka kunde... Olen tähele pannud, et tühjal autol tundub võrdse rehvirõhu korral parem esirehv rohkem lössis olevat. Mõnedel jaapanlastel, millel rihmaseib vasakul, on vastupidi. Kas "saladus" ei või olla siin?

(22-04-2020, 15:14 PM)oltsberg Kirjutas:  
(22-04-2020, 15:03 PM)tõnn Kirjutas:  Mõõtu ei tea kuid Baltic Bolt andis mulle sellise riiulist, kui oli vaja veidi pikemat.

Mu küsimuse tagamõte selles, et otsin väntvõllis oleva mammakeerme praavitamiseks keermepulka.
3/8 -24

Enne kui päris lappama läheb, tuletan meelde, et jutt käib neliveolisest autost, millel visko jäigaks tehtud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(23-04-2020, 13:11 PM)Marko Kirjutas:  Enne kui päris lappama läheb, tuletan meelde, et jutt käib neliveolisest autost, millel visko jäigaks tehtud.
just. Kolisin vaegveoliste OT koos kohati minu jaoks imelike väidetega sinna: https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=63714

kuna juba postitan, lisan kulumist illustreeriva pildi. Viidatud paremini kuluva rehvi ressurss on otsas (mustrit vast 3..4mm), ülejäänud sõidaks mul veel rahus talve või kaks (mustrit vast 7mm kant, naaste on kadunud vähe).
rehv ei ole protikas, millel eri tugevusega karkassid võiks asju seletada. Rehv on Hankook iPike (vist nn vol2)

(23-04-2020, 09:37 AM)oltsberg Kirjutas:  Autod on projekteeritud nii, et telgedevaheline 50:50 kaalujaotus saavutatakse täislasti korral. Seega enamus ajast istub rohkem massi esisillal.
see on jutt, mis võib nn kaubikutel kehtida, aga ei kehti nn sõitja-autodel. Neil on tühimassi kaalujaotus 50-50 kandis (nagu see ka antud ooplil on).

E90 on muidu hea näide nn "täislastis 50-50" jutu kummutamiseks: MNT iseteenindus annab täislastis E90 teljekoormusteks 860-1055 tagasilla kasuks ja need numbrid on usutavad. See väga hea juhitavusega masin on tühjalt ca 50-50 kaalujaotusega ja ma ei ütleks, et insener tegi kehva tööd, kuna ei projekteerinud sellele täislasti järgi "rasket ninaotsa" Big Grin


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

(23-04-2020, 14:16 PM)13piisab Kirjutas:  kuna juba postitan, lisan kulumist illustreeriva pildi.
...

Kas mustrist saaks pilti ka piki ja risti rehvi?

Et seal poleks sees ühtlast astet...

pilte vaadata ja ümmargust juttu vesta on küll tore, aga saab ka lihtsamalt ja konkreetsemalt:
- Taavi: kas rehv kulub ühtlaselt?
- Teet: jah. Mõlemal talverehvijooksul on kulunud ühtlaselt. Loomulikult on pideval nelikveol regulaarne rõhu kontrollimine ja loomulikult on sild korras. Ca 4a tagasi vahetus ka sillas kõik peale tala, õõtshoobade, stabilisaatorvarda, roolilati ja pidurivooliku. Oli väike piduri-upgrade koos püstakute ja kulujuppidega ning sillamees käskis enne oma tööd isegi roolivardad vahetada. Tulem sai väga hea

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

ühele poole keerad rohkem, ja nii ta kulubki Big Grin

(23-04-2020, 14:16 PM)13piisab Kirjutas:  oltsberg: Autod on projekteeritud nii, et telgedevaheline 50:50 kaalujaotus saavutatakse täislasti korral. Seega enamus ajast istub rohkem massi esisillal.


see on jutt, mis võib nn kaubikutel kehtida, aga ei kehti nn sõitja-autodel. Neil on tühimassi kaalujaotus 50-50 kandis (nagu see ka antud ooplil on).

E90 on muidu hea näide nn "täislastis 50-50" jutu kummutamiseks: MNT iseteenindus annab täislastis E90 teljekoormusteks 860-1055 tagasilla kasuks ja need numbrid on usutavad. See väga hea juhitavusega masin on tühjalt ca 50-50 kaalujaotusega ja ma ei ütleks, et insener tegi kehva tööd, kuna ei projekteerinud sellele täislasti järgi "rasket ninaotsa" Big Grin

Ei taha küll kuidagi suurt vaidlust provotseerida, aga kiikasin kah MNT iseteenindusse, kus, nagu ma aru saan, on täislasti teljekoormused. Suvalised näited esiveoliste kohta:

900/840
710/710
995/880
770/900
885/940

Esiveoline kaubakäru: 1510/1330

Ja täisveduline: 960/1330

Seega "puudulikult koormatud" massina korral jääb enamus ikka esiteljele, seda ka täisveolise puhul. Ja mu väikene loll oletus parema esirehvi kulumise kohta seisnes selles, et lisaks üldisele koormusele saab ta ka "teljesiseselt" rohkem kanda ja kannatada.

minul üks vanker kulutab tagumist paremat ja täiesti samasugune teine vanker kulutab vähesel määrel esimest vasakut.
seega julgeks arvata, et mure pigem konkreetse masina ja ratta geomeetria valda kuulub.

aga äkki ongi ühe eespool viidatud põhjusega tegu elik oleks huvitav jälgida, mida ütlevad TÜV paberid veeretakistusest?

(24-04-2020, 10:20 AM)oltsberg Kirjutas:  Ei taha küll kuidagi suurt vaidlust provotseerida
aga ei olegi midagi vaielda - üldistav väide, et autod on projekteeritud täislasti 50-50 kaalujaotusele ei ole õige. Seda näitavad Su välja toodud numbrid (jah - need on täis- või reg mass. Näed ju ise) ja ka BMW kui ühe tootja lähenemine.
masinate kasutusotstarve on erinev ja "one size fits all" reegel on täpselt sama hea, kui öelda, et vedrustus peab olema pehme, sest nii on mugav sõita. Või et autod peavad olema universaalid, kuna siis mahub neisse vajadusel rohkem asju. Või et peavad olema nelikveolised ja kõrge kliirensiga, sest siis on libeda-juhitavus ja läbitavus paremad.
Erinevad maitsed, erinevad vajadused, erinev lähenemine. Mõnel tarbesõidukil on vast kaalujaotus üldse kümnenda järgu kriteerium.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Ma isegi ei kujuta ette kuidas see võiks võimalik olla, aga ebaühtlane pidurdamine võiks tingida ebaühtlase kulumise. Ehk siis äkki see kulunud ratas pidurdab efektiivsemalt kui teine esiratas? TÜV-l peaks muidugi see välja tulema kohe.

Jawa 360 + Velorex 560, 2x Vaz 2121, ETKVL autoroller

(22-04-2020, 22:31 PM)v6sa Kirjutas:  Sest teeserval on rohkem sodi ja seal annab rehv libisema, kui kuskil keegi peab järele andma. Ülekannete järgi on auto ju "esiveoline". Seda muidugi eeldusel, et sillajooks on paigas ja auto pole romb.

see vist ainuke usutav põhjendus - et "kusagilt peab järele andma". Mu peakuju ei taha aga võtta seda, et see nii konkreetselt ühel rattal avaldub. Aga ju siis määrab tõesti ülekaane kuidagi (kuidas?), et eelkõige tahetakse libisema panna esiratast ning silla enda kaalujaotus on ilmselt üksi sõites selline, et juhipoolsel rattal on massi rohkem. Ning kui need kaks asja järjest kokku panna, siis üritataksegi just seda kõrvalistuja ratast nn läbi libisema panna.

aga miks ikkagi esisilla ja tagasilla ülekannete konfliktis kulumine just esisillal väljendub? Tühjana on masina kaalujaotus 52-48, juht ja ka kõrvalistuja lisavad pigem massi esisillale. Miks ei kulu emb-kumb tagaratas, kuna seal on massi siiski natuke vähem?

teoorias saaksin vist esi-ja tagasilla ülekandeid (meenutan, et ees siis 3,74 ehk aeglasem, taga 3,70 ehk kiirem) ühtlustada, kui hoiaksin ees kõrgema rõhu ja-või taga madalama rõhu? Masin on ses osas omapärane, et kandevõimet on alla 500kg ja tagarehvide rõhud on ette nähtud "kuni 3 reisijaga 2,1bar, täislastis 3,2bar" . Jube suur vahe selle ca 200kg lisatava massi tõttu. Aga ju siis insener on asja läbi mõelnud ja on põhjus Smile
(ees on vastavad numbrid 2,3bar ja 2,5bar)

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Viitsid mõõta teljevahed vasakul/paremal?

Kui nüüd mõtlema hakata, siis millegi pärast veabki juhipoolne paremini. Poris ja isegi kuival kõval kruusateel kraapides tõmbab ringi just vasaku mitte parema ratta... Täna just lohistasin oma traktorit sõiduautoga ja ikka käis ringi just see ratas kui enam liikuda ei tahtnud...

Pooltelje pikkus ju loeb kah selle juures. Esivedusel paljudel need erineva pikkusega.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 47 külali(st)ne