[mossepower]

Tere!
Küsin targematelt nõu. Järsku oskate öelda mis on hetkel maailma parandamise tunnihind? Mootorsae parandamise hindasid tean aga vahest tuleb siin igasuguseid töid teha ja kõiki hindu nagu ise ei ka tea ja ei taha nagu väga odavalt ka teha.
T.

Lugesin hommikul uudist autoremondi töökodades plaanitavast korraloomisest (artikkel) ning meenus antud kuude tagune küsimus, mille on vastus antud kirjatükis väga hästi ära toodud:

Ütleme nii, et praegu ei ole võimalik pakkuda 20- eurost tunnihinda, mille pealt on makstud maksud, rent ja muud kulud ning lõpuks ka leib lauale saadud. See turg on üsna katki.

Seega, et mitte hämara sehkendaja muljet jätta peab igasugu tehnikalase töö eest vähemalt 20+ eurot tunnis küsima.

[Telc]

Seega, et mitte hämara sehkendaja muljet jätta peab igasugu tehnikalase töö eest vähemalt 20+ eurot tunnis küsima.

Nii paraku on. Ja kõrvalkuludest vaatab kunde hoolega mööda. Kindlasti saab madalamat tunnihinda pakkuda kui nokitsed hobitöökojas riistadega, mille oled oma hobi viljelemiseks ostnud tasuvusarvutusi tegemata ja kui on piisav sissetulek, mis võimaldab hobiga tegelemisele peale maksta.
Või kui sul on võimalik tööandja riistade/ruumi/materjalidega haltuurat teha.

[v6sa]

Ehk siis loojast antud riistvaraga saab ka 20€ tunnist maailma parandatud, aga kui midagi inimese loodut juurde võtta, siis hakkab järsult kasvama.

[Talupoeg taluja]

Või kui sul on võimalik tööandja riistade/ruumi/materjalidega haltuurat teha.

Kui ülemus lubab. Kas mitte selline "parasiitlus" pole kadunud?   Ma ei usu, et eriti keegi laseb töö ajast teha oma töökojas kellegil haltuurat. Või siiski?
Ah et võtan siia ühe mehe tööle ja maksan talle palka ja siis minu koduõel käivad mingid tegelased ukerdamas.

[maaks]

Eks igaüks ise teab, mis seis tal matemaatikaga on, alati ei ole abiks ka liitmis- ja jagamistehete oskus :-) 
Mul ühe töökaaslasega tuli kunagi jutuks (ta küpsetas kodus) saiatoodete omahind: ta näitas täpselt ära, millistest komponentidest ta saiakeste hind koosnes ja kirus, et küll kõik teised ikka röövivad klienti.
Minu küsimuse peale: kus ahju/köögi ja elektri osa on vastas ta tõsiselt - nende eest maksab mees, need ei peagi saia hinnas olema :-)

[Telc]

Või kui sul on võimalik tööandja riistade/ruumi/materjalidega haltuurat teha.

Kui ülemus lubab. Kas mitte selline "parasiitlus" pole kadunud?   Ma ei usu, et eriti keegi laseb töö ajast teha oma töökojas kellegil haltuurat. Või siiski?
Ah et võtan siia ühe mehe tööle ja maksan talle palka ja siis minu koduõel käivad mingid tegelased ukerdamas.

Paar viimase aja elulist näidet:
- pakuti võimalust autole keemiline salongipuhastus pluss välispesu ja vaha kokku neljakümne juurika eest teha. Teenust oleks pakutud väljaspool tööaega ühe populaarse automargi esinduses.
- küsib karvajalg endale nädalalõppudeks võimalusel haltuuraotsi teha. "kõva" müügiargument: "ma saan tööjuurest igast masinaid ka võtta kui peaks vaja olema"

[diesel]

mõnel pool kuuldavasti saavad lukksepad peale tööd veidi aega "oma autosid" teha tööandja ruumides ja tööandja riistadega.
motivaatorina ilmselt odavam kui palka tõsta.

[Telc]

Ehk siis loojast antud riistvaraga saab ka 20€ tunnist maailma parandatud, aga kui midagi inimese loodut juurde võtta, siis hakkab järsult kasvama.

Kui teed eraettevõtjana normtunnid 168h kuus (räme naer saalis) "teenid" 3360€, millest pärast seaduskuulekat maksumaksmist laekub kontole tiba alla kahe tuhande. Aga nagu siin foorumiski näha siis isegi kärbsepesa ei saa paljaste kätega tehtud.
Ehk siis reaalsus on pigem see, et 3,3 kilost ligi kolmandik läheb püsi- ja muutuvkulude katteks ning ülejäänut siis maksustades jõuab eraisiku kontole 1200, mis pole tänapäeval just unistuste kuupalk enam.

[Telc]

mõnel pool kuuldavasti saavad lukksepad peale tööd veidi aega "oma autosid" teha tööandja ruumides ja tööandja riistadega.
motivaatorina ilmselt odavam kui palka tõsta.

ilma jutumärkideta "oma" on mõistlik, teine variant autoomaniku vaatevinklist võttes pole jätkusuutlik. Tööandja seisukohalt ka mitte kui hommikul on tõstukile tulemas masin, mida ei saa remontida, sest öösel keeras lukksepp mõne spetstõmmitsa vms riista eraotsa tehes puru.

[v6sa]

mõnel pool kuuldavasti saavad lukksepad peale tööd veidi aega "oma autosid" teha tööandja ruumides ja tööandja riistadega.
motivaatorina ilmselt odavam kui palka tõsta.

Oluliselt odavam tööandjale: vahendite ja tarvikute sisendkäibemaks (mille müügikäibe vahe deklari järgi veel sisse saab kasseerida, kui raamatupidamine tasemel juhtub olema) on 20, personalimaksud täna 33,2 (või mis see täpne nummer nüüd ongi, peale riiki juhtima sattunute "seaduseparendusi"). Pluss positiivne mõju töömoraalile, kui kokkulepped on mõlemale poolele samamoodi mõistetavad ja peavad ka. Ning eelkirjutaja viidatud riistaikalduse menetlemine on just selline kokkuleppe küsimus.

Ettevõtlus ongi risk: otsid võimalusi teha odavamalt/paremini ja samas mitte jääda liigselt silma kontrollivatele elementidele....

[taxopets]

Nt. Uazikul on vedru mis survelaagri tagasi tõmbab kui pedaal vaba.

[PlyVal64]

mõnel pool kuuldavasti saavad lukksepad peale tööd veidi aega "oma autosid" teha tööandja ruumides ja tööandja riistadega.
motivaatorina ilmselt odavam kui palka tõsta.

Ilmselgelt ilma selliste boonusteta ei leia Meest, kes ka Tööd teeks  Mingid väga suured saavad äkki omale ka kõva palka lubada aga eks see paras mängimine "tavalistel" töökodadel on. Paljud "pealikud" ise tahavad mingit autosporti teha ehk vaja on ju ka väljaspool tööaega neid Mehi, kes ka päriselt oskavad  Mingi boonus peab olema, et need toimetaks. Vastasel juhul lõpetad nagu jehoovakast SaabiAnti - vingudes, et kõik lahkuvad ja töömehi pole võtta. Kuna isegi pidu pole (jehoovaka jaoks oled kõnts ja isegi õnne sünnipäevadel ei soovi), siis kes see loll sellise juures töötada tahab???  

Ahjah, mina lõpetasin ka oma Valianti BaltMotorsi tutikas töökojas, õhtuti ja ka riistakambri võti oli mulle usaldatud. Võta aga pane tagasi (mitte nagu...  ), korista oma järelt kõik ära ja tee! ESSi turval (meil oli mehitatud valve) oli teada et mul on Omanike luba ja kui lõpetasin, pani töökoja ka valvesse.  Aga kui oli vaja mul oma oskuseid, kogemusi ja tutvuseid kasutada tollinduses, ARKis, logistikas jne, siis ma ei hakanud vastu ka lolli mängima Omanike eraasju tsipa ajades. Mõlemale osapoolele kasulik - nii lihtne oligi.

[13piisab]

Vanasti ikka oli vahe sees. Näiteks moskvichil ei olnudki seal laagrit vaid oli grafiitseib. Moodsal ajal vist enam ei ole vahet. Mäletan, et kunagi oli vastav arutelu ka za ruljom ajakirjas kus härra ekspert jõudis järeldusele, et lahutatud või ilma koormuseta kaasa jooksev laager- vastupidavuse vahet pole.

ehk siis ongi pidevalt kaasa veeremas ja tehniliselt pole probleem. Küsisin, kuna maamehe loogikaga ei pea asjad kaasa sahisema, aga kui pole probleem, siis pole probleem
samas mu ooplil, mis sai uue siduri vast ca 70..80Mm tagasi kahiseb laager tühikäigul ning tööd tehes läheb lärmakamaks. Ehk siis antud juhul see survelaager ilmselt 100Mm läbisõitu ei näe. Tõsi - see survelaager on suvalise NK, TRW vms odav-pakendaja oma: ma ei leidnud toona kiiruga nn kvaliteet-toodet.

muide mosu varuosana on saadaval juba laager ja mitte grafiit (ma vahetasin oma mosul aasta tagasi) ning uazikul on laager tõesti samuti samasugune mitte-kaasaskäiv (ca 20a tagasi olen ka sellel sidurit vahetanud).

[Mahno]

Jah, oli tuuningvaruosa laagriga ja oli ka eraldi grafiitseib, mida sai selle metallist jublaka sees vahetada. Eks see grafiitseib on samasugune ajalooline lahendus nagu rasvanöör kaelustihendi asemel vms.

[13piisab]

tundub olema küsimata küsimus: kust tulevad kerisekivid? Üks vastus on kindlasti "poest", teine ilmselt ka "põllult".
aga kas "mererannast" on vale vastus? Kenad ümarad, kättesaadavus pea iga ilmaga hea - tundub justkui hea mõte, aga pole miskipärast levinud lähenemine?
tehniliselt tundub mulle loogiline "tihe ja tume". St punane, must, tumehall või nende segu. Ilma kvartsi- vms pehmete osisteta.

Jätame võimaliku juriidikavaate heaga kõrvale - seaduseandja ei jõua iga nišivaatega tegeleda ja riigi loata isiklikuks tarbeks rannast kivide korjamise varguseks lugemine oleks vast "moodsa aja liialdus". Demagoogiat pole vaja - hoopis kive on vaja

[Marko]

 kust tulevad kerisekivid? 

Aus vastus - oma aiast, mis kunagi oli mererand. Viimane täitmine oli u 30+ aastat tagasi. Eelmine suvi natu kerist remontides läks rõhuv enamus tagasi. Stiili v teeooria pärast läksid vahetusse mõned liiga suured. Ma nimelt pean kõige õigemaks mõõduks hanemuna
Seega - kestvuse pärast põdemine on ilmne ülemõtlemine.

Edit: Kivid pole valitud tiheduse järgi, jäi kirjutamata.

[tõnn]

Kui oleksin raudteelane siis varuksin kive raudtee äärest.
Väidetavalt peab neid kive enne kasutamist läbi keetma kuna on pritsitud ja töödeldud.

Õnneks ma olen rohkem metsa või põllu poole.

[linnuke]

Kui oleksin raudteelane siis varuksin kive raudtee äärest.
Väidetavalt peab neid kive enne kasutamist läbi keetma kuna on pritsitud ja töödeldud.

Õnneks ma olen rohkem metsa või põllu poole.

Raudtee ääres ehk ei ole saunakerisele sobivad kivid.Samas ,kas ikka raudtee äärest tohiks võtta .egas nad ilmaasjata seal.kõlab punktualismina ,aga ...noh ,jne

[Jansa]

Kunagi ostsin poest, 'oliviini-diabaasi' jäi soomekeelse karbi pealt meelde.
See kevad viskasin nad nüüd välja, kuna mul on maal selline rauane vesi ja kivid nägid suht roostesed välja juba.
Põllunurgas on mul kivihunnik, tõin seal eriliselt pead vaevamata ja valimata kärutäie rusikasuurusi ja väiksemaid. Lasin survekaga üle ja nii jäi. Alul lõhnasid vähe teistmoodu, praegu on kas lõhn vähemaks jäänud või nina ära harjunud.
Vahet ei tee, suht samamoodi susisevad kui need soome omad.
Pole erikõva saunaproff ka muidugi.

[PlyVal64]

 kust tulevad kerisekivid? 

Aus vastus - oma aiast, mis kunagi oli mererand. 

Pika kogemuse baasilt - poest! Midagi pole teha, kui ei taha iga paari sauna järel kive välja tõsta ja liiva eemaldada; kui tahta head leili; siis poest Soomest õiged LÕHATUD nurgelised tihedad kerisekivid. Jah, ka Eestist leiab piisavalt head tihedat Soomest 10000+ aastat tagasi siia tulnud kivi aga seda on harva ja vähe. Lisaks on see kas suur või liiga ümmargune. Igal juhul vajab lõhkumist. Miks "liiga ümmargune" - kõige väiksem pindala! Murtud sakiline kivi on olulsielt suurema pindalaga. Sellised kivid sobituvad omavahel paremini ja tihedamalt kokku ja tulemus leilisk on vägapalju parem. 

Kõik see vanarahvatarkus ja suisa tagumikuga tunnetatav kivide erinev soojus Päikeses (mõõdetud ka IRiga), värv, kaal jne on suures piires BS. Jah, satub õiget asja sisse (geoloogid oskavad täpselt öelda), reaalselt maaseest ja merest/rananst, mis on mul ju kõik olemas, seda Soome kerisekivi väärilist ei saa. Merest kaugete nukakde puhul oli/on see kohapealse kasutamine suitsu/eesti suurtes saunaahjudes paratamatus. Ja kui puid on, siis võib ju neid ka raisata. Aga soojakambri elektrikerise puhul mitte. Mererannakividega ei saa sealt surnupeerugi... Ja see mõnikümmend eurot ei ole küll halvemat leili väärt "kulu kokkuhoid". 

Kuigi isegi nende nn"spets" kividega soovitatakse aastas korra kivid ümber laduda, siis suvalise "põllukivi" puhul peab seda iga mõne kütmise järel tegema, kui need on 15-20 korda tulikuuma saanud. Ka see õhu liikumsie jms jutt eh kalal suuremad ja peale pisemad jms on puhas BS - füüsikaseadused on need, mis saunas kehtivad, mitte müügiemeeste pläma  See õhk liigub seal igaljuhul, MASS on see, mis kuumaks aetakse. Ja pind on see, kuskaudu kuumus kivisse "siseneb". Mida suurem on kuumal õhul kokkupuutepind kiviga, seda kiiremini kivi kuumeneb. Punkt. Ja sita kivi lagunemisel tekkiv liiv on isolaator! Ka punkt  Ainus suhteliselt tõde võib olla lõhatud kivide mikropraod aga pole ma veel neid 18 aasta jooksul pooldumas kohanud. Kindlasti on veel palju kauem mingeid Harvia vms kive kasutanud tegelasi, kes oskavad rohkem rääkida. 

PS: võtke mõned aastaid kerisel olnud nn"põllukivi" ja avastate, kuidas pudistate selle näppudega liivaks! Testitud, proovitud, nähtud ja kogetud! Teile lp ksf!id värske videogi majataga tehtud: