[MellMellMell]

Vwt2, seal füüsikaliselt mingit erilist polegi, hindadega üritatakse tarbimist ühtlustada. Hinna erinevus pole mitte ainult edastamises vaid kWh ise ka. Üritatakse seda elektri tarbimist hajutada. Tööstused töötavad enamasti 6.00-22.30 on mõned mis lasevad 24/7, et elekter mis toodetakse ka ära tarbitaks siis ongi öised odavamad hinnad motivatsiooniks, panna see pesumasin ehk taimeriga tööle.. Sest turbiine ööseks välja lülitada ja siis hommikul jälle käima panna on väga mõttetu, kui et mitte öelda võimatu.. Elektrit toodetakse enam vähem samas koguses ööpäev läbi, natukene õnnestub öösel koguseid vähendada, aga päris seisma jätta ei saa.

Ühtlasi soovitan riigikontrolli vahele jätta, mõttetu ajakulu, enamvähem terve euroopa on samasuguse süsteemi peal kus öine elekter on odavam kui päevane. (ka edastus)

[Daff]

Kui palju maksaks näiteks ühe 32/36 silmusvõtme tsinkimine?  Küsimus tekkis sellest, et täna saksas täikal käies jäid silma ilusad kahtlaselt hea  näoga silmusvõtmed mis lähemal vaatamisel osutusid kasutatud väljaveninud kuid värskelt tsingitud võtmeteks. Hinnaks küsiti 5 eurikut tükist.

[olli]

Elektri edastamise ehk võrgutasu hind tegelikult pole vähemalt otseselt seotud turbiinidega ega üldse elektri tootmisega. See raha läheb elektrivõrgu haldajale, mitte tootjale. Aga eks põhimõte on ju sama. Elektrivõrk peab olema välja ehitatud selliselt, et tippvõimsuse välja kannataks. Ja võimalikult suure hulga tarbimise nihutamine tippajalt ära võimaldab kokkuvõttes teha vähem kulutusi võrgu arendamiseks.

[vwt2]

Elektri edastamise ehk võrgutasu hind tegelikult pole vähemalt otseselt seotud turbiinidega ega üldse elektri tootmisega. See raha läheb elektrivõrgu haldajale, mitte tootjale. Aga eks põhimõte on ju sama. Elektrivõrk peab olema välja ehitatud selliselt, et tippvõimsuse välja kannataks. Ja võimalikult suure hulga tarbimise nihutamine tippajalt ära võimaldab kokkuvõttes teha vähem kulutusi võrgu arendamiseks.

Kas juhe nagu nn.transpordilint töötab öösel odavamal voolul?
Või on päeval suurema tarbimisega ristmikud umbes ja kulu suurem?

[MellMellMell]

Elektri edastamise ehk võrgutasu hind tegelikult pole vähemalt otseselt seotud turbiinidega ega üldse elektri tootmisega. See raha läheb elektrivõrgu haldajale, mitte tootjale. Aga eks põhimõte on ju sama. Elektrivõrk peab olema välja ehitatud selliselt, et tippvõimsuse välja kannataks. Ja võimalikult suure hulga tarbimise nihutamine tippajalt ära võimaldab kokkuvõttes teha vähem kulutusi võrgu arendamiseks.

Kas juhe nagu nn.transpordilint töötab öösel odavamal voolul?
Või on päeval suurema tarbimisega ristmikud umbes ja kulu suurem?

Jah, et "elektri ristmikul" ummikut vältida, siis tehakse see liiklus mingil kellaajal odavamaks.. Kogu see tehnika, et teha kõrgepingest madalpinge maksab raha. Samuti kui on vaja väljaehitada Kõrgepingeliin, siis 330Kv puhul 80 meetrit kaitsevööndit, ja 110Kv puhul 50 meetrit. Ehk siis maaomanikud saavad alguses raha ja pärast käib võrguteenuse pakkuja hooldamas.. Lihtsalt öeldes välditakse suuremate seadmete ostmist ja võimsamate võrkude rajamist selle "hea hinnaga" ja nii kogu euroopas.

Edit: Ei ole kaablil vahet mis hinnaga elekter temast läbi läheb. Samuti pole mingit vahet mis kell see vool sealt läbi läheb, ikka maksab sama palju.

[vwt2]

Elektri edastamise ehk võrgutasu hind tegelikult pole vähemalt otseselt seotud turbiinidega ega üldse elektri tootmisega. See raha läheb elektrivõrgu haldajale, mitte tootjale. Aga eks põhimõte on ju sama. Elektrivõrk peab olema välja ehitatud selliselt, et tippvõimsuse välja kannataks. Ja võimalikult suure hulga tarbimise nihutamine tippajalt ära võimaldab kokkuvõttes teha vähem kulutusi võrgu arendamiseks.

Kas juhe nagu nn.transpordilint töötab öösel odavamal voolul?
Või on päeval suurema tarbimisega ristmikud umbes ja kulu suurem?

Jah, et "elektri ristmikul" ummikut vältida, siis tehakse see liiklus mingil kellaajal odavamaks.. Kogu see tehnika, et teha kõrgepingest madalpinge maksab raha. Samuti kui on vaja väljaehitada Kõrgepingeliin, siis 330Kv puhul 80 meetrit kaitsevööndit, ja 110Kv puhul 50 meetrit. Ehk siis maaomanikud saavad alguses raha ja pärast käib võrguteenuse pakkuja hooldamas.. Lihtsalt öeldes välditakse suuremate seadmete ostmist ja võimsamate võrkude rajamist selle "hea hinnaga" ja nii kogu euroopas.

Kuule (elektrilevi MellMell Mell) võta hoogu maha ja tõlgi kuidas päevane transport on kallim ja öötöö odavm?Elektri hinnast ja kellaajalisest hulgast me ei räägi.

[13piisab]

Küsimus kas keegi oskab füüsikalis-materjaalselt seletada erinevat hinda?
Või oskab öelda kas küsida näiteks Riigikontrollilt?

Ülal on paaris postituses turumajanduse toimimise üldine loogika juba ära seletatud: hinnastamisega motiveeritakse tarbima siis, kui ressursi (taustal jaotusvõrgu ettevõte oma alajaamadega ning lõpptarbija jaoks "nähtamatu" põhivõrguettevõte ehk Elering) kasutus on väiksem.

Riigikontroll ei puutu asjasse: riigikontroll tegeleb avaliku sektori rahakasutuse kontrolliga, mitte võrgutasude jms-ga.
Võrgutasud ja tingimused on loomulike monopolide (elektri jaotus- ja põhivõrguettevõtted, vesi-kanalisatsioon. Telekomiettevõtted enam mitte) puhul konkurentsiameti valdkond. Hinnakirjad ja tingimused kooskõlastatakse konkurentsiametiga igakordselt. Seda jaotusvõrgu puhul olenemata sellest, kelle võrguga on tegu (nt Elektrilevi on riigi omandis; Saku Maja on munitsipaalomandis, Imatra ja VKG on eraomandis).

[MellMellMell]

Kuule (elektrilevi MellMell Mell) võta hoogu maha ja tõlgi kuidas päevane transport on kallim ja öötöö odavm?Elektri hinnast ja kellaajalisest hulgast me ei räägi.

Ei oma seotust elektrileviga, lihtsalt üritan öelda, et elektri võrgud suudavad edastada piiratud koguses, mida rohkem tahad saada seda võimekam peab see liin olema. Hulk on väga määrav võrkude ehitamisel ja see, et võrkude ehitamine käib sellest samast rahakotist kuhu laekub võrgutasu pole saladus.

Ja Sa ära anna neile seal lolli ideed, et masina öötöö võiks ka öötööna kirja minna.. Tänapäeval on igasuguseid õiguslasi olemas, varsti keegi seisab masinate eest ka, ja siis maksamegi lolliks ennast. 

[aavu]

kuidas päevane transport on kallim ja öötöö odavm?

Seni kuni ühe alajaama näitel keevitus-, treimis- ja muud tööd tehakse päeval. pesu pestakse päeval, kohvid-saiad ja muu tarbitakse päeval aga ööseks jääb ainult tänavavalgustus põlema, vat seni seda püütakse hinnapoliitikaga hajutada. Et pesu pestakse öösel, kohvi tehakse öise elektriga ja ka oma autot keevitatakse öösel garaažis. Ühtlane tarbimine lubab alajaama paigutada väiksema ja odavama trafo, samuti kasutada peenemaid juhtmeid. Just selle pärast on võimalik tasuta anda ära oma peakaitsme üleliigsed amprid (näiteks 63A pealt 16A peale. Vastupidi 16A pealt 25A peale on maksumus üsna kallis ja veel kallim on kui soovid uut liitumist.

[Härg]

Kuidas pügada 3,5 meetrist kuusehekki? Siiani olen võtnud nivelli, sellele aluse teinud ja  siis redeli pealt püganud. Selle meetodi puudus on selles, et korraga saab lõigata 3 - 4 latva. Hekil pikkust 100 meetrit ja kogu tegevus võtab üle poole päeva. Kas on keegi leidnud parema lahenduse?

[aavu]

Kuidas pügada 3,5 meetrist kuusehekki? Siiani olen võtnud nivelli, sellele aluse teinud ja  siis redeli pealt püganud.

Kas nivell on vaaderpass?

https://www.muis.ee/museaalView/1446655 
Sellistega nooruses proovinud mängida, olid isetehtud. Veidi täiuslikum variant: 
https://www.youtube.com/watch?v=0EFLYljqD6k&feature=emb_logo

[Marko]

Kui pinnas on sile ja takistusi pole, siis saab panna pügaja vankri peale toika otsa ja maast opereerida.

[linnuke]

https://youtu.be/LcMumv5jXYc  kui vaatad edasi ,siis nn.ratse nagu muda.

[tõnn]

Kuidas pügada 3,5 meetrist kuusehekki? Siiani olen võtnud nivelli, sellele aluse teinud ja  siis redeli pealt püganud. Selle meetodi puudus on selles, et korraga saab lõigata 3 - 4 latva. Hekil pikkust 100 meetrit ja kogu tegevus võtab üle poole päeva. Kas on keegi leidnud parema lahenduse?

Kas sellise asjaga saaks ilma redelita teha?https://www.multikeetja.ee/et/hekiloikurid-oksasaed/15064-hekiloikur-hecht-640-teleskoopvarrega-640.html

[pen.skar]

Kui hekk ja ise noorem olin, siis pügasin traktori nn kun-kopast. Ja ikka vöö-köie-karabiiniga kindlustatud. Vanemat kaherealist hekki saab suuskadel piki edasi liikudes pügada.

[v6sa]

Kuidas pügada 3,5 meetrist kuusehekki?
...

Nähtud: murutraktor koos operaatoriga troppepidi krusa konsu otsas. Üllatavalt viisakas tulemus jäi.

Ohutustehnikast me me muidugi ei räägi.

Teine võimalus on ristata kettsaag drooniga:

[ivoalaska]

Suve lõpus pügasin kuusehekki, vähe kõrgemat küll. Ramirendist korvtõstuk ja läks nagu lepase reega. Ehk oleks saanud ka redeliga aga ei viitsinud mässata.

[olli]

Kui heki kõrval autoga liikuda saab, siis ma teeks mingisuguse "vaatetorni", kasvõi puidust. Umbes et üks euroalus, neli posti, käetugi ja paar diagonaali. Ning paneks selle puki suvalisele autologule, traktorile või kerghaagisele peale. Haagisele vast kõige lihtsam vastavalt vajadusele peale/maha tõsta.

[Härg]

Ma pean selle töö üksinda tehtud saama, s.t. olen siiani saanud. Tõstuki peale mõtlesin ka, sest sellega on amplituut päris suur. Hekk ise on üherealine ja 8 aastat vana ja külgedelt veel pole püganud, Teleskoop akuga või mootoriga hekipügajat olen uurinud ja Stihli oma tundus asjalik.

[2715]

Mujal maailmas pügatakse nii hekki: