[v6sa]

Süsteem jah. Aga rakendus on ... "kodumaine".

Ma olen selle pildi siia juba pannud:



Vat see ongi nende tase.

Rääkimata sellest, et ilma venekeelses internetis orienteerumata ei ole mingitki tuge keerukamate probleemide lahendamisel.

Süsteemist on vähe kasu, kui selle rakendamisel üle nurga pannakse.

Siin teemas tehakse nii, nagu peab

[2715]

See vene "commonrail" kindlasti mitte!
Ükskõik mida aga mitte seda, kuna tegemist on väga kapriisse asjaga, mille kohta oskusteave puudub ka edasimüüjal.
Jah, elektroonika ja kõrgsurvepump on küll Boschi omad, kuid teostus on vene tavade järgi tehtud.
Näiteks selle asemel et panna piisava tootlikusega kõrgsurvepump on võetud üks pisike pump ja pandud sellele kiirendav reduktor vahele, mis pole ka just väga töökindel asi ja kipub kõvasti kolisema.
Üsna huvitav on aga Boschi aju sisu.
Nimelt pole valged venelased sinna suutnud oma soovidele vastavat softi kirjutada, kuid kõiki neid asju pole seal küljes mis tarkvaras on ja nii võime sellega ühendudes leida sealt olematud asjad nagu näiteks EGR kaart, mis on lihtsalt pidevalt suletuks kirjutatud ja asendiandurile takisti pistikusse joodetud nagu ka kütuse temperatuurile ja veel mõnele asjale.
Seepärast on paljud mapid lihtsalt nullidega kirjutatud ja muudetud ka väärtusi mille peale mootorituli süttima peaks.
Tegelikult näitab diagnostika umbes 10 aktiivset viga, mille peale mootorituli ei sütti.
Mootoritule süttimisega on muidugi ka arvestatud ja näiteks ülerõhu vea korral ja ühisanuma surve vigadega peaks mootor minema Limp Home reziimi, milleks on eraldi väändepiiriku tabel  ja ta seda ka kasutab, kuid see on kirjutatud samaks mis normaalse töö oma!
Pealegi ei saa isegi venelased neist jagu kui mingi keerulisem mure on ja väga moes on panna peale tavaline pump ja pihustid ning mitte närve raisata.

Terve Belarus traktor on tegelikult üks hädalahendus, kus pole julgetud teha otsust vanast loobuda.
Algas see Mtz-50 mis oli omal ajal enamvähem asi.
Järgmine mudel kannatas juba pärandiks saadud eelmise mudeli sõlmede käes ja nii need asjad järjest kuhjusid.
Siis tulid kolmekohalised mudelid, mida oleks pidanud juba puhtalt lehelt alustama.
Väikseks näiteks on esisillavedu, kus tehti 52 ja võeti esisilla käitus liiga kiirelt pöörlevalt hammasrattalt ning asi toimis kuni tuli mudel 82, mis juba kannatas selle käes, et kardaani pöörded on liiga kõrged sest mootor tegi rohkem pöördeid ja sõidukiirus tõusis ning esisild osutus suure takistusega olevat, ületades kardaanil mõistlikud pöörded, nõudes juba tasakaalus kardaane ja tugevamat vahepukki.
Kuhu see pukk aga kinnitada?
Muidugi sama 3 poldi alla, mille augud juba olemas!
Sild ise osutus aga keeruliseks oma mitme reduktoriga ja ka nõrgaks võimsamate mootoritega ning siis piirati libiseva vahepukiga esisilla max vääne ära.
Vahepeal olid aga mujal maailmas vedavate esirataste mõõdud oluliselt suurenenud, andes suurema protsendi veojõust ja Minskis saadi aru, et see asi hea on ning tehti uus esisild, mis kannatas... Liiga kiirete pöörete all, nõudes jälle mitmeastmelisi reduktoreid, mille asemel muu maailm kasutas planetaare rummus mida lihtne toota, kuid silla keskmine osa otsustati vana jätta sest oli juba olemas...
Nii ongi kõik asjad kuhjunud ning peale 82 on asi lootusetult käest läinud ja oleks pidanud puhtalt lehelt alustama, jättes äärmisel juhul mootori vana.

[Marko]

Juhtub ka paremates peredes  
Mul on üks tore auto, millel armatuuris on koht mootoritule jaoks, tuld ennast ei ole. On ka OBD pistik, mis ei suhtle. Selline kenadus:

https://en.wikipedia.org/wiki/Ford_Scorp...080214.jpg

[Urmet24]

See ju rats viitab tegelt sellele, et on kasutatud mingi teise tehnika aju.
St pole spetsjomm russile tehtud.

Ja aju osas viitasingi pigem sellele, et tänapäeval progeajusid saada millele lase soft millilne tahad.
Samuti on ju commonrail pump olemuselt suht lihtne ja sinna oleks lihtsam ka panna teist suuremat pumpa

Seadistusvõimalusi oleks lihtsalt rohkem ja need täpsemad.
Muidugi jah see  lääne pump, mis panid teeb ka kindlasti oma olemuselt tehnika gramm inimlikumaks.

Ma siin suht palju viimasel ajal mõtlend enda russile ja mis temaga peale hakata.
Kõik samas aga viitab sellele, et pane sinna raha palju tahad ikka  peris head asja ei saa ..
Või siis summad küündivad juba lääne masina hinnale lõpuks.

See muidugi teise inimese teema ja pole vist väga viisakas küsida, aga üks küsimus tuli ikka meelde.
Enda russil sai mingi hetk mootori kap rem tehtud ( aind väntvõll jäi vana ) ning plokk on väidetavalt E pealt ..
Õlivarras on teisel pool kui muidu russil.
Mis markeeringuga see plokk peaks olema ja huvitav, kas mingis osas on ka parem ( halvem )

[Daff]

See muidugi teise inimese teema ja pole vist väga viisakas küsida, aga üks küsimus tuli ikka meelde.
Enda russil sai mingi hetk mootori kap rem tehtud ( aind väntvõll jäi vana ) ning plokk on väidetavalt E pealt ..
Õlivarras on teisel pool kui muidu russil.
Mis markeeringuga see plokk peaks olema ja huvitav, kas mingis osas on ka parem ( halvem )

 
Kui sul on E pealt pärit uuema tüübi ehk D242 plokk siis kõrgsurvepumba juures olev tootekood algab numbritega 240.......
Vanatüübi plokk algab numbritega 50.....
 Muud vahet neil eriti pole kui väntvõlli õlitus.  Mis on peamine muutus ja paljudele valusalt vastu näppe andnud.

Vanal 50 tuleb väntvõlli õlitus peale esimesest raamikaelast ja õli voolab väntvõlli pidi laiali mööda väntvõlli kanalit mis hõlmab kogu väntvõlli.

D240,242. 243 jne plokkidel on igas raamikaelas õlikanal ja väntvõllil puudub läbiv õlikanal. Õli tuleb raamikaelast peale ja kulgeb lähima vändakaelani. 

Siin ongi kala, et kui vanemasse plokki (markeeringuga 50...) panna 240 väntvõll siis lased saaled kokku kuna õli saab ainult esimene raamlaager ja esimene vändakael.

[2715]

Suurt midagi suurt tehtud ei ole mida avalikult esitada, kuid väikseid asju siiski- näiteks hakkasin vaatama, palju oleks vaja vaeva näha et kaande küünlad panna ja sai vana mõraga kaas viiludeks saetud.
   
Tuli välja, et küünlaid lihtsa vaevaga ei pane aga selgus ka miks mul plokikaas ära mõranes.
   
Nimelt see uuema malli kaas, kus plokist kaande tuleb ainult 4 ava-iga silindri kohta üks ja suunatud on ta enamkuumenevasse kohta klappide vahele pihustipesa peale, kust siis liigub esiotsa termostaadikorpusse.
Ja siis on tehasesse sattunud tööle mingi mägedest püütud turkmeen, kes oma karvaste käekestega on selle ava sulgemise korgi kogemata liiga sügavale löönud ja selle asemel et see välja võtta ja uus kork panna tegi ta ainuõige otsuse oma lammast himustavas peas ja lõi selle sügavamale ning pani uue korgi ava otsa!
Loomulikult kuumenes siis see piirkond üle ja mõranes...
Püüad küll kõik üle kontrollida, kuid sita tegijad on ikka leidlikumad ja suudavad selle vaeva ära nullida...
Tulevast mootorit sai ka pisut lammutatud välispidiselt et soojema ilmaga teha talle korralik pesu ja jäi silma ka üks stiilinäide, kuidas uut mootorit koostatakse kui ta varuosana müüki läheb.
   
Seal on näha ka need õnnetud korgid, millest ülal juttu oli.
Tunda aga oli see tihend küll andnud sest olla nagu kuidagi puine ja jõuetu olnud suurel pöördel aga korraga oli nagu seina tagant pääsenud.
Veel läks korda hankida uued hülsid.
Tavaliselt ei ületaks see uudisekünnist, kuid tegu on õige osaga, mitte järgitehtu ega kuskilt väljapraagituga, vaid liinilt tulnud ja eksporti mõelduga.
   
Kõik mõõdud on nagu peab ja pind kaitsva kihiga kaetud.
Tähtis mõõt on krae kõrgus et saada õige väljaulatus plokist ja siin näide suurimast mõõdu kõikumisest.
   
   
Niiet saadakse ja osatakse teha küll kui tahetakse.

[meli666]

On need kolvi, hülsi komplektid kuskilt siinsest poest või lastud piiri tagant tuua? Kas kahe või ühe õlirõngaga? 
Vaatasin, et neid saada mõlemat, mis argumendid oleks ühe, kahe õlirõnga valiku kasuks?
Kolbidel seda põlemiskoja koonust ikka ei ole?

[unimüts]

On need kolvi, hülsi komplektid kuskilt siinsest poest või lastud piiri tagant tuua? Kas kahe või ühe õlirõngaga? 
Vaatasin, et neid saada mõlemat, mis argumendid oleks ühe, kahe õlirõnga valiku kasuks?
Kolbidel seda põlemiskoja koonust ikka ei ole?

Kõike on Eestist ka saada. LIhtsalt enamik poode ei võta kaupa sisse, kunas on kallis.  ja vene aja inimene võtab parem odamama ja sitema kui korralikuma.

Kaks vs üks rõngas.

See kahe õlirõnga jama (teine rõngas sõrmest allpool) on dibiilsus. Nu milleks nühkida õli topelt silindri seina küljest maha.  See, et asi effektne välja näeks kolvi ostjale vaid on see rõngas sinna topitud.  Teine teema loomulikult selles, et kui varem töötasid rusid 5tuh tt siis nüüd pigistatakse isegi 10tuh tt välja kohati nii, et rõngaid isegi ei vahetata. Siis kes see kujutaks seda õlikulu seal lõpus ette.  Seal jälle teema, topelt ei kärise.

Üldjuhul hoia masin korras ja kulunud asjad vaheta välja. Remonti ära õigel ajal edasi lükka.

[Talupoeg taluja]

No see õlirõngas allapoole sõrme, see nüüd küll debiilsus pole. See juba ammustest aegadest pärit. Ennemalt muidugi polnud õlirõngad nii head ja eks sellepärast pandigi lisaks. Ja eks see mingil moel ka eluiga pikendab. Kuidas see tänapäeval kulumist ja eluiga mõjutab, seda ilmselt peab küsima asjade katsetajatelt. Kuna õlirõngaste kvaliteet ja ehitus edasi läinud ajas, kas tõesti enam on vajalik. Ja kas keegi on tänapäevastel mootoritel sellist lahendust näinud?

[v6sa]

Debiilsus või mitte, aga pikema hõlmaga kolbidel seda vahepeal pruugiti. Ju sellest seal ka muud tolku oli, kui ainult turunduse jaoks. Aitab vähendada ülemise õlirõnga koormust ja selle abil vähendab põlemiskambrisse sattuva õli hulka.

Nüüdisaegsed kolvid on õige lühikese seelikuga:

[2715]

Nüüdisaegsed kolvid on õige lühikese seelikuga:

Aga mis tast ikka pikemat teha kui vaja on?
Kolvi hõlm on ikkagi hõõrdetakistus ja selle peaks tegema nii väikse kui võimalik et kütust säästa ja kaal on ka tähtis.
Mõõte piirab eelkõige õlikile survetaluvus, et surve ruutmillimeetrile ei ületaks õlikile kandevõimet ja ei tekiks kuivhõõrdumist.
Õlide omadused aga on viimase poole sajandiga oluliselt paranenud, eriti just õlikile kandevõime toomata ohvriks külma õli pumbatavust.
Veel on taibatud, et kolbi pole mõtet teha juhtpinnalt ümarat sest vajalikud on ikkagi ainult küljed, mis võtavad vastu külgsurvet kuid sõrme juures silindriline pind ei tee muud kui loob lisatakistuse.
Seepärast oleks neile teadmistele risti vastu töötav nähtus õlirõngas kolvi allservas omamata ühtki eelist vaid ainult puudusi.
Esiteks, kui ta peaks toimima tekiks kolvihõlmal kuivhõõrdumine ja raskendatud on rõngaste vahelt läbi pääseva tahma mahapesemine kolvi pinnalt ja seega lihtsam rõngaste kinnijäämine.
Teiseks on see lisa hõõrdekadu oma hõõrdumisega, kolvi ümara kujuga ja vaegõlituse tõttu suurem hõõre õhema õlikile tõttu.
Kasutati neid aga vanal hallil ajal, kui õlirõnga laius oli tohutu ja selle kandepind vastu silindrit nii suur, et rõngas libises juba paksu õlikile peal ja jättis osa õlist ka ülespoole maha.
Seega oli see sundkäik mootoritel, kus kolvi liikumiskiirus ületas kriitilist piiri.
Lisaks ei teatud vanasti teha õli ärajuhtimiseks õlirõnga alla suurt soont ja avaraid avasid, mis suubuvad kolvisõrme piirkonda kandepinna serval, aidates seda määrida ja õliga jahutada.
Kehva teostusega vene moodi, kus rõnga ja silindri vahelt paistab valgus võib neid rõngaid ka 4 tükki ühele kolvile panna, ilma et see õlikulu vähendaks.
Kui aga üks õlirõngas, mida vedru laiali surub korralikult silindriga liibub piisab sellest täiesti et õlikulu minimaalne hoida.
Pilt ka siis uuest euro 4 kolvist, mis netist võetud ja millised tuleb kuskilt hankida

[v6sa]

Mis huvitavad triibud on kolvi ülaservas? Miski pinnakate?

Kas nende mootorite hülsid ka kuidagi erinevad varasematest?

[juss]

Niiet saadakse ja osatakse teha küll kui tahetakse.

Võibolla pilt petab kuid hülss tundub kuidagi tume olevat.
Kui me esmakordselt kolvid, hülsid kätte saime siis tekkis kohe väärmulje et hülsid võivad terasest olla.
Hülsi pind oli hele ja läikiv.

Kui hülsse töödeldi siis mainiti ka et tunduvalt tugevamad kui tavalised hülsid.

Mis pihustus nurgaga/lehtriga pihustiotsad on euro 4 pihustitel?

Kui huvi võin umbkaudse kütuse pihustusaja välja arvutada maksimum mootori pööretel Sinu praeguse kütte koguse ja pihustite juures kui annad kütte koguse ja pihusti suuruse.
Pöörispea pumpa võrreldes originaaliga saaks väiksemaid pihustiotsasi kasutada kuna maksimum pihustus surve võiks olla kaks korda suurem. Ja pihustite avanemise rõhku saaks ka omajagu tõsta.

[2715]

Võibolla pilt petab kuid hülss tundub kuidagi tume olevat.
Kui me esmakordselt kolvid, hülsid kätte saime siis tekkis kohe väärmulje et hülsid võivad terasest olla.
Hülsi pind oli hele ja läikiv.


Kui hülsse töödeldi siis mainiti ka et tunduvalt tugevamad kui tavalised hülsid.

Mis pihustus nurgaga/lehtriga pihustiotsad on euro 4 pihustitel?

Kui huvi võin umbkaudse kütuse pihustusaja välja arvutada maksimum mootori pööretel Sinu praeguse kütte koguse ja pihustite juures kui annad kütte koguse ja pihusti suuruse.
Pöörispea pumpa võrreldes originaaliga saaks väiksemaid pihustiotsasi kasutada kuna maksimum pihustus surve võiks olla kaks korda suurem. Ja pihustite avanemise rõhku saaks ka omajagu tõsta.

Mul tekkis kõigepealt selline küsimus, et kust te need kolvid saite?
Mul 3 poodi läbi helistatud ja ei taha õnnestuda kuidagi nende hankimine.
Küll ühel pole, teine ei too ja kolmandal on ainult jämeda kolvisõrmega, kuigi vene lehed väidavad ka 38mm sõrmega olevat.
Ma hülsi materjali kõvaduses ei oska kaasa rääkida mis need tumedad hülsid on, kuid Võru traktoripoest kunagi ostetud hülsid olid küll eriliselt halvast materjalist kust tuli surve läbi hülsi seinte veesärki.
Üks oli mõraga ka ja see lubati "ekspertiisi" saata, kuhu ta ka kadus ja kadunud on juba aastaid...
Tahaks eelkõige mootori kokku saada E 4 kolbidega, kõik asjad kaalu, vänt tasakaalu ja siis mõtleks edasi pihustamise teemadel.
Euro pihustiotste nurkasid sai isegi otsitud netist aga mina neid leida ei suutnud ja kasu ilmselt sellest ei oleks sest sel ainult commonrail pihustid, mille otsad ei tohiks tavapihustile sobida.
Mingeid erilisi jõunumbreid ei hakkaks taga ajama vaid piirduks 150-160hj, kuid väänet tahaks küll juurde madalatele pööretele.
Seda muidugi tuli ka tuntavalt pumba vahetusega ilma et oleks rohkem suitsema hakanud.
Ilmselt saab kütusekogust veel suurendada suure põlemiskambriga kolbidega, kus põlemine toimuks õhus mitte kolvi pinnal.
Laiema nurgaga pihustiotsi on ka lihtsam saada ja sobiks kasvõi Kamazi otsad esialgu proovimiseks.
Pihustamise surve on muidugi huvitav küsimus ja pihustamise kvaliteet peaks surve tõusuga paranema, kuid Belarusi otsaga pole silmaga nähtavat erinevust kas pihustada 180 bar või 250.
Miks see nii on pole veel süvenenud.

[Daff]

Kui soov  madalatel pööretel väänet juurde saada kas nukkvõlli kallale ka minema peab? 
Ühe Volvo mootori remondiga kunagi tuli selline asi takistuseks kuna väideti, et nukk mida sisse tahtsime panna olla alumise otsa  nukk kus jõud just madalatel pööretel.    ??

[juss]

Me oleme kõik jupid millel belarusi lõhn juures Perikost võtnud. Hando vast veel mäletab kust ta tellis meile kolvi/hülsi komplekti. 
Stendis otsasi katsetades on kütuse kogus suur, mootoril tühikäigul on kütusekogus olematu, suurema surve pihustatakse paremini väikest kogust ja loomulikult käivitus on parem.
Suurema plunsriga saab pihustuse maksimum survet veel tõsta, saab veel väiksemat pihustiotsa kasutada ja saab küttekulu allapoole. Keerispea pumbal saab veel nikkvõlli plaadiga mängida mis annab ka toredaid tulemusi.

Eelsüüte koha pealt võib proovida korralikku küünalt/kärge sisselaskes ja tagasivoolust kütuse peale laskmist mida reguleerib termolüliti nii nagu on paljudel läänemasinatel asi lahendatud.

[meli666]

Eelsüüteküünalde valmidusega plokikaas ka saadaval:
https://www.agromarket.ee/toode/plokikaa...nla-avaga/

[2715]

Teab keegi kosta palju peaks olema Belarusi mootoril kompressioon?
Küsimuse põhjus on külmalt käivitades mootori lonkamine, kuid seda teeb ta vaheldumisi, kord teise ja kord 3 silindriga.
Täiesti külmalt, umbes -13c mõõtes olid näidud 22, 23, 25 ja 26 kuid peale mootori soojendamist on kõik näidud 25-26bar.
Proovisin tööle saada seda imepärast kollektoris olevat käivitusabi süsteemi ja isegi sain ta korra nii tööle, et -17 käivitus selle abil.
Kuna starter oli pisike 2,7 kw Magneton, siis vaatasin et panen peale uue 3,8 kw Mahle starteri, mis venelaste arvates on 4kw.
Enne sai teisele ka sisse vaadatud ja pole midagi ette heita: Määret on pandud kuhu vaja ja ka piisavalt korralikult asjad töödeldud.
   
   
   
Panin igaks petteks veel pisut määret juurde ja kokkupannes määrisin halja vasest harjahoidiku ka määrdega et vältida oksüdeerumist.
Starter peale ja hoopis teine asi!
Pole vahet kas tõmmata õhuklappi või ei - veab täpselt sama kiiresti ja oluliselt kiiremini kui enne, kuid mootor enam ei käivitu külmalt???
Võtsin kollektoril toru uuesti maha et vaadata mida see küünal teeb ja nii oligi, et kiirem käivitamine kustutab selle tule ära ja ei käivitugi...
Proovisin veel talle suuremat düüsi panna et ehk kütet tuleb vähe aga mina teda enam põlema ei saanudki.
Ei aita ei suurem ega väiksem düüs, ta lihtsalt kustub ära peale väntvõlli 2-3 pööret.
Igatahes sai kõrini ja see jama minema visatud.
Kui lumi sulab ja üles leiab viskab veel kaugemale.
Mõtlesin siis, et prooviks sellist küünalt: https://www.pmkaubamaja.ee/et/12b-1-2-5161845.html
On näiteks isand V6sal kogemust millist mõju see külmalt käivitamisele avaldab?
Isand Jussi õhutusel, kui pihustid juba maas olid sai prooviks tõstetud pihustusrõhk 180 pealt 250 peale sest kaotada pole midagi ja kuna pihustitel silda enam ei kasuta on neid lihtne maha võtta ja peale panna.
Tagantjärgi tarkusena, sellest oleks tulnudki alustada sest mootori töö muutus märksa pehmemaks ja algul oli hämming, et kas pumba pea kulunud et suits täiesti kadunud ja kütuse etteanne niipalju vähenes?
Tööle minnes muidugi selgus, et kütuse etteanne ei vähenenud vaid suits kadus ära ja reageerimine gaasile muutus oluliselt äkilisemaks.
Enne madalama rõhuga oli ikka nähtav suits sellise madalalt vajutamise peale.


Kas ja palju see ka pumba kestvusele mõjub ei tea muidugi.
Pole veel uurinud palju rootorpumbale lubatud on, kuid justkui mäletan nagu oleks mingid pihustid 260bar olnud tehase manuaali järgi.

[v6sa]

Paraku mul pole seda kogemust. Sugulasega Fordi ja MF peal on - töötab küll.

Halba kindlasti ei tee. Ning nüüd, kus starter korralikult vedada ka jõuab, siis võiks vahe olla märgatav. See "leegiküünal" on üks mõttetu virbel, mida ma korralikult töötamas polegi näinud. Ning mille, nagu nüüd selgub, korralik starter lihtsalt ära kustutab.

Hõõgküünaldest põlemiskambris oleks muidugi veel rohkem tolku

Ma ikka ei saa jätta kiitmata teljevahe lisamist: traktoril on traktori profiil nüüd. Vahe sentimeetrites on väike, aga mõju suur. Ka stabiilsusele ilmselt, nii veol kui juhitavusel.

[CORRADOg60]

Aga miks mitte kasutada sisselaskekollektoris sellist soojendust? https://ekgdiesel.com/product/cummins-6-...01-24-vdc/ Paljudel viimase paarikümne aasta sees toodetud diislitel alates kaubikutest kuni suurte traktoriteni sellised kollektoris õhku soojendamas.
Tõsi, elektrit tarvitab tublisti aga sooja teeb ka mehemoodi.

See põllumehe kaubamaja lingil olev vanemal lääne tehnikal suht levinud küünal toimib ka hästi oskuslikul kasutamisel. Liiga vähe aega andes ei sütti ja kindluse mõttes kaua-kaua peal hoides võib varsti uut hankima minna. Lisaks vaja kütuse etteandeks pihustite tagasivoolu vahelt täituv anum paigaldada mis ilmselgelt teemaalgatajale probleemi ei valmistaks.