[linnuke]

Eks see kümnetuhandik paneb muidugi tavakodaniku muigama. Eriti need, kes rella ja trelliga kümnendiku treivad.
Mõõtmised on mäletamist mööda olnud alati vaikimisi toatemperatuuril. Mõõteriist peab ka olema samal temperatuuril. Kas teate, et mikromeetrit ei tohi palja käega katsuda, kuna see võib näitu muuta?

Kogu lugupidamise Kfl Marko suhtes küsiks ikka : milline on " toatemperatuur" mikromeetrile.Siberis tehti masinaid  ,ehk _20 tsehhis .Kasasthanis vast pluss samapalju. PS .Mikromeetril ,kui sallisel ,massi niivõrd palju ,et mingi paarikümna sekundiline inimkäe ( pigem näppude) puudutus selle temppi küll ei loksuta .Ammugi siis mingeid tolerantse..Selline arvamus. Kui nüüd lausa tähte norida ,siis iga riist ongi nn." toatemperatuuril",Kui just külmikust ei võta.

[Daff]

Kas mõiste "toatemperatuur"  tehnikamaailmas ei omanud mitte kindlat arvväärtust +20'C???

[v6sa]

Eks see kümnetuhandik paneb muidugi tavakodaniku muigama.
...

Mind ei pane muigama. Pigem tekitab hämmingut. Et kas tõesti suudeti tagada täpsus 5 kümnetuhandikku (tuletame meelde, et mikromeetri jaotus on üks sajandik ehk sada korda "jämedam").

Või mindi kaasaegse turunduse eelkäijana juba selle peale, et keegi niikuinii reaalsuses ei suuda nii väikest hälvet usutavalt mõõta ja tuleb, mis tuleb.

[M.R.]

Ma olen üsna veendunud, et Pratt & Whitney Co. oli võimeline tegema asju näidatud täpsusega sel ajal.
Siis ikka firma nimi maksis ka midagi. Olid mõisted au, eetika, moraal mis omasid tähendust, mitte nagu täna.

[v6sa]

Ma olen üsna veendunud, et Pratt & Whitney Co. oli võimeline tegema asju näidatud täpsusega sel ajal.
Siis ikka firma nimi maksis ka midagi. Olid mõisted au, eetika, moraal mis omasid tähendust, mitte nagu täna.

Aga ikkagi - kuidas kontrollida, kas võll on 14,9994 või 14,9996 mm? Jätame nüüdisaegse mõõtemasina kõrvale.

Sest seda nad hetkel ju väidavad.

[M.R.]

Mikrokaator, optikaator, vastava mõõteulatuse ja resolutsiooniga. Ikka nii kuidas neid varem kontrolliti
Ma ise olen võimeline  määrama kolm kohta peale koma.
Saan täna rahuldavalt hakkama sellistega
Analoogne

       

Digitaalne

           

Juhansoni plaat 30mm+/-0,8mkm  ja komplekskontrollvõru nihikutele D30+/-2mkm ja d10+/-2mkm.

   

Mõõtetulemus

       

Hoidsin kompleksvõru 30sek. peos.
Mõõtetulemus

   

[linnuke]

Digivärgiga asi tuhandikes. 100 a.tagasi aga 10 x täpsem ( mehaaniliselt )

[M.R.]

Sellel 19000 digivärgil on resolutsioon 1mkm optikatoril 0,5mkm, 0,2mkm või vähem
https://chelinstrument.ru/katalog/izmeri...1p-izmeron

[v6sa]

Kas mõiste "toatemperatuur"  tehnikamaailmas ei omanud mitte kindlat arvväärtust +20'C???

Väike mälestus ajast, kui rohi oli rohelisem, lumi kollasem ja noorel mehel veel ... nojah.

Metallipraksis saime pörssapõlves pisdulei mikromeetri vägistamise eest. Mida me seal täpselt korda saatsime, ma keeldun mäletamast, aga muu hulgas saime verbaalselt piki näppe mikromeetri asjatu käeshoidmise eest. No ei uskunud. Võtsime karbist toasooja (varased üheksakümendad, töökoja riistaruumis oli sooja vist 12 kraadi) kätte ja mõõtsime 65 mm etaloni. Oli täpselt 65 mm küll. Seejärel sai mikromeetrit mingi kümmekond minutit kaarest käes hoitud (ega mäletagi, kuidas täpselt) ja hoplaa - nüüd oli etalon äkki paar sajadikku pikemaks kasvanud. Peale mõneminutist jutustamist ja munade sügamist kordusmõõtmist tehes oli mõõt jälle õige. Sest etalon oli teises higises pihus

Jäi meelde küll, et täpsemad mõõteriistad on tundlikud mitte ainult inimlikule lollusele, vaid ka kehatemperatuurile.

[lauril]

Kõigile, kes siin toatemperatuuri üle vaidlevad viskan üles ühe suunatud küsimuse:
mida käsitleb rahvusvaheline standard ISO 1 ?

[lauril]

ja higiste pihkude mõju objektide pikkusele võib igaüks arvutada kui on teada materjali joonpaisumistegur
terasel näiteks umbes 11*10-6 1/K ehk ühe meetri pikkust terasest objekti ühe kraadi võrra soojendades läheb see 11 mikromeetrit pikemaks ... ma mäletan küll vist kooli füüsikatunnist tekstülesannet, kui palju BAM-i kõrvale veetud elektriliini traatide pikkus erineb siberi talvel ja soojal suvel ...

[Marko]

Joonpaisumine on väike jah, ei vaidle. Mikromeetrilooga juures pole selle suurusega midagi peale hakata, see on ruumiline konstruktsioon ja ühe või teise osa kiirem soojenemine tekitab paende muutumise, viga võimendub kordades. Kes tahab, saab aru, kes ei taha, teda ei ravi ka ülikool. Osadel mikromeetritel on seal kaare peal miskipärast plastist katted........
ISO-t tudeerima ei hakka, meil on siin härra(d) kes kohe varrukast vajaliku info raputavad.

[vwt2]

Joonpaisumine on väike jah, ei vaidle. Mikromeetrilooga juures pole selle suurusega midagi peale hakata, see on ruumiline konstruktsioon ja ühe või teise osa kiirem soojenemine tekitab paende muutumise, viga võimendub kordades. Kes tahab, saab aru, kes ei taha, teda ei ravi ka ülikool. Osadel mikromeetritel on seal kaare peal miskipärast plastist katted........
ISO-t tudeerima ei hakka, meil on siin härra(d) kes kohe varrukast vajaliku info raputavad.

Ega keegi ei tea miks täppis mõõtmise juures on valged kindad (mitte kantossid)?

[lauril]

Vastan siis ise küsimusele, ISO 1 (ehk esimene rahvusvaheline ISO standard üldse!) tekst on lühike ja selle ainus eesmärk on määratleda geomeetrilistel mõõtmistel tugitemperatuuriks 20 C. Kui keegi soovib esitada täpseid pikkuse mõõtetulemusi, siis tuleb alati viidata, mis temperatuuril tehtud või millisele temperatuurile üle viidud need tulemused on ja enamasti kasutataksegi 20 C. Vastasel juhul on mõõtetulemus kasutu. Enamasti küll tavakasutuses (kuni paari mikromeetri täpsust taga ajades) ja mitte väga suuri objekte mõõtes lolliks ei pea minema ja ümberarvutusi tegema hakkama, kui mõõdetav objekt ja mõõtevahend on sarnase joonpaisumisega materjalist, keskkonna temperatuur ei ole 20-st väga kaugel ja mõõtevahendi ning mõõdetava objekti temperatuuridel on lastud ühtlustuda (ja neid ei käpita paljakäsi).
Kahtlemata suudeti ka 20. sajandi alguses mikromeetri täpsusega mõõtevahendeid toota, olulised tööstuses kasutatavad pikkuse mõõtmise vahendid nt pikkusotsmõõdud (siin ka Johanssoni plaatideks nimetatud) või kruvikud ja rõngas- kork-kaliibrite kontrollimiseks sobilikud komparaatorid said oma tänapäevale sarnased tööpõhimõtted ja kuju paika 19. saj teisel poolel või viimastel kümnenditel.

L@metroloog

[linnuke]

No nii.Nüüd guugeldasite kõik tarkused välja.Kas mõni siinne reaalselt treipinki kasutav mees kasutab nn. "valgeid kindaid " mikromeetrit kasutades.Kuna jutuks oli ,et paarikümne minti  ????  käeshoidmise järel muutub mikromeetri näit 0,0  X jne.Pole mina veel nn.kodutreialit näinud ,kes peale laastu mahatkoorimist paar minutit ootaks ,enne kui  supleri peale paneb.
Mis puutub aga lauri väitesse , siis kõikvõimalikud laborikatsed erinevad reaalsest elust ehk 100 %

[M.R.]

Lauril, ei ole hea nii ruttu küsimust avada, intriig on kadunud.
Ja iseseisev kodutöö jäi tegemata.

[M.R.]

Linnuke, mina kasutan valgeid kindaid. Kulub 10-20 paari kuus.
Ma tõin näite ju kus mõõt muutus nihiku komplekskaliibril 30 sekundilisest peoshoidmisest.
Töökoja temp oli siis 19 kraadi elik temperatuuri vahe ~17,5kraadi.
Ja uskuge, mikromeeter on oma konstruktiivsest iseärasusest tingituna palju altim kehasoojusele.
Teil nagu puudub funktsionaalne lugemis ja tekstist arusaamise oskus ja elate kuskil paralleelmaailmas
kus kõik täpsed asjad nagu näituseks laagri-istud tulevad soojalt otse treipingist?

[linnuke]

Marko : Joonpaisumine on väike jah, ei vaidle. Mikromeetrilooga juures pole selle suurusega midagi peale hakata, 
Selle BAMi looga asi ju just vastupidine ,Rööbaste joonpaisumine tohutu ,seepärast ka lõtkud sees .Tallinn .Moskva vahel pidavat kunagi olema 100 m nn.loksu et relsid banaani ei paneks.

[linnuke]

Linnuke, mina kasutan valgeid kindaid. Kulub 10-20 paari kuus.
Ma tõin näite ju kus mõõt muutus nihiku komplekskaliibril 30 sekundilisest peoshoidmisest.
Töökoja temp oli siis 19 kraadi elik temperatuuri vahe ~17,5kraadi.
Ja uskuge, mikromeeter on oma konstruktiivsest iseärasusest tingituna palju altim kehasoojusele.
Teil nagu puudub funktsionaalne lugemis ja tekstist arusaamise oskus ja elate kuskil paralleelmaailmas
kus kõik täpsed asjad nagu näituseks laagri-istud tulevad soojalt otse treipingist?

Lpd ,M.R. :
 minu vastuse ajendiks oli pigem suht keskmise treimehe võimalus. Seal aga laboritingimusi ek vähem.

[Jesper]

Mul tekib seda teemat lugedes küsimus, et miks foorumis, kus reeglina vana aja asju tänastest paremaks peetakse, tekib küsimus, kuidas ilma digimõõteriistadeta vanasti üldse mingit täpsust saavutati.

Kui nüüd korraks alternatiivajaloo mülgast varbaga katsuda, siis kui kodanik Johansson oleks klotside paksusega natuke mööda pannud, siis kas me üldse räägiks Pariisi algmeetrist kui meie pikkusmõõtmise standardist