Hinnang originaalsusele väljendub ka selles, kas tehasest väljus sõiduk sellises seisukorras. Värvikahjustused originaalvärvil, rebendid istmetel, määrdunud interjöör, õlilekked veermikus ja mootoril - need ei ole tehasest väljumise seisukord.
Meie enda vanatehnikaharrastajad läbi Eesti Vanatehnika Klubide Liidu ümarlaudade tegid riigile ettepanekud vanasõidukite nõuetele 15 aastat tagasi sellisena, et pinnakattekahjustusi ei tohi vanasõidukina käsitletaval sõidukil üldse olla - viide õigusaktile
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/120..._lisa4.pdf#.
Praktilises elus vanasõidukite tunnustamisel nii karmid ei oldud juba algusest peale, aga nüüdseks on kokku lepitud originaalse säilinud pinnakattega sõidukitele oluliselt leebemad nõuded. Kui vastavad määrused saavad ministri poolt allkirjastatud, siis saab ka lähemalt tutvustada.
Kriitikat teinud kaasfoorumlastele teadmiseks, et kivitäketest tekkinud kahjustused kapotil, embleemidel ning esiklaasil vähendasid ksf!Formika sõidukil originaalsust kokku 0,18% võrra. Sellised hinnangud on kahtlemata teatava subjektiivsuse astmega, kuid marginaalsel määral originaalsusprotsendi vähendamine on eesmärgiga eristada seda sõidukit täiesti filigraanselt ja ühegi kahjustuseta sõidukist. Seejuures kiideti omanikku, et ta ei hakanud esiklaasi vahetama või värvitäkete eemaldamiseks näiteks kapotti või tervet autot üle värvima.
Kivitäke on justkui väike asi, aga sellest areneb edasi veidi suurem korrosioonilaik ning lõpuks võib ka näpu või käe kereplekist läbi pista. Kui omanik mitte mingil viisil ei kõrvalda kasutamisel tekkinud vigastusi, siis on tema sõiduk 100% "originaalne" detailide koosluse poolest, kuid ta ei vasta valmistajatehase kvaliteedile ja seisukorrale tema valmistamise ajal. Seetõttu ei ole aktsepteeritav ka traatideni siledaks kulunud tehases paigaldatud rehv, kuigi see on täiesti originaalne.
Eelneva mõte oli selles, et originaal vajab hoidmist ja säilitamist. Kui aga originaal on siiski kahjustunud, siis ta enam 100,00% hinnangut ei saa. Küll aga hinnatakse originaalsena säilinud värvil olevaid kahjustusi oluliselt leebemalt, kui ülevärvitud sõidukil. Piiri tõmbamine ei ole lihtne ning selles on teatavat subjektiivsust. Musta numbri puhul on oluline, et hinnatud sõidukid oleksid võrreldavad ning matemaatiliselt üle 100% ei ole kahjuks võimalik saada. Subjektiivselt annan mina ksf! Formikale hinde 5+, kuna auto originaalsust on säilitatud maksimaalselt ning võrreldes ostu hetkega on täna auto oluliselt suuremas originaalsuses ning tehase seisundile lähemas seisukorras. Suurepärane töö ja hea eeskuju sellest, kuidas vältida ülerestaureerimist ning püüelda originaalsuse poole. Objektiivselt on auto hinne ikkagi 5, kuna statistika on ikkagi number ning erinevalt inimese loovuse hindamisest on auto hindamine kiretu ja ei saa laskuda emotsioonidesse.
Olen täiesti veendunud, et eksperdid ei teinud neid kivitäkkeid ksf! Formika autole. Sellised võrdlused on kohatud ja ebaõiglased.
Ekspertide õppepäevad on avatud kõigile huvilistele. Tulge tutvuma ekspertidega ning hindamise meetoditega (täpsem info klubidest). Viriseda ja kritiseerida on lihtne, midagi reaalselt teha ning seda anonüümsete kommentaatorite ees kaitsta oluliselt keerulisem. Kuigi mina ekspertide nimekirja ei kuulu, siis olen siiski kogu selle tegevuse köögipoolega kursis. Tööd tehakse südamega ja entusiastlikult, vahel eksitakse, aga üldist pilti vaadates ei peaks me häbenema ei oma vanasõidukeid, hindamise süsteemi ega eksperte.
Teemaks olev VAZ 2107 on täna kehtiva korra alusel (kehtib alates 2006. aastast) vanasõidukina tunnustatud 711. sõiduk. Kui suur on Eesti vanatehnikakogukond? EVKL liikmesklubides oli 2020. aasta alguses 404 inimest (seejuures on inimesi, kes on korraga mitmes klubis), vanasõiduki omanike ring on loomulikult palju laiem.
Kritiika on vajalik ning edasiviiv jõud. Aitäh kriitikutele, et hoiate süsteemil välist pinget peal ning tekitate diskussiooni. Muidu jääksimegi oma naba imetlema ja asi võiks käest minna.
Indrek Sirk
