Rootsi jalgratas Carl Gustav
#1

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et käisin täna Türil, Kalevi tänava Konsumis. Kõik parmud seisid ilusasti seina ääres reas, üks kainem, kui teine, aga Priitu seal ei olnud. Ütlesin neile tavapärase tervituse - Tere mehed!, kus Priit on? Vastus oli ka suht tavapärane, üks parm tegi "Hõkk..." ja hakkas läkastama, teine tegi "Hõkk ..." ja lasi püksid täis, kolmas ütles "Priit, - Priit ei tule enam siia, tal on täna ...." edasi ma ei saanud aru, sest kõik kolm said naerukrambid ja vingerdasid ja tõmblesid maas, nagu oleks surm väga lähedal. Kuna Priidu kohta ma infot ei saanud ja asjalikku juttu sealt ei tulnud, siis kirjutan siia oma järjekordsest šedöövrist.

    Nimelt. Umbes 25 aastat tagasi ostsin ma meeltesegaduses Rootsist oksjonilt konteineri, mis sisaldas jalgrattaid. Valdavalt olid need sõjaväerattad, mitte töökorras, mahakantud ja vanaraud. Kuigi mina ostsin umbes 100 aasta vanused vanarauaväärilised jalgrattad, selgus, et see on militaarkaup ja selle sisseveoks on vaja eriluba. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Rootsi on analoogseid rattaid tootnud alates aastast 1901. Mingil määral on neid mudeleid muudetud, aga mina nende muudatustega kursis ei ole. Rootslased olid igatahes väga uhked, et nende armeel olid veel kuni 1990.aastani kasutuses sajandi alguses toodetud rattad. No igatahes, mul oli erinevas konditsioonis rattajäänuseid umbes 30 ja kokku komplekteeritud sain ehk nii umbes 20. Ja need said ka maha müüdud. Ühe jätsin endale. See oli minu silma jaoks kõige huvitavam. Tundus kõige vanem. Neid rattaid on tootnud vähemalt kolm firmat: Husqvarna, Monark ja Nymans. Nymans oli mingil ajal ka Hermes, see on sama tehas. Ja vist oli ka Rex firma toodangut. Viimases lõpus peale 1970. aastat oli tootjaks Crescent, aga need olid natuke teistsugused rattad. Kronan firma rattad on küll sarnased, aga need on tsiviilrattad. Ma ei tea, mis mudel on minu ratas. Algsest komplektsusest ei ole originaalid üksnes rattad ja rehvid. Originaal pöiad olid nii roostes, et võtsin asendused teiselt täpselt samasuguselt. Enamusel on pöiad tavalised, voldiga. Aga minu omal on kumerad ja kodarad ei ole ühes reas, jooksevad sikk-sakk. Originaal pöiad olid sõjaväerohelised, asendused mustad. See ratas, millelt võtsin rattad, oli üleni musta värvi millegipärast ja pakiraami küljes oleval tööriistakastil oli markeering AP umbes 7-8cm kõrguste tähtedega. Ratas on originaal värviga, kohati kergete rooste ilmingutega. Hilisematest analoogidest erineb veel nahaga kaetud käepidemete ja nahksadula poolest. Rehvid muidugi on kaugel originaalist, ei ole originaalmõõtu autentse väljanägemisega rehve õnnestunud hankida.

                           

Kõigest sellest tahtsin ma Priiduga rääkida ja konsulteerida, enne kui selle teema lugupeetud kaasvõitlejatele tulistamiseks annan. Aga Priitu ei olnud. Ja nüüd, nagu foorumi hea tava ette näeb, küsige ema käest padruneid ja hakake tulistama! Täpset silma ja kindlat kätt!
Vasta
#2

                               
Vasta
#3

Hõkkkk.... Ema andis padrunid Dadi kätte ja Dad läks foorumist ära ning padrunid jäid kasutamata.... Uskuvarna on ju sildile kirjutet ja ketiratas ka .... hõkk... (olen positsioonil, Konsumi taga muruplatsil ja ootan Sachsi mootoreid ning 3 liitrist karastusjooki, hõkkkkkkkkkkk
Vasta
#4

(25-07-2021, 22:31 PM)kass Kirjutas:  Uskuvarna on ju sildile kirjutet ja ketiratas ka .
Siin on nüüd see asi, et teatavasti olid Rootsi armees kõik asjad Carl Gustavid, alates õmblusnõelast ja lõpetades tankidega. Vajadusel lisati nimetusele ka mõni numbrite kombinatsioon. ja vanal heal Rootsi ajal pani iga õige  rootslane oma pojale nimeks Carl Gustav, isegi tütrele pandi nimeks Carl Gustav. Isegi lennukid olid algselt Carl Gustavid, niikaua, kui üks piloot gripi sai, sellest ajast on lennuki nimi Saab Gripen.. Nüüd on muidugi teised ajad ja õige rootslane paneb nüüd oma pojale nimeks Al Shakri või Mustafa või Mahmoud. Äärmisel juhul Budulai.
Mis mudel on minu ratas?
Vasta
#5

(26-07-2021, 16:31 PM)Raudpats Kirjutas:  Mis mudel on minu ratas?

Ega  rootslastel neid armeejalgratta mudeleid eriti palju olnud, kuigi Wiklund ja vb ka mõni teine tegi juba möödunud sajandi alguses miskit militaarset. Enne teist suurt sõda oli M/30 ja siis järgmine oligi M/42, mis peakski ju Sinu jalgratta mudel olema, Millagi vilksatas siin foorumis ka rootslasest militaarjalgrataste huviline ja tegi paar postitust Eesti KV jalgrataste teemasse.
Vasta
#6

(26-07-2021, 22:00 PM)kass Kirjutas:  Ega  rootslastel neid armeejalgratta mudeleid eriti palju olnud, kuigi Wiklund ja vb ka mõni teine tegi juba möödunud sajandi alguses miskit militaarset. Enne teist suurt sõda oli M/30 ja siis järgmine oligi M/42, mis peakski ju Sinu jalgratta mudel olema, Millagi vilksatas siin foorumis ka rootslasest militaarjalgrataste huviline ja tegi paar postitust Eesti KV jalgrataste teemasse.
Neid mudeleid oli tegelikult natuke rohkem, m/104A ja m/105A ja m/111 ja võibolla veel mõni. Mõnedel on kande-sang raami esimese kald-toru küljes, mõnel tagumise küljes, minu omal sanga ei ole. Velgesid vähemalt kolm tüüpi, voldiga ja ümara profiiliga kaks erinevat. Minu oma on vanema tüübi ümar profiil, alates umbes 1970 tuli uuesti ümar profiil kasutusele, aga see oli pigem ikkagi kandiline ümardatud servadega ja kodarad jooksid sirges rivis. Vana tüübi ümaral profiilil olid kodarad mitte ühes reas. Mingist ajast kadusid nahk-sadulad ja asemele tulid mingist plastiga immutatud presendist sadulad, päris lõpus olid üldse plast-sadulad. Käepidemed olid esialgu vist kõigil puust, minu omal on mingi vahepealne variant, nahaga kaetud ja metallotstega. Hilisematel olid käepidemed plastist. Ja mingil osal hilisematest puudus iseloomulik esipidur. Olen otsinud informatsiooni nende erinevuste kohta, aga ei ole leidnud. Huvitav oleks teada saada, mis aastast minu ratas pärineb? Muidugi, ega ei saa garanteerida, et see kõik ikka algselt selline välja nägi. Võibolla on korduvalt kapitaalremonte läbinud.
Vasta
#7

Igaks juhuks õiendan vastu, et ma muidugi teadsin, et mudeleid (uuemaid) on rohkem, aga ega neid ikkagi eriti palju ei olnud. Ja ühe mudelinumbri alla mahtus mitmete tootjate jalgrattaid, mis erinesid üksteisest vähem või rohkem, aga põhilised ja olulised sõlmed olid ikkagi unifitseeritud. 
Husqvarnade raaminumbri järgi on täiesti võimalik tootmise aastat tuvastada, millalgi oli tabel rootsi mopeedi internetilehel aga praeguseks vist on see leht kadunud ja minul seda infot mäletamis mööda kuhugi salvestatud ei ole, vb on Bengtsoni vanaratta lehel või kusagil veel kindlasti, ka siin foorumis on neid m/42 asju arutatud...
Vasta
#8

Avastasin, et raaminumbriga pilt on kuidagi kaduma läinud. Number on 762081. Nulli kohal on kolm pisikest Rootsi krooni. Number asub raami sadulatoru vasakul küljel. Numbrist tagapool, umbes seal kus on sadulatoru kinnitusklambri mutter on nagu veel mingi sigri-migri, aga ei loe välja, mis seal kirjas on
Vasta
#9

(26-07-2021, 22:41 PM)kass Kirjutas:  Husqvarnade raaminumbri järgi on täiesti võimalik tootmise aastat tuvastada, millalgi oli tabel rootsi mopeedi internetilehel aga praeguseks vist on see leht kadunud ...
 Kas mõtlesid seda lehte: http://mo-ped.se/
https://mo-ped.se/mopoja/mopo.htm
Vasta
#10

Justkui oli teine leht, seal oli ka jalgratastest juttu.
Bengtssonil on tabel, aga ainult kuni 1944, tal ka  1951 ja 1955 Husqvarnad raaminr-tega.
http://www.veterancykel.se/Ramnummer-Husqvarna/
Vasta
#11

Kui tabeli on õige, siis see peaks olema 1945. aasta ratas.
Rootsi jalgratta-ajaloo lehekülg on see: www.cykelhistoriska.se
Ja huvitava asjaoluna märgin veel seda, et Rootsi militaarjalgratastest on mitmes kohas artiklid ja leheküljed, enamasti sisu kõigil ühesugune:
https://en.wikipedia.org/wiki/Swedish_military_bicycle
Wiklund tõesti tegi neid vanemaid mudeleid, kuid millegipärast ei mainita seda firmat militaarrataste ajalugu kajastavatel lehtedel.
Vasta
#12

Jääb vaid oodata, kui Priit välja ilmub, kas kinnitab või lükkab ümber selle tarkuse nüüd.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne