[2715]

Töö traktoriga kahtlemata soodustab inimeste võimalust tutvuda erinevate esitajate loominguga, keda muidu ei märkakski.
Isiklikult mingit massraadiot ei suuda kuulata, kus lood korduvad paari tunni ja reklaamid 15 minuti tagant ja seega ei jäägi muud üle kui võtta kaasa mingi kollektiivi looming ja sellega segamatult tutvuda ning neid kollektiive esialgu jätkub ja võib juba poolprofiks raadiokuulajaks pidada.


Masin ka on kuidagi harvanähtavalt hästi kestma jäänud ja viimane 40 ha niitmist pole pidanud käsi määrima.
Vedelikud ära vaadata ja radikat puhtaks puhuda ning tankida-määrida on kogu tegevus.
Õli sai vahetatud ja filtrisse sai ka sisse vaadatud, kus polnud ühtki võõrkeha mida pildile püüda.
Ehkki algul polnud ka mingit häirivat undamist ülekandest kosta, siis nüüd on asi vist paremini sisse töötanud ja teepeal 40 km/h sõiteski on võimalik raadiot kuulata.
50 juures hakkab piduripedaalide lukusti riiv kõlisema ja hakka või sinna midagi leiutama...

Muret teevad veel tagarehvid, mis hüppavad iga kord eri kiirusega.
Mingi aja kui sai hakatud suurema kiirusega sõitma ei olnud mingit hüppamist kiirusel 40 km tunniga, nüüd hüppab just seal ja 48 km tunniga hüppab vähem.
Samas on 35 km/h rahulik, kuid alla ei saa sõita sest vaadatakse imelikult et kuhu ta nüüd põrkab...
Vähem hüppavad nad kui rõhk on 1,6 bar, kuid nii ei kannata põllul sõita ja kui lasta 1,1 peale on põllul hea pehme, kuid no teepeal ei ole võimalik sõita.

Ostaks uued, kui keegi julgeks jagada kogemust kas näiteks Mitas hüppab samamoodi või mis firma toodangut vaadata?

[v6sa]

GoodYeari AgriBIBi Sa ju ei raatsi osta Või mõnda teist madalsurverehvi (VF või suisa IF markeeringuga).

Vredesteini kohta on vähe nurinat. Aga russi hinnas seegi.

Alternatiiv on rehvirõhu seadesüsteem.

[volvotar]

Huvitav mida vormelivennad hüppamise vastu kasutavad, seal ju ka tohutud jõud ja läbipainded- kiirendusel muidugi?
Äkki NOS, lämmastik, või vedelik/ rehvipuru rehvides- kaalujaotus kaasaarvatud.

[Daff]

Kas selle hüppamise vastu ei aitaks mitte see kui panna alla radial rehv. Diagonaali pead enne sulama ajama kui hüppamise järgi jätab.

[2715]

All ongi radiaalrehvid 18,4 R34. mille teinud Belzina.
Kuidas nad sellise tulemuseni jõudsid on muidugi omaette uurimist väärt.
Et nad väljast vaadata ebaühtlased on võiks arvata, et karkassi niidistik pole ühtlane.
Sellest ma saan aru, et suur rehv ja baabad käsitsi koovad varrastel selle karkassi aga kui rõhu muutus rehvi rohkem munasse ajab peab ka see lõngakera millest nad seda koovad olema ebaühtlase venivusega...
Kindlasti on ka vorm milles vulkaniseeritakse tehtud ilma tsentreerimisvõimaluseta ja toorkumm visatakse sinna suvaliselt sisse.
Muu maailm tunneb ka traktori veljemõõtu 34" aga 18,4 asemel on 600/65R34.

[mellpoiss]

Kas keegi lootis, et soomlaste vanasõna "ryssa" võis praadimise kohta, enam ei kehti? 

[huvi5]

Mingised LingLongid on üsna hästi maantee sõitu kestnud ja kulunud pole ka väga palju. Aga kui lund tahad lükata. siis ilmselt venelase tahmarõnga moodi, pole katsetanud.

[mutikas]

Mis tootjal see 18,4 on 600?
mitas,cultor,firest,özka jne pakuvad ikka 460/85R34
Ja kuna pill on ikkagi transpordi suunaline ehitatud siis ikka sobilik kommunaali radiaal,btk,nokian,allince jne

[v6sa]

Vormelivennad tõmbaks end oksa, kui peaks Belshina kõrgkvaliteedilisi rehve tarwitama. Nende peamine eelis on odavus. Ning uuena vastupidavus torgetele.

BKT asjad võiks olla uurimist väärt küll. On täitsa tarvitamiskõlbulikud tsõõrid. 18,4R34 analoog võiks olla pigem 520/70R34, näiteks Agrimax RT 768 . Aga eks hind määrab - odav see ei ole. On küll 19 mm väiksema diameetriga, aga praktikas see ilmselt eriti oluline ei ole.

Özka ja Cultor on teadmata loomad. Firestone ilmselt päris sodi ei paku.

600/65R34 on 6 cm suurema arvutusliku diameetriga.

[Daff]

Kusjuures ei maksa unustada, et ka traktorirehvidel on kiirusindeksid.
Kuni 40km/h kannatav rehv on A8 indeksiga. 
Seal on seda massi ikka omajagu ja tsentrifugaaljõud suudab kehva koortiga rehvi ellipsisse vedada nagu filmis.

[mutikas]

Cultor on võrreldes nt. bkt agrimaxiga oluliselt rohkem "põllutraktori"rehv,klotse vähem ja klotsi kõrgus tunduvalt kõrgem.Kvaliteet tundub mingi kolme aasta kasutamise järel väga positiivne.Mul ühel fastracil on ees btk ja taga cultor.Ka kiirusel üle 50 väga ok.

[mutikas]

A ja kiirus indeksit ei tasu tõesti unustada kui mõni pill liigub nt 80 kilti tunnis,taga rippes täis väetisekülvik.

[2715]

Et millestki huvitavast kirjutada pole, sis rehve sai uuritud kust ja mida ning Mitast saaks lasta Poolast tuua sobiva mõõduga hinnaga 400 raha tükk.
Mingi hetk tuleb see liigutus ära teha lihtsalt ja ongi kõik.
Praegu aga proovisime endisaegse kõva traktoristiga kelle Belarus 60 kilti tunniga jooksis ja millega sõitmise autoinspektsioon ära keelas asja jonksu saada ja mingit tulemust asjal oli.
Algul sai ratas õhku tõstetud ja nagu kõrgema käiguga gaasi andsid venis üks kolmandik rehvi 40mm suuremaks.
Teisel rehvil oli sama tulemus, kuid seal venis pool rehvi 30mm suuremaks.
Uurisime siis palju veljed viskavad ja sai rehvid keeratud nõnda, et tasakaalustada venimist ning sai asi oluliselt parem.
Siis lisasime veljele paar kg massi ja asi paranes veelgi.
Lõpuks sai velje raskusi kaalutud ja sobivalt paigaldatud ning nüüd kannatab 1,8 bar sõita nõnda, et hüppamist enam tähele ei pane.
Mingil seletamata põhjusel kipub õlirõhk ikkagi alla 3 bar langema ja no see on asi, millega mul ei vea.
Mingeid lõtke ka pole nagu vändale tekkinud ja kui nukkvõlli vahetama hakkab tuleb õlipumba ülekanne ära vahetada ja rohkem sellele enam mitte mõelda.
Siis Hiina odav radikas on nüüd teada, et kestab 350 mototundi ennem kui kärje torud vanni küljes lekkima hakkavad.
Kas osta uus kärg või võtta lahti ja proovida lekkekoht leida ja parandada selgub lähiajal.
Palju ei leki, vaid külmalt on ühe toru ümbrus niiske ja kasutamist ei sega.
Rooliotste kattekummid on ka ära pudenenud ja neid ei hakka isegi vahetama sest need mille vastu vahetada on paari nädalaga samasid tundemärke ilmutanud raamatu all seismisest ning tuleb leida asendus.
Muus osas aga täiesti toimiv asi, mis igapäevaselt liigutamist saab.
Tänagi sai 8 ha niidetud, millest ka asitõend võetud.


Oleks maa siledam vaid...
Siiski tahaks üle minna lääne tehnikale, kuid sai Juhan Põtra vaatamas käidud ning see ehmatas ära, et kadunud on käigukasti ülemine võll kõige täiega, mis tähendaks väljaminekut minimaalselt 3500 raha.
Lisaks on tal kastis see ülekanne, mis üle 30 km/h ei võimalda ja see paar ka vahetada siis veel 400 raha juurde.
Pole ka enam seda inimest kes teaks kus see võll kõigi hammasratastega saanud on.

[v6sa]

Google: traktoripurkaamo ja tuleb 6 kontakti. Küsi sealt sobivat kasti. Võib jopata, nad on on üsna säästlikud lammutajad. Aga tingima peab nendega, esimene hind on kole. Isand Luigega tasub ka konsuteerida, tal on sealmaal käpp (või tiib?) sees.

Saksamaa omasid ei oska praegu panna.

USA ja UK kipuvad kalliks kätte.

[hillar2]

Mis sul seal videos krigiseb? iste?

[2715]

Iste jah on kriuksus süüdi, kuid reaalselt pole ta nii häiriv kui kaamera ta üles korjab.
Tegemist Mani istme alumise osaga ja kes neid remontida on proovinud teab, et kriuksust on raske lahti saada.
Originaalis on liugpindadel õhukesed metallpuksid, kus peal õhuke grafiiti või teflonit meenutav kiht.
Sinna tee kas pronks või plastikpuks ja ei saa kriuksust lahti.
Korra paned määret, on vaikne aga hakkab mingi hetk uuesti...
Originaalseid pukse aga ei müüda suure raha eestki vaid saab ainult alumist osa.
Veel on tal sellised omapärased poorsest pronksist seened, mis hõõrduvad vastu külgi ja mis said mustast plastikust tehtud.
Samas on praegu igasugu laagrid saada ja peaks kõik liikuvad kohad laagritega tegema.
Masstootmisesse see lahendus ei toimiks, kuid omatarbeks võib ju priisata.

Isand v6sale infoks, et Soomes sellist kasti pole ning kui oleks nad seda alla 4000 ei müüks ja ka mitte osadena vaid komplektsena teadmata seisukorras.
Hollandist sõber uuris, et saaks kasti 4200 pluss transa 200 aga on vähe erinev ja kindlat sobivust ei tea enne kui kohale jõuab.
Et ta kiiremini sõitma hakkaks siis see lahendus on ka neil olemas ja kasti ostes saaks selle kaubapeale.
Selle kasti võiks isegi osta, kuid palju ja mis veel puudub ei oska keegi hinnata enne kui koostamiseks läheb.
Situatsiooni kirjeldamiseks, see masin on laiali laotatud 10 ruutmeetri peale, poldid-mutrid on gruppidena ja tagasilla ning kasti detaile on kõik täis pluss hunnik hoobasid ja torusid.
Kindlasti puuduvad kõik laagrid, mis taheti uued panna ja on seega ära võetud, kuid kus nad on teatakse teises ilmas.
Mingeid laagri istupindasid mõõtes on need meetermõõdus ka komadega.
Seega tundub ülejõu käiv projekt olema.

[v6sa]

Aga see-eest huvitav

Remondimaterjale saab netist raha eest, näiteks siit:
http://www.deeremanuals.com/shop/product/TM4559

Kusagilt ilmselt ka tasuta.

[Urmet24]

Laagrite osas ma ei usu, et ülejõu käiv oleks.
Kuskilt leiab ikka joonised koos oe koodidega, mille järgi saab keerata koodi b osaks, kus saab ka mõõdud.
Muude puuduvate asjadega võib asi keerulisem olla muidugi. 

Eks kõik oleneb muidugi ka hinnast, et palju terve masinaga võrreldes raha reservi jääks remondiks.

[2715]

Ei kahtle hetkekski, et need laagrid saab hankida, kuid majanduslik mõte kaob ära.
Kiirel arvestusel maksavad nähtavalt puuduvad osad juba 7400 ja kui traktori saab 7000 kätte on meil minimaalselt 15 000 maksev traktor, kui pole rohkem asju puudu.
Pigem siiski on, kuna enne koostamist pole reaalne seda ära hinnata.
Sinna kulub ka tööd ja aega kuid samas saab selle aparaadi vähemalt esialgu toimivana soetada vaid neljandiku suurema raha eest.

[2715]

Lõpetasin just arvestuse suvisest niitmistööst ja kuna teemas kajastatav traktor üks peaosalistest siis ka kokkuvõte:
Niidetud sai 78 hektarit, milleks kulus 480 liitrit kütust.
Aega võttis see üritus kokku 95 tundi ehk 14 päeva.
Kuna oli korralikult ettevalmistatud, siis tehnilisi probleeme traktoriga polnud mis oleks sundinud töö pooleli jätma.
Kui mootorivahetus ja jantimine pihustitega välja arvata, siis muidu ei pidanud käsi õliseks tegema traktori pärast.
Kui tavaline vedelike-lõtkude kontroll ja määrimine-puhastamine välja arvata.
Jantimine hüppavate rehvidega muidugi ka juurde.
Millest puudust tunda, siis konditsioneeri peab ikka paigaldama, kuna kuumalaine võib ka uuel aastal olla ja töömahu suurenedes ei jõua nii lihtsalt ära teha.
Kraadiklaasi uskuda, siis kabiinis on ikkagi 3-4 kraadi soojem kui väljas sest mootor kütab esiseina soojaks ja esiklaasist ka alt 20cm kuhu kapoti alt õhk tuleb.
Kui lahtise uksega, siis on kraadi järgi soojem, kuna mootori soojus tuleb läbi ukse kabiini väiksel kiirusel liikudes.
Veel võiks olla siduri lahutamise võimalus kangil olevast nupust just seal, kus on vaja korra manööverdada.
Selline asi on osadel veokatel olemas ja üsna mugav käiguvahetusel pruukida.
Vaba hetk tuleb, siis prooviks selle asja teha õhusilindriga mis sidurit lükkab ja reguleeritavate klappidega, et ta sujuvalt liikuma läheks nuppu vabastades.
Veel on käigupoolitaja kang kabiini toomata ja kuigi mootor saab ka ilma hakkama masina liigutamisega võiks ta ikka olla.
Kangile ruumiga on muidugi vähevõitu ja võimalus on panna õhuga lülitamise võimalus käigukangi nupust nagu veoautodel.
See on ka muidugi ohtlik, kuna lülitus sünkroniseerimata ja kui ikka valel ajal lülitada on hambaotsad rikutud...
Vähemalt siduril peab turvalüliti olema, mis ei luba lülitada ühendatud siduriga ja võõrast inimest ei saa kallale lasta.