[saarrand]

Kas originaalne, ilmselt U-Bootilt pärit R-10 on mõne taskusõbralikuma lahenduse vastu vahetatud? Korstna kuju järgi nagu kahtlustaks, et pole see päris õige tahmapress vahel.

Ajad segamini jah vähe suurema suguvennaga seda masinat. Sellel on peal kõigest 4 silindriline IFA ja see on täiesti originaal lahenduses ja paigalduses (va korstna otsas olev vihmaklapp).

[alfredo]

Eks ta ole, põgusast kokkupuutest nende masinatega juba ligi 30 aastat möödas. Aga targutada tahaks ikka : )

[tomki]

Nii, sai ka esimesed proovid tehtud. Akud peale, igaks juhuks käsipumbaga 5-6 korda pumpasin kütust üles ja kabiini käivitama. Midagi ei juhtunud peale selle, et kohe läks käima  Sai veel paar tundi kulutatud, et reguleerida sõelad, paigaldada eelmise hooaja lõpul küljest võetud luugid, restid jms. Ning loomulikult määrimine.
Aga pühapäeva õhtul said esimesed punkritäied võetud, kuniks ühes kohas jäid rattad nii õnnetult lohkudesse,et keskelt läks heeder pisut maasisse. Tulemuseks paar purunenud vikatitera. 
Sai vikat välja võetud ja teine sisse pandud, pisut reguleerimist ja läheb jälle edasi.

Kas selle vikatil ei saa tera vahetada ilma latti maha võtmata. Saksa silokombainil ja niidukil on tera neetimise abinõu kaasas. Imelihtne on kohapeal vahetada.

[Daff]

Selle tera neetimise abinõu saab ka ise teha. Paras 25-30cm pikkune võllijupp tuleb lasta treipingist läbi. Ots koonusesse ja keskele puiriga süvend needi pea tarvis. Alimisse otsa keevitad vana veneaegse kultivaatori C pii otsa ja seade valmis.
Seda saab kasutada lisaks neetimisele ka  toena vana needi eemaldamisel..

Nüüdsel ajal  on ju vana tera eemaldamine ka väga lihtne. Olemas ju akurelakad jne millega  needi pead eemaldada lihtsalt. Ei pea meisliga taguma.
 Neetimise ajaks peab ühe sõra ära võtma. Mii on mugavam.

[v6sa]

Selle tera neetimise abinõu saab ka ise teha. Paras 25-30cm pikkune võllijupp tuleb lasta treipingist läbi. Ots koonusesse ja keskele puuriga süvend needi pea tarvis. Alumisse otsa keevitad vana veneaegse kultivaatori C pii otsa ja seade valmis.
...

Kas see ots on käepidemeks?

Kas neetimisel hoiti torni teise käega/põlvega alt?

[saarrand]

Nii, sai ka esimesed proovid tehtud. Akud peale, igaks juhuks käsipumbaga 5-6 korda pumpasin kütust üles ja kabiini käivitama. Midagi ei juhtunud peale selle, et kohe läks käima  Sai veel paar tundi kulutatud, et reguleerida sõelad, paigaldada eelmise hooaja lõpul küljest võetud luugid, restid jms. Ning loomulikult määrimine.
Aga pühapäeva õhtul said esimesed punkritäied võetud, kuniks ühes kohas jäid rattad nii õnnetult lohkudesse,et keskelt läks heeder pisut maasisse. Tulemuseks paar purunenud vikatitera. 
Sai vikat välja võetud ja teine sisse pandud, pisut reguleerimist ja läheb jälle edasi.

Kas selle vikatil ei saa tera vahetada ilma latti maha võtmata. Saksa silokombainil ja niidukil on tera neetimise abinõu kaasas. Imelihtne on kohapeal vahetada.

Tõepoolest, tera saab vahetada põhimõtteliselt ilma latti välja võtmata. Seda abinõud kahjuks kaasas ei ole, aga olen isegi kuulnud sellest, et selline asi olla omal ajal komplektis olnud.Tänan igal juhul heade ideede eest ja leiutab midagi ise valmis.

[hillar2]

Korra olen näinud e-niidukimehel seda sama abinõud neetimiseks, aga tal oli pigem isetehtud. Käis klõpsti vikati tera alla oli nagu alasi peal neetimine. Selline mõnus lühikene vars oli ka millega sai vastusurvet avaldada.
Kui uue vikati ostad siis soovitan seda varianti millel terad käivad poltidega. See needi teema on sovetlik rämps mis raiskab ainult väärtusliku aega.

[Daff]

Selle tera neetimise abinõu saab ka ise teha. Paras 25-30cm pikkune võllijupp tuleb lasta treipingist läbi. Ots koonusesse ja keskele puuriga süvend needi pea tarvis. Alumisse otsa keevitad vana veneaegse kultivaatori C pii otsa ja seade valmis.
...

Kas see ots on käepidemeks?

Kas neetimisel hoiti torni teise käega/põlvega alt?

See pii ots oli põlvele toetamiseks. SAma edukalt võis selle piiotsa ka vastu maad panna kui heeder paraja kõrguse peal oli. 
Pii ots ei lasknud võllil maase vajuda kui neetisid.
Aga reeglina neetimise ajal oli üks ots vastu põlve ja käega hoidsid ka kinni ning teisega uhasid ülevalt needile otsa.
Huvitav oli see, et kui neetimiseks kasutasid sileda otsaga võlli, nagu alasi, siis need needid ei tahtnud kinn jääda. 
Kui oli võllil needi pea jaoks kumer süvis jäid needid pidama.
Eks see põlveotsas neetimine oli selline hädatapp rohkem. 
Vahel vihmase ilmaga võeti vikat välja ja taoti sepikojas suure kuvaldaga needid üle. VÕi siis hommikul koputasid vikatile otsa ja kohe oli kuulda kas mõni tera lahti. Tuli võll välja võtta.

Kui nüüd tõmmata paralleel E ja vene kombaini vahel siis oli vist ka materjalides ja avade täpsuses vahe.
E vikatitel ei tulnud terad nii ruttu lahti kui vene omadel. KUigi heinas oli koormus tunduvalt suurem kui viljapõllus.

[mutikas]

Põllul neetimise järgmine tase oli: 
alt neeti toetav raud oli selline et plaat mis vastu maad selle küljest nelikanttoru,selle sisse teine nelikant,auke täis,
sai valida kõrguse ja peenhäälestuseks ots mis toetas neeti oli keermega ülemise raua sees
Viimati sai kasutada aastal 2007 nival,
peaks kuskil alles olema,võin pildi teha kui kellelgi huvi.

[saarrand]

Põllul neetimise järgmine tase oli: 
alt neeti toetav raud oli selline et plaat mis vastu maad selle küljest nelikanttoru,selle sisse teine nelikant,auke täis,
sai valida kõrguse ja peenhäälestuseks ots mis toetas neeti oli keermega ülemise raua sees
Viimati sai kasutada aastal 2007 nival,
peaks kuskil alles olema,võin pildi teha kui kellelgi huvi.

Mind väga huvitaks, ootan pilte huviga!

[saarrand]

Spetsialistid, mis asendis peaks olema haspli piid sel hetkel kui vikati juurest möödutakse? Kas pii otsad peaks vaatama kaksikteo suunas või vastupidi?

[Meistrimees]

Spetsialistid, mis asendis peaks olema haspli piid sel hetkel kui vikati juurest möödutakse? Kas pii otsad peaks vaatama kaksikteo suunas või vastupidi?

Vertikaalselt. Ikka otse ülevalt alla,sest muidu ei lähe ju ka eest korralikult veel niitmata massi.

[saarrand]

Eile sai oldud kuni vihmani põllul. Peab tunnistama, et uus vikat (loe: renoveeritud vana), millel sai vahetatud 15 tera, vanu altpoolt teritatud ja uuesti sisse pandud, võtab ikka üli hästi. Mulle eelmine aasta tundus, et olemasoelv vikat ka täitsa terav, aga nüüd sai ikka veel parem. Uued terad on altpoolt sakilised kogu alumise pinna ulatuses, neid saab teritada pealtpoolt, vanad terad on pealt poolt sakilised ja neid saab teritada altpoolt. Siiski sai nii profülaktika mõttes üks uus latt ka tellitud.
Veel sai reguleeritud haspli piide nurka, vasakpoolse serva ekstsentrik rullikutest üks sai uue vastu vahetatud.
Peksutrumli otsa välimise rihmaseibi tugilaagrid annavad endast märku. Selle vahetamine on taas väljakutse, sest seda kohta lammutanud veel ei ole.  Seda tean, et vedru on vaja tagasi suruda eelnevalt, et saaks stopperi eemaldada ja siis aeglaselt pinge maha lasta. Välismaa foorumitest leidsin mõned pildid, kuidas läheneda. Tuleb väike abinõu konstrueerida.
   
   
   
Vahepeal olen mitu hädalist liikuma aidanud. Ühele sai esisilla reduktor, teisele põhupurusti. Kellel vaja, siis üht-teist minujuurest saab.

[saarrand]

Eks ta ole, põgusast kokkupuutest nende masinatega juba ligi 30 aastat möödas. Aga targutada tahaks ikka : )

Väga tore, et keegigi minu teemat loeb ja kommentaarid väga teretulnud. Niiet, kindlasti ei tasu end vaos hoida ja mõtted on alati teretulnud.
Selleks hooajaks vili koristatud.
   
   
Esimesed sõidud tegin 01. august, lõpetasin 23 august. Vahepeal paduvihm ja mõned tehnilised probleemid segasid.
Peksutrumlit käitav mitmikkiilrihm 3HB 3800 läks katki. See läks puruks minu eelmises postituses oleval põhjusel - peksutrumli otsas olev tummise vedruga seib ei liikunud korrektselt. Selle vedru pingealt vabastamiseks tegin tõmmitsa:
   
All peitus selline pisike vedru:
   
Järgmisena andis alla kallakuketi pingutus varda kinnitusklamber. Purunes keevitusest ja on näha, et asi on juba ammu pm katki olnud. Selle purunemine tõi aga kaasa hulga lisapurustusi. Katki läksid  kallakuketi  toetavad puitliistud (mis puitu seal kasutatakse- kask?!?), pingutusvarras ise muundus tundmatuseni, väljas olev pingutuskklamber deformeerus, ja kõige kurvem, et kallakuketi alumisel võllil olevatest veorullidest keskmisel tuli mõra sisse.
   
Kas ja kuidas sellist malmist detaili remontida?
Hetkel sai sisse teise kombaini võll ühes veoratastega. Kogu töö tegmiseks tuli heeder ära võtta ja aega kulus ca 1 tööpäev. Uued puitkaikad tegin kasest. Panin ka parema kaldtee keti, mis sai 3 aastat tagasi välja võetud, kuna osa labasid väga katki/kõverad/puudu. Nüüd said ka labad remonditud ja ca 15 tk uute vastu vahetatud.
Enne uut hooaega vajavad tähelepanu variaatori hüdrosilindrid. Hakkasid enne lõppu meeletult lekkima, niiet tuulepassi rihm sai nõnda õliseks, et hakkas libisema.
Tööd jagub, aga ikka olen rahul ja kiidan masinat!

[hundu615]

Faas siise,eelkuumutada ja malmelektroodiga kinni traageldada.

[ahtos]

Olen viimased aastad keevitanud malmi ilma vaskkatteta 0,8 traadiga gaasiks co2,enne muidugi faas ja soojendus.

[I.A]

Saab jah nii, kõva vooluga ja n-ö " põrandakeevitus" ehk küljest ära kindlasti võtta. On ette tulnud...

[saarrand]

Sügisene hooldus-puhastus sai tehtud. Ōhuga kogu masin üle, kergelt määritud ja halli varju ära pargitud. Akud sai ka maha vōetud. Hulk töid kevadeks ootamas. 
Käisin ka ühe 514 juures, mis ilmselt läheb kasutusest välja, vaatame mis tollest saab…

[saarrand]

Huvitav, et igasugu teistes teemades on tarku kõvasti, aga ühtki kombainerit siin vist ei leidu, kes teaks öelda, mis puitu kasutatakse rullpukskettide toetusliistudena....

[alfredo]

Kui oleks võimalik mõni jupp pooleks saagida ja pilt siia panna, ütleks ehk isegi ära, millega tegu.
Loogika järgi arvaks, et kõvem puit võiks ju sobida - kask, saar, tamm. Kask neist vast kõige ühtlasema ja tugevama jooksuga.