[spitfire]

Ise vist teeks oma maja aerocist küll, aga siis võtaks rendist ka lintsaed-värgid. Ja enne oma kallale asumist harjutaks paari maja jagu kuskil külapeal.

2018a sügis ja 8+ alust 200x300 muutus 300mm paksuks seinaks kahe mitteproff-mehega (üks mina) kahe päevaga.

Kummalise lahendusena olen näinud naljamehi, kes aeroc plokile veel peno peale panid. Jäi mulle arusaamatuks.

Mina selles definitsioonis "naljamees" nagu ka kõik need, kes maja alates 2013 standardile (st soojusjuhtivus 0,12…0,22W/m²K) vastavalt ehitavad. Kes ei soojusta, neil on 0,34. Kes lisavad 100mm soojustust, neil 0,18 ehk siis peaaegu kaks korda soojapidavam ja standardile vastav: https://bauroc.ee/kalkulaatorid/u-arvu-kalkulaator/

Vaatasin need soojusjuhtivuse numbrid üle ja ei ole siin midagi muutunud: Aeroc  375mm ilma mingi lisasoojustuseta on 0,2 W/m2K. Lappasin ka värske kataloogi läbi ja seal sellist konstruktsiooni nagu aeroc+peno ei pakuta. Ilmselt põhjusega.

Minu garaaži sein on 300mm aeroc, soojusjuhtivus 0,25. Praktikas on see, ilma kütteta (kontakt majaga on ainult üks otsasein, 3 seina on välisseinad) , et naljalt sees miinusesse ei lähe. Õlled põrandal ära ei külmu. Aga paaril korral nende 21 aasta jooksul, kui on -30 visanud, on ikkagi garaaži seinad läbi külmunud. Ei ole märganud et see seinale kuidagi oleks mõjunud, aga kindlasti ta midagi head ei tee. Siis joonistas kõik vuugid läbi krohvi välja ja oli ilusti härmas, a vot pilti ei teinud, sest eesti mees igasugust tilu-lilu ei pildista

[Daff]

Kas seal terve sein ikka ära külmus?
Ma pakunn, et nagu tuhaplokiga kui segu on pandud täis lindina siis külm tuleb betooni pidi tuppa. Plokk ise on soe. 
Keset plokki pannakse puit liist ladumise ajal mis ploki paika saades ära tõmmatakse ja see härmas vuugi teema on kadunud.

[olli]

Bauroci laotakse liimiga tegelikult. Liimi mõte see ongi, et vuuk jääb ainult 1-3mm ja tagab seetõttu parema soojapidavuse seinale. Muidugi ladumine ise on ühest küljest küll kiirem, aga tahab harjumist. Ega eriti midagi rihtida ei õnnestu. Ning liim on alguses päris "libe". On nähtud sedagi, et lageda põllu peal tehes järgmine hommik avastad, et tuul on viimased paar plokki kergelt paigast ära lükanud.

[spitfire]

See pandi nn. liimikammiga. Väga õhuke kiht ja õhuvahe on vahel. Aga seda ma enam ei mäleta, kas iga ploki laiuse jaoks oli oma kamm, või mitte. Aga noh seda -30 vast selles elus enam ei trehvagi

[Janka]

Ma tegin liimikelguga. Saab ka liimikulbiga, aga seda kasutasin ploki otste kleepimisel ehk siis vertikaalvuugi meisterdamiseks. Horisontaalvuugi jaoks tundus liiga kohmakas.
Liimikamm on hoopis midagi muud ja minu teada pole sel tööriistal plokkide ladumisega mitte mingisugustki pistmist.
Muide, kui plokid ujuma hakkavad, nagu hr. Olli praktika näitab, on see plokkide vale niisutamise ja/või liimi möllimisel kasutatud ebaõnnestunud veekoguse lisamise tulemus.

[PlyVal64]

Kas seal terve sein ikka ära külmus?
Ma pakunn, et nagu tuhaplokiga kui segu on pandud täis lindina siis külm tuleb betooni pidi tuppa. Plokk ise on soe. 
Keset plokki pannakse puit liist ladumise ajal mis ploki paika saades ära tõmmatakse ja see härmas vuugi teema on kadunud.

Ma olen kuulnud, et pulga asemele on ka takku pandud? Kuigi õhk ise on ka isolaator. Aga tundub loogiline seguga ladudes. Edit:ehk siis takuriba on segupoolte eraldaja ja hoiab ära soojus(külma)juhtivuse. Ja jääbki sinna vahele igaveseks.

Aga härmas vuugid on kindlasti segu teema, mitte ploki külmumine. Ja nagu ikka, siis "ronib" külm ilma soojenedes toapoole  Mul on umbes meeter seina selline "puhas krohvitud narvaplokk" ja on jahedam küll talvel aga vuugipulli pole õnneks märganud sest toas on ikkagi oluiselt soojem. Väljaspool klinkris laudis peal, ei muud. On olnud plaan remondil ikkagi "kodutundeplaat" peale panna. On selline Isa krutski, hiljem juurde tehtud väljasopistus, millega olen terve elu vaeva näinud küll lamekatuse veetihedaks saamise kui sellesama jahedusega. Aga magamistoas peabki jahedam olema. Ahjah, teise samasuguse aknaalusega proovisin ka peno ära - ei ole mingit märgatavat vahet!!! Välja narvaplokile peno peale ja aknalaud ning aknaalune on ikka sama jahedad. Samas köögis katsetatud paksu raske tuuletõkkeplaadi seespool kasutamine andis täitsa tuntava efekti (ka mürasummutuses!) aga see pole narvaplokil muidugi.

[Meelis2]

Pole otseselt küll garaazi ehitus aga:
Toodi kliendi objektile puitmaterjal spetsi järgi. Juba lõhn oli värske saematerjali oma. Kui näpuga katsuma läksin siis raudpolt eile langetatud männist saetud, leemendas alles puumahlast. Kuna osa oli puudu siis saeveski mees lubas kohe sae käima panna ja puuduva juurde teha. Kui avaldasin imestust siis tuli mingi tiraad a la kui ei sobi siis mine p......läheb teisele tahtjale. Kuna nii juba mitmel objektil märgatud siis kas see ongi käesoleva buumi reaalsus? Ehitusnormide järgi peaks täna ehitatud maja 50 aastat kestma, aga no ma ei tea kui täistoores materjal villa sisse pakitakse peaks see seal küll oma elu elama hakkama?

[Telc]

Pole otseselt küll garaazi ehitus aga:
Toodi kliendi objektile puitmaterjal spetsi järgi. Juba lõhn oli värske saematerjali oma. Kui näpuga katsuma läksin siis raudpolt eile langetatud männist saetud, leemendas alles puumahlast. Kuna osa oli puudu siis saeveski mees lubas kohe sae käima panna ja puuduva juurde teha. Kui avaldasin imestust siis tuli mingi tiraad a la kui ei sobi siis mine p......läheb teisele tahtjale.  Kuna nii juba mitmel objektil märgatud siis kas see ongi käesoleva buumi reaalsus? Ehitusnormide järgi peaks täna ehitatud maja 50 aastat kestma, aga no ma ei tea kui täistoores materjal villa sisse pakitakse peaks see seal küll oma elu elama hakkama?

Kui on valida, kas ehitada märjast või mitte ehitada siis nutad ja ehitad. Tuulutusvahed ju siiski on.
Aga võid võtta seda kui investeerimispuitu - hoiad aasta staablis ja loodad, et hind tõuseb veelgi

[hulgus]

Üks tähelepanek. Kõik majad nö. "vajuvad". Linnades põhisüüdlane tänava ja kõnnitee järjekordne asfalteerimine-tõstmine, maal ja eramajades niidetud muru mahajätmine ja muud orgaanilised ained (okkad-lehed). 10 aastaga ei paista välja aga sajandiga küll, vaata pilti.

Nii on ja seda enam kui maja ehitamise ajal 40-ndad ja veel 70-ndatel oli kruusatee maja ees ja täna juba ammu asfalt...Mu sünnikodus kilulinnas just nii.

Mis sajandi...
viimase 4 aasta jooksul on välisuksest, mis avaneb otse teele, saamas keldriluuk. Esimeses voorus täideti teetammi 5-10cm, Kuna  tee veel pikisuunas kaldega maja poole, siis ca 100m lõigu sadeveed jooksid otse õue, kaevasin kuivenduse ja teeserva  äravoolud, sai parem.
Teises voorus alustati nn mustkatte rajamisega. Insenerid, kes käisid mõõtmas, vaatamas, lubasid tee kallet vähemalt 5 kraadi majast eemale. Välja tuli nagu alati- selleks oleks pidanud hoone poolset teeserva tõstma 20-30cm või vastasküljelt maha võtma. Tõsteti siis ~15cm, millega tee on kokku vaksajagu tõusnud, kallutati sokli veerde koorem kruusa, ukse koha kaevasime lohku ja nüüd siis on teeserv uksest oluliselt kõrgemal, kaldega hoone poole.  Sadeveed aga keelduvad ülesmäge liikumast.  Õnneks on vundament kapitaalne ja drenaaž toimib. Seda et õuest väljasõit pisut järsem sai, kui talvele sobilik, on koogitükike, pidigi just uued talverehvid soetama.

[tõnn]

Rakveres Moonakülas oli selline vaatepilt:

[A.V.S.K]

Vabandust, aga ei saa aru.
Mis siis pildil valesti on?

Kõnnitee ja aia vaheline "kraav" ?

[zazik]

Vabandust, aga ei saa aru.
Mis siis pildil valesti on?

Kõnnitee ja aia vaheline "kraav" ?

Tänav oli vanasti umbes sellel kõrgusel, mis aiapostide kõrval jooksev telliskivirida. Uuendamise käigus kolis üle poole meetri kõrgemale.

[A.V.S.K]

Jätkaks garaazi teemal.

Kui Jankal see vai-lintvundament 5a on olnud ja maja ilma pragudeta ja ka vundament ok, siis ju on asjal jumet?


Minu krundi kohta öeldi, et mingi 30cm mulda ja siis tuleb liiv. Noh umbes nii.
Kui kiiresti ja kas seal vundamendi kraav veega täitub, ei tea.
Enne sügist ei saagi teada. Võib vaid oletada hetkel.

Saab kuidagi koduste vahenditega natuke endale selgitada, mis pinnas mul on krundil?
Et vastavalt sellele siis teha vundament ja aluskihid jne..

Või peab geodeedi  kutsuma?

[Marko]

Saab kuidagi koduste vahenditega natuke endale selgitada, mis pinnas mul on krundil?

Saab ikka, võta labidas!
Veerežiimi uurimiseks on vaja nn proovikaevu, auk sisse ja mingi truubitorujupp püsti. Hea oleks muidugi paar aastat andmeid koguda
Naabritega võib ka suhelda.

[vant]

Elementaarne on, et muld tuleb ära koorida. Ehituslike põhimõtete seiusukohalt...Aga vaadates siinseid viimaseid postitusi, siis võib vabalt mullale või turbapainnasele valada vundamenti ja midagi ei juhtu. Palju õnne uute füüsika-, matemaatika- ja muude loodusseaduste avastamisele kaasa-aitamises lgp ksfm.-idele.

[Janka]

Jätkaks garaazi teemal.

Kui Jankal see vai-lintvundament 5a on olnud ja maja ilma pragudeta ja ka vundament ok, siis ju on asjal jumet?


Minu krundi kohta öeldi, et mingi 30cm mulda ja siis tuleb liiv. Noh umbes nii.
Kui kiiresti ja kas seal vundamendi kraav veega täitub, ei tea.
Enne sügist ei saagi teada. Võib vaid oletada hetkel.

Saab kuidagi koduste vahenditega natuke endale selgitada, mis pinnas mul on krundil?
Et vastavalt sellele siis teha vundament ja aluskihid jne..

Või peab geodeedi  kutsuma?

Ei ole asjal jumet, sest mõnele mehele siin ei andnud ju rahu, et ma fibo taldmikke ja plokke maasse ei matnud   
Ok, see selleks, ei tunne ma enesel kohustust, et peaksin kellegi teise pilli järgi tantsima   . Pealegi ma tean, et minu jalge all on vähemalt 10 meetrit kruusa. Kunagi nõuka ajal oli võimudel plaanis sinna kruusakarjäär rajada, aga mingil põhjusel jäi see pompöösne teema katki.

Enne kui seal välja valitud platsil kopa maasse lööd, soovitan nõiavitsaga plats üle käia. 
Teinekord on maaalune vesi sellistes kohtades, kus arvatagi ei oska. Lõuna-Eestis näiteks armastavad salajased allikad just küngastel ja nende sees peituda. Võivad asuda maapinnale vägagi lähedal ja sellistesse kohtadesse ongi hoone ehitamine ja selles hoones elamine lõpuks üks suur rist ja viletsus.
Proovikaevamiseks labidaga pooleteise meetri sügavune ca60x60 cm auk maasse teha pole ka miskine pingutus, kuigi üle 30cm sügavuse augu maasse kraapimist loetakse juba ehitustegevuseks. Eks ise tead, kui kõvasti sellele reeglile vilistad 

[A.V.S.K]

Krundil salvkaev ka.
See näitab miskit?
Aga vaevalt,  tal ju rõngad väga sügaval.
Konkreetset rõngaste arvu ei tea hetkel. 

Paar aastat väga oodata ei viitsiks.

[Etsike]

Geodeediga pole midagi peale hakata, geoloogist rohkem asja. Aga ma just nimelt selle geoloogina soovitan vana head labidat, viskad ühe labidalehe laiuse surfi ja pilt selge. Paljugi infot on ka Maa-ameti kaardirakendustes olemas, kust oskaja oskab pildi maa sisemusest kokku panna kombineerides eri andmestike.

[Tainas]

Njaa ,Nagu polekski enam garaazi ehitus vaid raketiteadus ja valmistatakse ette raketti marsilelendamiseks .Krt nii ei saakski elada kui kõike peaks kusagilt foorumist küsima A oma pea. Egas ehitus nüüd nii keeruline ka pole  Ehitusele tööle   ja see õpetab.

[13piisab]

Lisaks ehitustöö leiva maitsmisels aitaks ksf A.V.S.K.-d veel edasi ka projekti tellimine - seal on ilusasti kirjas, mida teha tuleb ja projekteerija võtab (teoreetilise) vastutuse. Saab ka null teadmise puhul oma hüplikud mõtted fokusseerida ja on lootust reaalseks tulemuseks.

ksf v6sa järjekordne filosoofianurga postitus ehk "kaitsekõne netis virtuaalprojektide teostajatele ja muidu targutajatele" ning seonduv kustutatud. Vähem demagoogiat ja rohkem tegusid!