[v6sa]

...
On saada vasest ja plastvannidega, kuid sellega ei tohi termostaati sees olla et vedelik kuumaks ei läheks sest siis lähevad voolikute otsad kokku ja korgi kael venib välja.
...

Mitmel autol olen märganud tehaseradika voolikuühenduste sees metallhülssi. Näeb üsna algupärane välja. See ei aitaks mainitud pooltoodet kauem tarbida?

Täitekaela venimise vastu nii muidugi ei saa.

[2715]

Kindlasti saab vooliku liidetele torujupi sisse pista ja peabki pistma sest muidu on pidu kiirelt läbi kui termostaat 90c vedeliku peale laseb.
Tehas hakkas plastvanne tegema, siis neil oli kõigil messingist hülss sees ja korgi kaelus oli messingist.
Nüüd aga on ratsi tehtud ja 2012 aasta uuel traktoril polnud paisupaaki mõtet vedelikku pannagi sest korgi suul kõrvad laiali ja seal ei jää ükski kork nii tihedaks, et paisupaagist vedelikku ka tagasi tõmmata jahtumisel.
Samuti võis ülemise vooliku klambrit lõpmatult keerata aga kinni ta ei jäänud enne alumiintoru sissepanekut.
Vannid võib ka ära vahetada metalli vastu mis olemas, kuid milleks siis osta radikat kui vannid pole kasutuskõlblikud?
Ostaks siis ainult südamiku, kuid neid meil eraldi ei müüda.
Hiina südamikku ei tahaks ka sest see on paari aatomi paksune ja harjaga pühkiminegi on välistatud.
Vanemat venemaa toodangut proovin hankida, mis on paksemast plekist vähemalt ja seda saab igaüks joota.
Aga kui ei õnnestu, siis ostan alumiinkärje millele keevitab vannid külge ja võib radika olemasolu unustada.
Eespool toodud võrdlus prillikiviga ja kuidagi liikuva autoga vast pole siin kohane sest pole tegu prillikiviga vaid vene traktoriga, mida on siit ja sealt paremaks tehtud.
Pole ta ka miski pidevalt töötav masin mis jäetakse ainult ööseks seisma vaid remondi lõpust praeguseks 407 töötundi teinud masinaga.
Samas, kui ta toimib võib temaga rahul olla, kuna piloteerida teda on oskus olemas ja mida rohkem sinna mitte idaliidus tehtud asju lisada seda paremaks ta muutub.
Praeguseks on aga selge, et selle ehitama hakkamine oli viga ja kohe oleks tulnud võtta miskit läbimõeldumat millele saab tellida osasid mida ei pea mõõtma vaid saab külge keerata.
Igatahes radika probleemi lahendan ära jätkusuutlikult ja siis oleks avatud pakkumisele, kes tahab seda edasi ehitada või lihtsalt tarvitada.
Põhiosad on justkui korras ja kui nimme ei lõhu kestab mootor ja ülekanne aastaid ning kabiinis pole ka väga ebamugav.

[2715]

Ära ei taha sõnuda, kuid radika mure võib lähiajal laheneda kui naabrite juures suurem ladu koroonast taastub.
Arvati olevat veel 10 aastat vanu kärgi aga nende pärast käib juba heitlus sest Hiinlased on venemaa radikatööstuse välja suretanud.
Olla veel paar üritajat, kuid kvaliteet pidi olema kohutav.
Nimelt vene mudel näeb ette, et jootmiseks pistetakse kärg tinavanni ja kohe kui tina veel sula puhutakse torud läbi.
Puhumise võimekus aga on nagu on ja linttraktori radikal olid olnud pooled torud kinni ning ei jõutud ära imestada miks uus radikas ei jahuta...
Puhtaks saamine on ka suurem teadus, kuna kinni jäävad nad juba kahest otsast kui esimese vanni jootmisel kinni jääb.
Olid teinud volframist sellise toru avasse sobiva asja ja seda kuumana sisse toppinud alt üles ning saadi läbi käima küll ning lubati südamik üle käia sellega.
Esialgu läks aga vana radikas tagasi, millel sai paar katkist toru otsast kinni pandud ja hetkel on tihe, mis lükkab uue vajadust edasi.

pisut sai näpitud ka hüdraulikat, kuna tekkis vajadus T-pordi järgi mida enne polnud.
   
   
   
   
Voolikute vedamine polegi nii lihtne kui kabiin liigub ja kui nüüd uuesti teeks paneks kõik hüdraulika voolikud mis kabiini külge lähevad paremale poole alla ritta kust oleks mugav lahti ühendada ja voolikud ei saaks kuhugi vastu hõõrduda kabiini liikumisel.
Praegu tulevad rooli voolikud ülevalt välja ja kui kabiini tagaots amortidele panna poleks neil kuhugi liikuda.
Jagaja võiks ka olla tagasilla küljes, kuid siis oleks trosse vaja ja neid pole esiteks alla meetri saada ning vene jagajale pole ka seda valmidust neid lihtsalt kinnitada.
Kui nüüd otsast alustaks paneks kohe lääne jagaja trossidega tagasilla külge ja kõik liited 1/2 otstega.
Paraku sai mindud meetermõõdus voolikute peale, mis oli suur viga sest jagajat vahetades peaks ka uued voolikud panema või üleminekuid treima.
Ega see jagaja midagi head pole sest kahte asja korraga ei tee ja nagu ikka suudab ta lekkida ning seega saasta korjata.
korra pesin ära, kuid tundub lekkivat läbi valumalmi ja kuni ei tilgu las olla.
   
Sai peale ka kirjutatud mida mis nupp teeb et võõral ka lihtne oleks.
   
Atra sai taha sätitud ja oleks vaja jooksulaiust juurde saada 50mm kuid rummud on lõpuni välja tõmmatud ning seega peaks veljed ringi keerama.
Praegu tuleb napilt välja, kuid tõmmitsa peab lõpuni kokku keerama ja selgroole oleks vaja reguleeraukudega koma et tagasillale koormust saada sest hüdrokoormust ju pole ja ei hakka panema ka.
Muidu aga künnab küll neljase adraga kuid ülesmäge kipub kraapima ja siis peab kangist pisut atra kergitama.
Mootori poolest võiks 5 hõlma ka olla sest kui turbo rõhu üles saab läheb ka 1600 pöördega 7,5-8 km tunniga.
Kütust tundub võtma umbes 18 hektarile.
Varsti tuleb suurem uudismaa künd ja siis peaks paar slaidi ka tootma protsessist.

[v6sa]

Tagarehvi rõhku ei kannata vähendada? Saaks pidamist juurde. Vedelikuga täitma tagarattaid Sa ilmselt ei hakka

Adra tugiratas on taga või keskel? Ratas taga annab ka pidamist juurde (aga tähendab vajadust kõrgust seada küngastel).

Kas rehvide siseservade vahe ei anna siis 1,2 m kätte? Sellega peaks juba saama I viilu lause kätte mõlemat pidi.

Kas "T-port" on rõhuvaba tagasivoolu jaoks?

[2715]

Tagarehvi rõhku ei kannata vähendada? Saaks pidamist juurde. Vedelikuga täitma tagarattaid Sa ilmselt ei hakka

Adra tugiratas on taga või keskel? Ratas taga annab ka pidamist juurde (aga tähendab vajadust kõrgust seada küngastel).

Kas rehvide siseservade vahe ei anna siis 1,2 m kätte? Sellega peaks juba saama I viilu lause kätte mõlemat pidi.

Kas "T-port" on rõhuvaba tagasivoolu jaoks?

Ma korra proovisin rõhku vähendada aga lõppes see õhukummile halvasti.
1,2 bar oleks muidu hea põllutööks aga ilma õhukummita vaid mõeldav sest väliskummi ja õhukummi vahel tekib liikumine ning keerab ventiili ära.
Ei julge isegi unistada, et need rehvid ilma õhukummita päevagi täis püsivad, kuid veljel püsivad küll sest kriipsu veljel ja rehvil ära ei keera.
Seega alla 1,5 bar ei julge minna.
Vedelikku tõesti ei tahaks hakata rehvidesse ajama ja pole sellist seadetki käepärast

Adral on ratas kolmanda saha juures, kuid maa väga künklik ei ole vaid mättane ja künda tahakski selleks et see siledaks rohumaaks muuta kevadel kultivaatoriga.

Rehvide vahe muidu annaks välja küll aga ader on kunagi kellegi poolt ringi tehtud suuremalt haakesüsteemilt väiksemaks ja kui tahaks pisut suunda korrigeerida ta on ühele poole vastu, kuigi jookseb sirgelt et otseliikumisel on mõlema tõmmitsa ketid lõdvad.

Sai teisega päevake müratud ja sahad ilusti lati järgi jooksma aetud et ei kisuks.
Mõni polt ei tulnud lahti ja tuleb minna gaasiga maha lõigata peitli polte et saaks asendada.
Päris ära ei tahaks ka mulda narrida ja niisama songimise pärast ei lähe vaid tulemus peaks jääma korrektne.

T-port on jah läbi filtri otse paaki ja võib ka tagasivooluks nimetada, kuid võõrkeeles oleks
P-port ehk pressure ja T-port ehk tank.

Vaja oli teda küttepuu masinale et mitte õli kütta aga ka suvalisele hüdromootoriga seadmele ning olemas võiks ta igal masinal olla et miski selle puudumise taha ei jääks.

[v6sa]

...
Rehvide vahe muidu annaks välja küll aga ader on kunagi kellegi poolt ringi tehtud suuremalt haakesüsteemilt väiksemaks ja kui tahaks pisut suunda korrigeerida ta on ühele poole vastu, kuigi jookseb sirgelt et otseliikumisel on mõlema tõmmitsa ketid lõdvad.
...

Kas see "väiksemaks tegemine" on käinud vaid 32 mm haakelati otsad 28 peale lõigates, jättes CAT III pea meetrise haakelati lühendamata CAT II 825 mm peale? Liiga pikk latt on kurjast ja teeb adra väga rahutuks. Samas - ega ader maas väga keerama peakski... Õgvendamine peaks käima eelmist käiku osaliselt üle sõites.

Rehvi vedelikuga täitmine ei ole keeruline, aga selle täielik tühjendamine eeldab rehvi demontaaži.

Madalrõhurehvid eeldavad just mahatuleku vältimiseks eripöidasid. Siin on Continentali kataloog, kus kõik üksipulgi lahti seletatud: https://blobs.continental-tires.com/www8...h-data.pdf

Eriti soovitan mõttega lugeda iga rehvi all olevat tabelit, kus on antud soovituslikud lubatud koormused rehvile rehvirõhkude ja kiiruste kaupa. Sealt paistab ka selgelt välja, miks on valdavas osas tootlikul põllutehnikal võetud kasutusele IF ja VF rehvid.

Sinu pruugitav 1,2 on tavarehvile ikka väga alampiir ja pöördadraga teel sõites juba alla selle., nagu tractor85 tabelistki näha.

T-agasivoolu osas olen väga nõus.

[2715]

Kas see "väiksemaks tegemine" on käinud vaid 32 mm haakelati otsad 28 peale lõigates, jättes CAT III pea meetrise haakelati lühendamata CAT II 825 mm peale? Liiga pikk latt on kurjast ja teeb adra väga rahutuks. Samas - ega ader maas väga keerama peakski... Õgvendamine peaks käima eelmist käiku osaliselt üle sõites.

Rehvi vedelikuga täitmine ei ole keeruline, aga selle täielik tühjendamine eeldab rehvi demontaaži.

Madalrõhurehvid eeldavad just mahatuleku vältimiseks eripöidasid. Siin on Continentali kataloog, kus kõik üksipulgi lahti seletatud: https://blobs.continental-tires.com/www8...h-data.pdf

Eriti soovitan mõttega lugeda iga rehvi all olevat tabelit, kus on antud soovituslikud lubatud koormused rehvile rehvirõhkude ja kiiruste kaupa. Sealt paistab ka selgelt välja, miks on valdavas osas tootlikul põllutehnikal võetud kasutusele IF ja VF rehvid.

Sinu pruugitav 1,2 on tavarehvile ikka väga alampiir ja pöördadraga teel sõites juba alla selle., nagu tractor85 tabelistki näha.

T-agasivoolu osas olen väga nõus.

See ader on siiski üsna viisakalt ümber tehtud sest kõik haakimise mõõdud on õiged, kuid raami konstruktsioon ei ole lubanud ühte poolt piisavalt lühendada ja teist poolt on rohkem võetud.
Siiski jooksma sai ta enamvähem talutavalt ja tulemus jäi selline.
   
Võistlusele ei lähe aga silma ka ära ei murra.
Paar ha oli nii maltsa all, et sai niidetud ära ja varsti pöörab ümber...

Rehvid sai lastud 1,4bar peale ja teel sõitmiseks muidugi ka täis tagasi pumbatud, mis pole raske sest kompressor ju olemas ja 10 min on pumbatud.
Veljel püsivad need rehvid hästi aga karkass mängib ja tirib õhukummi kaasa ning seepärast peaks ilma õhukummita olema et 1,1-1,2bar kasutada.
Silmaga ütleks, et see oleks just paras rõhk sest rehvi kandepind suureneb, kuid liigselt läbi ei vaju.

Seda vedelikku pole nagu erilist mõtet rehvi ajada, kuna raskusi veljele lisada on märksa lihtsam.
Vedeliku kättesaamiseks peab aga ratta üles tõstma ja peene vasktoru ventiilist sisse toppima.
Ülestõstetud rattal saab vedelik madalamasse kohta koguneda ja sisse ei jää seda 100 grammigi.

Madala rõhuga on muidugi eriti mugav põllul ja see juba paneb mõtte liikuma, et teeks kabiinile vedrustuse.
Eest võiks jääda patjadele ja tagaotsale amordid alla ja stabilisaatorivarras teha mis ei lase küljele liikuda.
Muidu on taga lihtsalt diagonaalvarras nagu Lada tagasillas, kuid siin segab rippsüsteemi silinder asja ära.
Tegelikult peaks silindri sealt ära kaotama ja panema külgedele nagu tänapäeval kombeks.

On justkui valmidus olemas, kuna roolivarras puudub ja pedaalid lähevad läbi põranda üsna esipatjadega samal joonel ning teised hoovad lasevad liikuda.

Muu tehnikapool aga toimib hetkel nii, et ei pidanud kordagi kätt külge panema.
Künnihektareid tuli 9 ja kütust läks 158 liitrit.
Paak ikkagi väiksevõitu ja peab 20l nõu kaasa võtma et päev läbi saada.

[2715]

Ilmad veel head ja et ära kasutada sai aeg maha võetud ja tegeletud patsiendi regulaarse ülevaatusega et midagi küljest ära ei kukuks ja tehtud korralikum pesu kuuma veega.
Peab nentima, et õige hästi on säilinud ja puhtana kannatab veel vaadata küll väljast.
   
Aeglase sõiduki tundemärki ka pole vist sellist toodetud mis kinni püsiks ja pestes minema ei lendaks...
Pane või kruviga kinni
   
Roostetamist värvitud asjadel pole tekkinud nagu kunagi arvati et liivaprits jätab nii karvase pinna et ei kata metalli ära.
Endiselt on kabiin hermeetiline ja isegi survepesu ei satu kuskilt sisse erinevalt tehasetootest.
Pikemat aega on vaid häirinud kiiksuga iste, mida sai lahkama hakatud ja asi on üsna eluea lõpul, kuna puksid on kulunud koos telgedega ja just need puksid mis on ise tehtud plastikust kriuksuvad.
   
Tehase puksid suudavad olla sellisest materjalist mis ei kriuksu ja sellist ei oska kuskilt otsida.
   
Ega siis midagi. poodi ja peotäis laagreid ning karastatud võlli ja töö võis alata.
   
Kõigepealt said kääride pesad üle tehtud laagrite alla ja paar sajandikku peenemad et laagrid oleks istuga sees ja oleks välistatud lõtk.
   
Nagu eesolevalt skeemilt näha, siis ega selle viguri pinki sättimine nii lihtne polegi ja korraks tuli juba mõte asi lahti lõigata kuid siiski õnnestus slaidil näidatud moel ära kinnitada.
Sõrmede treimine vedruterasest juba üsna lihtne ja sai kõvem küll kui originaalid.
   
Sõrm sai ka plussi jäetud et läks sõrmega tugevalt surudes sisse et vältida loksu mis kulutab kiirelt sellise asja ära.
Karastatud võlliga oli pisut pusimist et keermetera pinnakihist läbi saada aga ei midagi ületamatut.
   
Mainimist vääriv pisiasi ka, et tegu on Isri tehtud originaalistmega, millele on kõik kuluosad saada ja mitte kallid, kuna need sõrmed maksavad alla 5 raha ja puksid 4 raha tükk.
Too hetk aga kui alustatud sai seda ei teadnud sest odavatele istmetele pole mingeid kuluosi saada.
Sai juba ühte ja teist ka tellitud nagu mõned liugurid ning uus amort aga sellest kirjutaks edaspidi kui kellelgi huvi kuidas üks rumal vanarauda lapib.

[huvi5]

...huvi kuidas üks rumal vanarauda lapib.

Vale vastus. Raha eest osta oskab igaüks, aga remontida nii, et päriselt korda saab, igaüks ei oska.

[2715]

Juba paar päeva iste koos ja sai päris hea isegi.
   
Laagreid sai topelt igasse liigendisse ja määrdenippel ka kust sai asi ääreni täis löödud et saast sisse ei pääseks laagrite ligi.
Veel sai puuritud väiksed õlitusavad mille kaudu saab rulle õlitada kui peaks vajadus olema.
   
Varem oli see pea võimatu, kuna pole iluvõimleja painduvust et seestpoolt läheneda.
Jõudis kohale ka uus amort istmele ja paar puksi.
   
Ühtlasi ka padjad lahti võetud, katted ära puhastatud ja mõnda kohta polstrit lisatud kust ära oli vajunud.
   
   
Polster käib imelihtsalt ära ilma tööriistadeta ja istmepadi kinnitub kahe kruviga, olles seega lihtsalt remonditav.
Kokkupanduna siis selline asi sai...
   
Pole midagi vapustavat, kuid istmena on väga mugav vaatamata alumise padja vaid 70mm paksusele.
Muus osas aga aparaat toimib ja istme kriuks on ka läinud.

Viimased muruniitmised veel ja saab talve ootama panna.

Video küll mõeldud vene sõbrale, et kuidas peaks käiguvahetus toimima kui pisut loogilisemalt läheneda ja seega ei puutu teemasse ning pole huvitav vaatamine.

[I.A]

Saab traktoriks küll, kui oskaja vaeva viitsib näha! Kiitos!

[2715]

Kas tast nüüd just traktorit saab kaasaja mõistes on vaieldav, kuid parem on ta kindlasti kui tehasetoode just töötingimuste poolest.
Vähemalt julgen väita, et ta ei leki kui vihma sajab ja soojendust saab ka akendele suunata.
Vahepeal sai transamees oldud ja laadurit veetud ning siin on tegu geniaalse tootega meie õigusruumis.
   
Sellise käruga tahad sõita, siis koguaeg on sebimist, et küll pole sellist autot ja siis pole kategooriat ning miilitsal on eriliselt tugev tõmme haagiste peale millel üle 2 ratta.
Siin aga sõidad võimuesindajast mööda ja naeratad.
Piduritega võib vedada 7,1 tonni, ilma 3,5 ja igaüks kellel on mingi juhiluba võib seda täiesti legaalselt juhtida.
Niipalju on, et avalikult ei või üle 33 km tunniga sõita aga kui keegi ei näe siis 45 on mugav lasta ja ka 50 on võimalik.

Vahepeal tekkis plaan, et paneks ette rippsüsteemi, et saaks niiduki ette võtta ja sahagi saaks teoorias nii ette võtta.
Kui teha, siis teeks juba nõuetele vastava, kuid ei suuda leida kas esimeste haakeseadmete kinnituse standart on sama mis taga või on erisusi?
Teab ehk keegi harida rumalat?

[I.A]

Esiripp on üldjuhul standard ehk cat2. Suvalise sama klassi traktori pealt saaks šnitti võtta.

[v6sa]

Kinnitan: sellise mõõdu masinatel on enamasti CAT II ehk võta mõõtudeks tagant snitti

Või ostad valmis asja: http://www.atammel.ee/zuidberg-esirippsusteemid/

[Meistrimees]

Kinnitan: sellise mõõdu masinatel on enamasti CAT II ehk võta mõõtudeks tagant snitti

Või ostad valmis asja: http://www.atammel.ee/zuidberg-esirippsusteemid/

Ala talutehnika lehel on ka olemas. 1650+km

[2715]

Esialgu seda ostma ei tõttaks 1600 raha eest vaid katsuks ikka ise...
Käpad ja silindrid võiks osta aga raamile kinnituse ja jõuvõtu reduktori teeks ikka ise.

[olli]

Kui pakub huvi, siis mul peaks olema üks võrumaa ääremaa härra kontakt kellel oli ise tehtud tagumise rippsüsteemi osadest. Pto oli plaanis, aga tol hetkel valmis veel mitte. Kuigi ilmselt leiab ka youtubest inspiratsiooni nii et vähe pole.

[2715]

Nüüdseks tükk aega seda rippsüsteemi asja mõeldud ja tagumise osadest tema ikka hea ei saa.
Seal on juba niipalju lõtke, et buldooserihõlma sinna ei võta ja tõukele pole need elemendid just kuigi vastupidavad.
Ühte Antslas ma tean ka millele see liigutus on tehtud ja ei ole hea juba seepärast, et nõuab sünkroniseerimise võlli ja tõmmitsaid, mis hakkavad pikalt välja ulatuma.

Juba on uuritud, et kuidas asi toimib ja mida uuemat, kuid miskit suurt nagu polegi.

Kui, siis radika südamik jõudis üllatavalt kiirelt kohale tänu naaberlinna poe sõbralikule kollektiivile.
Tegemist on siis venemaal toodetud asjaga, mis on paksemast materjalist ja päris õige tinaga joodetud.
   
Kvaliteedilt on viisakalt sirge ja ükski toru ka kinni polnud jootmisel jäänud.
Venelased arvasid, et hea ost ja tehtud korralikus tehases mis tegi tehastele originaalradikaid, kuid lõpetas 2012 aastal tegevuse.
   
   
Kannatab ilusti harjaga pühkida ja pesuriga pesta kartmata ribide pärast.
Vannid vanal küljest ja uuele külge pole miski eriline saavutus, kuna isegi Hiinlased teevad selliseid kinnitusvahendeid mis näpuga keeravad.
   
Radika vahetus ka hea lihtne tegevus, kuna voolikud pikemad ja pehmed ning 15 min peale vedeliku väljalaskmist avaneski selline vaatepilt.
   
Koostamisel läks küll paar minutit rohkem kui avanes selline vaade.
   
Praegu vedelik sees ja igatahes esialgu küll asjaga väga rahul.

Kuna iluvõre oli kortsus ja silma riivavast kohast, sai uus tehtud.
Seekord ei hakanud võrgust tegema, kuna seda kehva keevitada ja väikest juppi ei müüda vaid peab terve tahvli ostma.
 Sai hoopis Autocad lahti võetud ja selle tulemusel lõikasid tublid metallimehed välja sellise toote.
   
Läks ta muidugi lõikamisel korralikult pingesse ja selle vastu tegin 3 meditsiinilist lõiget ning keevitasin vahe kinni tagasi.
PU värvi ka 3 kihti peale ja loodetavasti kestab kuni kohtumiseni mõne kõvema esemega.
   

Talvele mõeldes peaks hakkama ennetavalt ka kollektorisse leeksüüdet ehitama, kuid kui ta nii käivitub kui praegu pole sel mingit vajadust.
Käivitub ta mitte poolest pöördest vaid esimesest survetaktist ja kui korra oli -2 hommikul polnud ka rohkem vaja kui suvel.
Mootor on korralikult sisse töötanud, karterituulutusest tuleb vaevunähtavat auru kui töötab ja võtmega rihmarattast keeramine nõuab ikka kannatust kuni üle survetakti jõuab.
Eks korralikud rõngad ja sirged hülsid teevad ikka vahe sisse ükskõik millest kokkuvisatud mootoriga võrreldes.

Boschi pihustite pihustusvõime on ka muidugi midagi hoopis muud kui originaalidel ja see on ka osaline heas käivituses ning mingit suitsu ei näe ka isegi külma mootori tühikäigul.

Meele teeb kurvaks muidugi see, et selle tulemuse saab suvaliste vanarauast mahakeeratud vähemalt pool miljonit sõitnud pihustitega mis maksid 20 raha.
Need erinevad MTZ pihustiotsad mis poest said ostetud ja ära proovitud maksid kokku kordades niipalju...

Pihustit kontrollides on juba vahe hästi näha, kui Belarusile tehtud parim Hiina ots pihustab siis see udu langeb alla aga Boschi pihustil jääb pilv õhku hõljuma...

Miskit huvitavat jällegi ei saanud ja loodetavasti ei pahandata et täidab foorumi ära mittevajalikuga...

[meli666]

Radiaator originaal kummi puksidele enam ei toeta alt, vaid külgedelt kinni pandud omatehtud raami külge?
Kuidas radiaatori vannid uuele südamikule külge said. Ise ostsin poest uued kummi tihendid, mis kahe aastaga poolte vahele ära mõranesid. Vanad olid mitukümmend aastat kestnud. Ilma mõradeta, kuid kalestunud ja surnud. Praeguse aja kummimajandus on ikka täis katastroof, kas või hüdrojagaja kummikatted.
Silikooniga radiaatori pooled ehk kokku?

[weldman]

... Praeguse aja kummimajandus on ikka täis katastroof, kas või hüdrojagaja kummikatted.
Silikooniga radiaatori pooled ehk kokku?

Terv. 
2008 aastal radika taastusremont. Poest ostetud noname valatud radika kummitihendid kestsid mul täpselt niikaua kuni lõpliku pingutamiseni. Venis lihtsalt vahelt välja. Ei saanudki pidama. Tegin siis õlikindlast, oli veel armeeritud,  3mm paksusest kummilehest, tihendid. Silikooni vaja ei ole. Siiamaani ok.