30-10-2021, 21:32 PM
Ma neid alumisi kummipatjadega kinnitamise võimalust ei kasutanud jah, kuna esiteks on seda väga ebameeldiv ära võtta ja paika panna ning teiseks mulle see ei meeldi et ülevalt hoiab radikat ventilaatorisse vajumast vaid üks kahtlane varras, mis kinnitub ühe poldi alla ja loksub.
Kuna mul poolraamid ette välja, siis see oleks ka eeldanud tala ülevalt läbilõikamist mis oleks asja mõtte täiesti ära kaotanud.
Pealegi on nii hea radikat ära võtta ja paigaldada ning raam kus aku ja radikas on raamile pandud kummist puksidega mis vähendab aku ja radika vibratsiooni.
Kui mootorile on vaja eest ligi saada, siis nelja poldiga raam lahti, cooleri torud, radika voolikud, akujuhe masslülitilt ja õhupaagi 2 voolikut ning saab nina puhtalt maha tõsta umbes 15 minutiga.
Tegu ikkagi vene tehnikaga ja seega remondi lihtsus peaks põhiline olema, mitte et lääne tehnika ei võiks olla lihtne remontida...
Kummitihendi poe "kvaliteediga" olen väga hästi kursis ja uut seega keeldun ostmast, nagu ka radiaatori voolikuid ja teisi "kummitooteid".
Kokku tagasi läks ta nende tihenditega mis Hiinlased olid sinna pannud ja neil mingit väsimise märki ei näinud.
Sai grafiitmäärdega kokku ka tehtud et kinni ei kleepuks ja oksiid vahele ei roniks.
Vanasti oli õhukumm väga popp materjal radika tihendi tegemiseks aga praegu saab osta kaubandusest ka õlikindlat lehtkummi näiteks meie E-varulastki.
Radiaatorikorgi tellisin ka Fiati oma ära, mis peaks uuel nädalal jõudma, kuna venelased ikka radika korki teha ei oska sellist kus klapid töötaks pikemalt kui ühe aastaaja.
Hiina kork küll töötas üle aasta laitmatult, kuid klapid ja vedrud on roostetavast metallist mis tiheduse rikub.
Ilma surveta võib aga igasugu huvitavaid asju juhtuda kui mootorit pikemalt koormata rohkem kui ta venelaste nägemuses võimsust pidi arendama.
Teatavasti on vedeliku keemistemperatuur rõhu all oluliselt kõrgem ja see on hea kohatiste halva vee juurdepääsuga kohtade jahutuseks, mis on puhas füüsika ja väljub traktori ehituskirjeldusest.
Siis iluvõre sai ka omale kohale ja teeks kunagi ka külgmised võred uued, kuna rooste kipub minema ja stantsitud võrku värviga katta on üsna raske üritus.
Üles oleks võinud ju miski kirja ka teha, näiteks МТЗ 824 ja las siis rahvas mõtleb millega on tegemist.
Veel sai ära lahendatud kompressorist väljuva õhu kalduvus õline olla ja radika peale pritsida.
Selleks sai rõhuregulaatori mutter pikenduse.
Selleks sai treitud koonus, mis pressi all lupsti torru läks ja sellise tulemuse jättis, kuid otsa valtsimise rakis on juba ennem tehtud.
Nende detailide keevitamine muidugi nii lihtsalt ei läinud kui eelnev, kuna see keermega detail pole sugugi keevitatavaks mõeldud ja oli tükk tegu et oma kehva oskusega need ühte liita.
Kuidagi ta kokku hakkas ja nüüd saab vooliku näiteks tagasi sisselaskesse viia või kuhu iganes, kus ta keskkonda ei reosta ja masinat õliga ei määri.
Aeg on ikkagi niipalju edasi läinud, et õlise ja suitseva masinaga on juba häbi minna teenust tegema.
Viimasel ajal saab lõunaeestis ka väga kergelt õline masin kordusülevaatuse kui teel silma jääb.
Eks riik on võtnud nõuks iseliikuvad lekked liiklusest eemaldada ja majandusele hoogu anda...
Kuna mul poolraamid ette välja, siis see oleks ka eeldanud tala ülevalt läbilõikamist mis oleks asja mõtte täiesti ära kaotanud.
Pealegi on nii hea radikat ära võtta ja paigaldada ning raam kus aku ja radikas on raamile pandud kummist puksidega mis vähendab aku ja radika vibratsiooni.
Kui mootorile on vaja eest ligi saada, siis nelja poldiga raam lahti, cooleri torud, radika voolikud, akujuhe masslülitilt ja õhupaagi 2 voolikut ning saab nina puhtalt maha tõsta umbes 15 minutiga.
Tegu ikkagi vene tehnikaga ja seega remondi lihtsus peaks põhiline olema, mitte et lääne tehnika ei võiks olla lihtne remontida...
Kummitihendi poe "kvaliteediga" olen väga hästi kursis ja uut seega keeldun ostmast, nagu ka radiaatori voolikuid ja teisi "kummitooteid".
Kokku tagasi läks ta nende tihenditega mis Hiinlased olid sinna pannud ja neil mingit väsimise märki ei näinud.
Sai grafiitmäärdega kokku ka tehtud et kinni ei kleepuks ja oksiid vahele ei roniks.
Vanasti oli õhukumm väga popp materjal radika tihendi tegemiseks aga praegu saab osta kaubandusest ka õlikindlat lehtkummi näiteks meie E-varulastki.
Radiaatorikorgi tellisin ka Fiati oma ära, mis peaks uuel nädalal jõudma, kuna venelased ikka radika korki teha ei oska sellist kus klapid töötaks pikemalt kui ühe aastaaja.
Hiina kork küll töötas üle aasta laitmatult, kuid klapid ja vedrud on roostetavast metallist mis tiheduse rikub.
Ilma surveta võib aga igasugu huvitavaid asju juhtuda kui mootorit pikemalt koormata rohkem kui ta venelaste nägemuses võimsust pidi arendama.
Teatavasti on vedeliku keemistemperatuur rõhu all oluliselt kõrgem ja see on hea kohatiste halva vee juurdepääsuga kohtade jahutuseks, mis on puhas füüsika ja väljub traktori ehituskirjeldusest.
Siis iluvõre sai ka omale kohale ja teeks kunagi ka külgmised võred uued, kuna rooste kipub minema ja stantsitud võrku värviga katta on üsna raske üritus.
Üles oleks võinud ju miski kirja ka teha, näiteks МТЗ 824 ja las siis rahvas mõtleb millega on tegemist.
Veel sai ära lahendatud kompressorist väljuva õhu kalduvus õline olla ja radika peale pritsida.
Selleks sai rõhuregulaatori mutter pikenduse.
Selleks sai treitud koonus, mis pressi all lupsti torru läks ja sellise tulemuse jättis, kuid otsa valtsimise rakis on juba ennem tehtud.
Nende detailide keevitamine muidugi nii lihtsalt ei läinud kui eelnev, kuna see keermega detail pole sugugi keevitatavaks mõeldud ja oli tükk tegu et oma kehva oskusega need ühte liita.
Kuidagi ta kokku hakkas ja nüüd saab vooliku näiteks tagasi sisselaskesse viia või kuhu iganes, kus ta keskkonda ei reosta ja masinat õliga ei määri.
Aeg on ikkagi niipalju edasi läinud, et õlise ja suitseva masinaga on juba häbi minna teenust tegema.
Viimasel ajal saab lõunaeestis ka väga kergelt õline masin kordusülevaatuse kui teel silma jääb.
Eks riik on võtnud nõuks iseliikuvad lekked liiklusest eemaldada ja majandusele hoogu anda...