[diesel]

tegelikult on olulisem, kuidas mõõta.
ahju või luugi pinna temperatuur palju ei aita.
vaja on mõõta suitsugaaside temperatuuri.

[alfredo]

Oojaa, vahepealne ilus elu odava pelleti ja maitsva likööri saatel sai järjekordselt läbi. Täna pakub avangard pressitud kraami 300€ tonn ja sügisel lubati juba 500-700 raha sama asja eest küsida. Aga tee mis tahad, pole plaaniski maksta. Seega tuleb loo alguse juurde tagasi pöörduda - HAKE. Sirvisin pool teemat läbi, kuni leidsin norrakate saeketiga saepurujutistaja video üles. Mida rohkem toda vaatan, seda rohkem hakkab vastav mõte mulle meeldima. Vaikne, odav, mugav. Tuleb tegutsema asuda, enne kui suvi ja suurem laiskuselaine saabuvad. Teen väiksema, käib vabalt ka kuni kümne keti laiune aparaat. Pea-asi, et kuni 10cm laiune laud läbi saaks jahvatatud.

Kuidas hakkesektil seni edenenud on?

[muska71]

Hästi läheb,kõik laabub viperusteta.Vahepeal sai ka 14 aastane tütar õpetatud katlasse tuld tegema ja katelt kütma ja saab edukalt hakkama iseseisvalt.Oomi poest sai ka termokaitse ostetud mootorile,aga paigalduseni pole veel jõudnud.Mul vähemalt 2 talve küttevaru salves ootamas,see aasta ei teegi haket,va üksikud sutsakad,naabril paar koormat vaja läbi lasta ja endal ka metsaalt tuulemurdu korjataja läbi lasta.
Ja isegi roostevaba põleti on nagu uus katlas...

[alfredo]

muska, mis marki metallist sa omal põleti tegid? Mäletavasti sai neid sul mitu tükki enne ära põletatud, enne kui lõpliku variandiga maha said.
Peab endale ka midagi originaalsest pelletipõletist kompunnima. Viimane mõte oli selline, et lõikan katlas oleva põletiosa maha ja teen sinna asemele hakkele mõeldud põleti. Jättes võimaluse vajadusel originaal tagasi monteerida ja kasutades olemasolevat tehnikat, mis seni on suht töökindlaks osutunud.
Viimastest avastustest sattus sihuke lahendus ette. On mõeldud kohaliku turu eripära silmas pidades(kehva kvaliteediga pelletid), aga tegelikult sobiks sihuke "kammm" aegajalt ka hakkepõletis sobrama.

[muska71]

Terase mark aisi 409 ja mina tegin 5mm lehest äkki,aga nii paksu enam ei müüda.Mina ostsin enimor-ist ja nemad kui üldse müüvad siis vist täis lehena,sest muidu ei pidavat jääkidest lahti saama.Viljandi müüb kah,aga õhukest https://metallikeskus.ee/toode/rv-leht-15-aisi-409/ ,aga kas nii õhukesest peab põleti vastu?Elektrooddidega siristasin kokku ja need sain anapolist ja mõni siiani alles.

Mina tegin esimese haret katlale ja see siiani veel alles ja kasutatav.Teise tegin juba viadrusele ja see põles 2 aastaga utiiliks ja äkki oli külmvalts ja asendasin selle roostevabaga.

[alfredo]

Metalliga on jah raskused hetkel. Proovin vast prototüübi tavalisest rauast kokku lõigata ja kui mingi selgema joonise selle järgi teha oskab, lasen kuskil jupid välja lõigata, kus taolise asjaga rohkem toimetatakse. Aga tänud.

[alfredo]

Huvitav pealeanne.
Sarnane minu katla omaaegsele gravity feed lahendusele, kuid igas mõttes mehisem.
Kanal on igavesti lai ja oksaräga kinnijäämist karta pole.

[mesinik]

Oojaa, vahepealne ilus elu odava pelleti ja maitsva likööri saatel sai järjekordselt läbi. Täna pakub avangard pressitud kraami 300€ tonn ja sügisel lubati juba 500-700 raha sama asja eest küsida. Aga tee mis tahad, pole plaaniski maksta. Seega tuleb loo alguse juurde tagasi pöörduda - HAKE. Sirvisin pool teemat läbi, kuni leidsin norrakate saeketiga saepurujutistaja video üles. Mida rohkem toda vaatan, seda rohkem hakkab vastav mõte mulle meeldima. Vaikne, odav, mugav. Tuleb tegutsema asuda, enne kui suvi ja suurem laiskuselaine saabuvad. Teen väiksema, käib vabalt ka kuni kümne keti laiune aparaat. Pea-asi, et kuni 10cm laiune laud läbi saaks jahvatatud.

Kuidas hakkesektil seni edenenud on?
Kas korraliku küttepuidu jahvatamine saepuruks on ikka mõistlik tegevus?
Parem mõtle sellele, kuidas ära antavat saepuru oleks kõige mugavam koormasse laduda. Nimelt käivad minusugused mobiilsed saekaatrivennad mööda Eestit ja saevad palke, mille tulemusena jääb maha saepuru. Enamusel klientidest ei ole sellega midagi peale hakata ja nad loobuksid sellest aitähh eest.
Võiks teha näiteks kõrged tornid, kuhu saepuru sisse pumbata. Kuivatada saaks ka nii, et soojal kuival ajal lasta tornist saepuru valguda laastuimuri imemiskolusse ja pumbata saepuru uuesti torni üles.

[alfredo]

Mesinik,
minul pole plaanis korralikku puitu lõhkuma hakata. Pigem igasugu muud kraami, mis pihku satub.

Ülejääva saepuru teema oleks asi kindlasti, kahjuks on transport juba sedavõrd kalliks läinud, et ilma väärindamata on vedu kasvõi poolesaja kilomeetri taha väljakutse. Pigem võiks sel juhul juba väiksema mobiilse pelletiliini peale mõelda. Sõidad hunniku juurde ja hakkab pressima : ) Olen kusjuures kunagi ühte isekompunnitud lahendust müügis näinud. Aga siis peab ikka täielik fanatt olema, mitte lihtsalt oma tuba soojana hoida sooviv keskealine meeskodanik.

[muska71]

Oksaraod iseenesest ei ummista midagi,pigem kui oksarisu teo peal siis takistab peenel hakkel teoni valgumist.Kui oksarisu kolusse kallad siis tuleb käega kokku suruda ja pressida pisut teo vahele ja siis veab juba ise kaasa.Sai üks seeder maha võetud ja viimne kui oksaraag läks katlasse,oksi oli palju ja peenemat ei viitsinud hakkurisse toppida ja kuivas big bäg kotis ära ja läks täiega läbi teo katlasse...Pikkus kohati oli 50 cm ja kohati 3 cm jämedad ja põleti sõi kõik ära ja päris mitu kütmist sai nii teha.

Saepuru õhem kiht ja peaks ise ära kuivama õhu käes.Kui juba katlas tuli all ja põleti kuum siis saab ka põletada 30-40% niiskusega kütet vajadusel,vähemalt minu põletist läheb läbi,loomulikult kasutegur hoobilt langeb.

[GRAND]

Huvitav pealeanne.
Sarnane minu katla omaaegsele gravity feed lahendusele, kuid igas mõttes mehisem.
Kanal on igavesti lai ja oksaräga kinnijäämist karta pole.

Vabandust lolli küsimuse pärast aga kas tuli seda toitekolu kaudu üles ei hakka ronima ?

[alfredo]

GRAND, kui toonekurg korstna otsa pesa teeb, siis hakkab. Tavaoludes, kus normikohane tõmme on, ei tohiks.

[PlyVal64]

Mis asi ei anna "rahu": peenike pudi ja pilliroog! Viimasest on tehtud ka piisavalt uuringuid ja teadustöidki, et asi oleks selge. Tuhasus on suur, kütteväärtus puidust pisut madalam, tuhk on korrodeeriv ehk vajab spetsiaalset põletisüsteemi, briketina pigem raudkolle + raudkorsten? Tuhka tekib palju aga see pole ju probleem. Aga täiteaine elik täitemassina, mis kasvab ise, niisama ja palju, tundub ikka põnev! Hektar annab jämedalt 7 tonni roogu, mul omal roovälja u.1,3 hektarit. See hektar roogu kohapeal purustajast läbi ja otse kottidesse lasta pole "suur töö", tehtav koos tsükloniga otse kohapealgi. Ja see kasvab ju iga pagana sügiseks tagasi Teine pool on peenike puit jms, mida tuleb ka oksendamsieni peale. Tolles bakatöös oli idee turbaga segada aga puit oleks ju mõistlikum.


Lõikad natuke oksi, lased oksatükeldajast läbi ja juba on paras kuhi haket! Mingi 100 liitrit pudi tuleb "hetkega". Värsked pärna oksad lasin sügisel nn.suhkrukotti ja kevadeks oli täiesti kuiv kui osa põõsaste alla valasin. Ja see jäi üle tiigriga pliidile tükeldatust mis on vähemalt teist samapalju! Üks kotitäis jäi just kuuris ette, lasin pudi peost läbi ja mõtlesin, et see ju ka tegelikult küte! Aga tavapäraselt ahjus-pliidis põletada ei saa. See on siis linnas... Maal tuleb seda jama arututes kogustes ja muudkui tee lõket! Viimase 20 aastaga on siis ka paganama roog peale tunginud. Samas just soovitasin Õele Tartus 380€/tonn puubriketti mida nad tõesti töökoja raudburšuikas põletavad. Hullumaja hind ju ja see on "hea hind" septemris 2022!!! Aga võsa ja roog kasvavad ikka tasuta... Põhul ja pillirool on u.20% väiksem kütteväärtus puidupudist ja 6,5 korda rohkem tekib tuhka. Teed 50/50 roog ja puit, omadelt maadelt aastas 10 tonni pole probleem. Isegi transport pole ses suhtes probleeem, tulles teema "haagise valik" juurde, siis selle 10 tonni kokkuveo peale lisanduva lisakütuse kulu ei ole elumuutev number Otse kohapeal pudistatud materjali kottide vedu on ka inimjõul tehtav. 

Pole nii hea toode, paned omale "hinnaks" 250€. Teoorias saab selle hinnaga ka mingis koguses müüa. See on lihtsalt 2,5tuhat. No ja odavnemist pole ette näha! Briketti saab igal pool põletada. 

Küsimus on pigem masinates: KAS selline odav imevidin ka teoorias töötab? Päris DIY pole enamusele teemaks. 4320 on siis bensumootoriga peenjahvati pressi ette, 3995 press, jäme 3000 on ka bensumootoriga oksahakkur (või saab seda hoopis rentida). Lisame haagise 2K ja diiselgeneka ka 2K, siis kokku u.15K€ investeeringuga võiks ju aastas mingid tonnid kütet toota. 6-12 kg tunnis on täiesti ok sest ontlikult käitudes vead ju jäme 500 kilo käruteäiega ehk tonn tooret kokku. Idealiseerides pressib 10 kilo tunnis ehk 100 tundi. Lätlased müüvad ka kangemaid, mis on muidugi kallimad aga toodavad ka kiiiemini. Näiteks selline ja peamine et oleks elektrivõimsus selline, et mõistliku genekaga saaks hakkama. Sama toode ka austerlaste Holzprofi kaubamärgina ehk ei tohiks päris saast olla. Üksaspuha kus, ei ole elektrit objektil ehk oma mootorid ja/või genekast pääsu poleks.  

Kes siin on põhku ja muud biojäädet pressinud ja põletanud? On siis nii hull see värk et ei tasu ära või mis? Ja et juba vaev on tuhaga? Pilliroo tuha korrosioon on probleemiks aga... ja lõppeks on Niibi raba ka 24 kilti autoga et sealt 500 kilo turvast soetada   Teed 33+33+33 ja 1,5 tonni olemas kolme sõiduga. 500 kilo roogu või võsa võsaseaga maha lasta pole ju teema. Ja see miskist pudistist läbi lasta ja kotti pakkida ka mitte. See iga talv 5-10 tonni kuiva roogu ei anna ikka rahu...

[alfredo]

See "odav" briketipressimise imitatsioon oleks mõistlikum valikust välja jätta. Ma matas eriti tugev pole, aga kui võtab põrgust 2,6kW elektrit tunnis ja vastu saad selle ajaga 6kg briketti...esiteks ei tehta veel selle sajandi kalendreid, mis 10 tonni briketi valmimise ajaks vananeda jõuavad ja mitu kotti raha veel puhtalt elektri peale kuluda võib, ei taha mõeldagi.

Hädast aitab, nagu alati onu Stjopa. Näitab ka ette, mis ja kuidas. Miskit saab trakatsi küljest ära kruvida, ülejäänu leiad kuuri alt või laenad naabrinaiselt, paar õhtut keevitamist ja valmis ta ongi.

[PlyVal64]

2,6 KW tähendab tunnis mul 55 senti, praegu. Otse põrgust võttes ja kui pressiks linnas, mis pole ka halb idee.   Seega tonn 55 eurot elektrikulu. Alati on lahenduseks ka PV-paneelid aga seegi maksab ja talvel ei tee midagi. Samas on parim talvine kuivanud 20% niiskusega roog... 
Aga võtmae selle viidatud kallima tšehhide toodetava Falach-masina mis ka austerlaste kaubamärgi nime võib kanda ja seal EI OLE valsklust, olles päris mitmeied selle kaubamärgi muid puutööseadmeid tarbinud. Viimasena üks formaatsaag, hind ja omadused on ideelses suhtes. 
Kui germaani hõim ütleb, et Motorleistung 2,2 kW, Brikettdurchmesser quadratisch 30 x 30 mm, Stromverbrauch ca. 1100 W/h,  Gewicht Briketts ca. 900 - 1100 Kg/m³ ja Kapazität 10 - 25 kg/Std, siis nii ka reaalsuses on  See maksab küll juba pea 9-10K€ aga ütleme et teed 20 kg tunnis, tuleb tonni briketi tootmise elektrikulu hinnaks 23 eurot. Isegi poole kallima elektriga on asjal ikka jumet. Veel mõõt suurem on juba topelttöökas aga hind ja elektrikulu on ka teised. Juba 233 vs 400 kilo omakaal jms. Asi peaks olema võimalusel mobiilne ja käitatav "otse objektil" mõistliku genekaga. OT in: Kuigi eks me ju kõik tea, kui "mobiilsed" me lõpuks oleme kui see vajab omajagu tööd ja aega! Kogu tarbimise aja kasutasin ma oma jahi treilardatavust 1 korra  Viisin treilal Kurksesse ja sealt siis merdpidi läbi Nõva ja Osmussaare Österbysse tagasi. Läksin ma jee Lätti Usma järvele Microte MMile jms, mis kõik oli "plaanis". OT out. 

Teine pool asjast on ikkagi ka see 5000 eurot tulumaksuvabastust, mis meil tähendaks 10000 kokku sest on mitmel nimel maavaldused. Jah, siis on vajadus FIE järele, aga see on võimalus, või siis masinatele renditeenust osta. Eraisik seadmete soetamist maha arvata tulust ei tohi. Ega muidu ju ei mõtleks ega oleks mõtlema hakanud kuid energiakandjate, eriti tahekütuste sõge hinnatõus ja iga aasta lihtsalt niisama tonnides hekaritele kasvav umbrohi nimega pilliroog on pannud mõtlema. Ma kahtlustan, et isegi paju ei kasvata suvega sama kaalu energiavõsana. Ainult kallid ja töömahukad soetada ja väetatavad kultuur-energiavõsad annavad sama koguse ja rohkem biomassi järgmise bakatöö põhjalt. Pilliroog kasvab ise... Läbi rääkides veel naabri"rotsadega", kes pole kunagi isegi kohal käinud, saab ala venitada pea 4ha peale ja pigem lõikaks randa puhtaks kui seestpoolt, kus  natuke roogu oli ka 40 aastat tagasi. Kui ma veel 2010 nägin oma rananst kividelt Haapsalut, siis enam ei näe sest rooväli on ette kasvanud. Me oleme õnnelikud kui kevadine jääminek natukenegi seda jama äestab aga vaadet on jaanipäevani... OK, meil pole (õnneks) enamasti 3-meetrine roog ja tonne seega ka pigem vähem aga hektareid on jälle palju. See pildil on ka kütmiseks kordi ohutum ehk suits ega tuhk ei ole nii happene. 

Põhuga on ju see, et täna püütakse aretada võimalikult madala kõrrega vilja et oleks lamandumsikindlam. Põhku samahästi kui pole ja küntakse pigem maasse. Mingeid ruloone tehakse aga vähe. Aga roog rajakas muudkui kasvab ja laieneb! Kuna tegu on just BIOMASSI põletamise teemaga, siis DIY põleti on teema, DIY kõik muud masinad vast mitte. Mis veel: siiani viinud töökojast tsüklonist Sõpradele kanadele allapanuks puru ja laastu või on see üldse jäätmejaama jõudnud. Tegelikult jääb toorainet aastaringselt üle. Ainult meil siin Nõmmel tekitatakse iga aasta sadu tonne pudi arboristide poolt! Ja enamus sellest on metsakuiv mänd... Aga see on juba järgmine teema ja pigem ettevõtlus! Ostad kõik selle hakitu mõistliku rahaga ära, lased haamerveskist läbi ja toodadki pelletit ning puubriketti. 

Küsimus on nendes, kes PÄRISELT on kõikmõeldavat biomassi põhust päevalillevarteni ja heinast paljuvõsani pressinud ja kütnud! Põleti probleemid on juba suhtelsielt "selged"  Suurim tundmatu ongi tuhasus ja tuhaeemaldus. Ahjah, üks samalaadne tasuta ressurss on meil veel: selel niidetud paarikümnemeetrise rannariba peale tuleb aastas tonni jagu mererohtu/adru. Aga kuivanuna põleb, suvine kogus läks muinastule lõkeksse ja leegitses päris kenasti. talvine-kevadine on länud kartulile peale ja arutud kogused lihstalt täiteks, selliseid tuleb 20 tükki aastas ja peale. Seda jupikese ranna pealt!  Aga sel võib olla haamerveskist läbilastuna suurem väärtus väetisena, niisama ei kipu see aastatega ka mädanema, küll kartuilikasvatuseks on super  Aga biomass on biomass ja seda ikka tuleb "uksest ja aknast" tasuta peale.

[muska71]

Siin üks taat 90 vana oli hakanud ka briketipressi ehitama ja pressib papist  ja suts oksaraagu,et katelt kütta.....

[PlyVal64]

Siin üks taat 90 vana oli hakanud ka briketipressi ehitama ja pressib papist  ja suts oksaraagu,et katelt kütta.....

Ei imesta   Kui praegu-täna loetakse juba heaks hinnaks pelletile 440 eurot tonnist... Aga teispoolt pole see hinnakriis üldse paha sest me hakkame jälle kord ühiskonnana mõtlema, eelkõige kokkuhoiust ja resursside paremast kasutamisest! Üha vähemaks jäi "taate"kes igasuguse puidu prügikastide ümbert kokku korjasid või tõesti puruks kaubaaluseid tükeldasid. Mõlemaid tean-tunnen  Esimesed on reaalselt otsa saanud, muld on nad omaks võtnud. Aga teine on omal hõimlane kes pea iga päev täiesti legaalselt tööl pisema kastitäie akusaega tükeldab ja autosse tõstab. Aastaid pole pliidipuid pidanud soetama ja soe vesi käib ka sellelt. Nii palju pidi ühes väiksemas klaasplastiga tegelevas värkstoas ebastandardseid aluseid üle jääma. 
 
Aga briketipress on nii loogiline. Sai ju kevadepoole kiirjupitajaga müratud ja reaalselt hiljem seda jämedamat ahju visates jääb jälle raopudi üle. Ehk mingist jämedusest ei kannata ka laasida vaid pigem kohe peeneks teha. Muidugi on metsas tööd tehes lõke ka tore ja vajalik aga sisuliselt on see mõttetu raiskamine. Kui praegu mõtleb 90 vana, siis hea on kui ka 60, 50 ja 40 samamoodi mõtlema hakkaks  Ise pole see aasta mitte ühte elusat puud kütteks saaginud! Ja eks ka valgustus jms on pigem möödapääsmatu vajadus kuskohast tuleb palju purustamisvajalikku materjali. Aga kurat ahju ega pliidialla kohe ajada ka ei "kõlba". Lihtsalt ongi vajadus need millekski suuremaks kokku vajutada. Vanasti oli haokubu, mida siis vaarema pliita ees kiiniga toksis ja tulle ajas...21.sajandil suruks selle haokubu mahuliselt 10% peale umbes ja siis saaks selel tulle viskamisega ise ka hakkama

[muska71]

Ka mul lõi küünla peas põlema kui okstega vaeva nägin ja nendega ilma soojaks kütsin,et milleks?Lõkkes kuumus kõva ja sellega saab ju toa tasuta soojaks ja sealt see pihta hakkas.Kui vanasti oli okste ohutu põletamine mitu päeva,siis hakkimine käib kiirelt ja plats puhas...Tänast seisu arvestades oli tookord ainuõige valik ja täna minust läheb kaugelt mööda kallis küttepuu ja elekter ja soe vesi ka piiramatult hakkelt...

[PlyVal64]

Ka mul lõi küünla peas põlema kui okstega vaeva nägin ja nendega ilma soojaks kütsin,et milleks?Lõkkes kuumus kõva ja sellega saab ju toa tasuta soojaks ja sealt see pihta hakkas.Kui vanasti oli okste ohutu põletamine mitu päeva,siis hakkimine käib kiirelt ja plats puhas...Tänast seisu arvestades oli tookord ainuõige valik ja täna minust läheb kaugelt mööda kallis küttepuu ja elekter ja soe vesi ka piiramatult hakkelt...

Ma saan aru et katlasse läheb hake. See on üks pool ja võimalus. Teine on pellet ja jälle automaatsöötmisega. Kolmas on siis "haluks" ehk briketiks pressimine. Kõik siiani leitu on ju lisa-vahemasinat vajav ehk saepuruks peab ka hakke tegema, otse seda kokku pressida ei saa. Haamerveski + tsüklon, sellest vist pääsu pole? Ehk see veelkordne purustamine ja imemine on kulukas vaheetapp. Muus osas hakkpuitu või mutši ja muud hakitud biomassi teha on kerge ja kodukasutusse masin ei maksa "miljonit".  Lihtsalt näide, seda stuffi on igasugust mis 10-12 cm asju ka pudistab ehk ei pea iga puu alumist kännuosa saega eemaldama   
Kiirjupitajaga oli tore ja arutult kiire teha aga... nagu reaalset kasutajad-asjapulgad ka on öelnud, et selle soetamisel peaks olema palju teha. Muul juhul on hakkur mõistlikum. Üle 12 cm kannatab juba saagida-lõhkuda või halumasinasse ajada, alla selle on suhteliselt väike vahemik mis tundub mõistlik jupitada. Käbiga pooleks aetud jämedamast aga 6-teralisega lõigatud klotsid on liiga väikesed tavakoldes tarbida ja peenemast jupid üldse pudi. Pealtlaetavasse katlasse muidugi suurepärane. 4-teraline teeb pikemad, tavakoldele sobilikuma. Aga ikka se 3-5 cm peenike, mida mahuliselt on palju aga tavakombel töödelda pita. Ja siis tonnides seda va roogu juurde. Aga ei tahaks sellest vahepeal sawdust'i teha - on mõtteid? Või ei pääse kuidagi sellest sest ei suuda jämedat pudi homogeenseks kokku pressida.

See video on täpselt see millest me vist ühtmoodi mõtleme ja aru saame  Jättes lehepudi välja siis just täpselt see. Ja seda kõike kannatab ka rentida sest iseendale kogused on ju väikesed. See siis too kokkuveo teema. Meil isegi peaaegu omas külas ehk kahe küla piiril Ööbiku Aiatehnika rendivärk olemas ja on ka bensuga oksahakkur. Peaks proovima roogu hakkida?

[muska71]

See video on täpselt see millest me vist ühtmoodi mõtleme ja aru saame  Jättes lehepudi välja siis just täpselt see. Ja seda kõike kannatab ka rentida sest iseendale kogused on ju väikesed. See siis too kokkuveo teema. Meil isegi peaaegu omas külas ehk kahe küla piiril Ööbiku Aiatehnika rendivärk olemas ja on ka bensuga oksahakkur. Peaks proovima roogu hakkida?

See hakkur ei kõlba kuhugi...2 kaigast võid läbi lasta,aga vabandan,kui rohkemat ei jõua.taha suuda...MIKS?Kasvatad nt energiavõsa või võtad liinialt kust tuleb 5m pikk võsa ja tüügus 5+ sm jäme ja seda nüüd punnitadda sinna masinasse nii,et pärakas persest väljas...Samasugused on need väiksed hakkurid ja ka see mida enne viitasid...Õigel ja heal hakkuril on sissesööduava maapinnaga paraleelne.Tüüka tõstad pool meetrit maast lahti ja ots rullide vahele ja ülejäänu teeb juba masin sinu eest ja nii võid ka päevade viisi lasta...
kes soovib hakke asemel saepuru siis palun väga sebi hüdroveoga hakkur,osadel selline x jagaja peal mis viib etteande kiiruse maha ja jämedate laastude asemel lendab kolust saepuru välja.Juutuubist multikaid vaadata siis seal näha.Ma ka mõistatasin,et asja mõte?Aga tundub,et lasevad oksad peeneks ja kohapeal kõduneb mullaks...