[juss]

Minu pärast võib nüüd külmaks minna, garaaži ahjul sai paar vidinat omale uue värvkatte (nüüd annab paremini sooja ).
Ei hakka siin seletama mis mida ja kuidas teeb, üks pilt ütleb nagunii rohkem kui tuhat sõna!

Vägev näeb küll välja, võibolla seletaksid lähemalt, kuidas toimib, maksab, kasutegur jne

kasutegur on teadupärast matemaatiliselt arvutatav mingi valemiga koldes põlemistemperatuuri ja korstnasse mineva temperatuuri numbritega.sellel kooslusel tundub üsna hea olema.

Kui aus olla siis kasutegur on isegi natukene liialt hea. Nimelt varem oli ahjust väljuv toru 76mm kuid nüüd on 100mm. Soojal on „halb komme“  liikuda teed pidid mis talle endale meeldib. Nimelt kipuvad gaasid liikuma ka pikemat ringi pidi kuigi otse mineva tori siiber on lahti. Peenema toruga seda probleemi polnud. Selle tulemusel pean ka soojast müürist gaasid otse läbi laskma ja ikka jahtuvad nad liialt maha ja korstnasse hakkab kondent tekkima (peeneme toruga see probleem puudus) Asi pole küll väga hull arvestades, et kui puiduga kütsin siis suutsin suure külmaga päeva peale 25 liitrit kondentsi kinni püüda. Korsten on 9 meetrit pikk, 5 meetrit soojustamata. Praeguse ahjuga on kondentsi märgata just selliste niiskete nulli lähedaste ilmadega.
Õnneks olen ma väga soojalembene, garaažis olen t-särgi ja plätudega. Tänu sellele saan ikka natukene kõvemini/kauem kütta, kuid nagu igal ahjul ja küttuse liigil ei tohiks ahjust väljuvad gaasid teatud piirist allapoole langeda. Kuid õhtuks kipub tuba ikka natukene liialt soojaks minema selliste ilmadega, kui juba 10 -15 miinus kraadi on siis saab ahjule natukene rohkem kuuma anda ja ka korsten tunneb ennast rõõmsamalt. „Õnneks“  garaaž on betoonist ja olematu soojustusega, tänu sellel on hommikuks temperatuur üsna (10-15 kraadi) madal ja saab jälle ahju tule alla teha.

[Marko]

Kas see on tilgutiga õlikatel?

[juss]

Ma jätaks igale ühele vabaduse ise mõelda/arvata mida ma kasutan kütteainena, kas see on: halupuu, hake, pellet, pressitud põhk, puugaas, maagaas, vedelgaas, biogaas, vesinik, raske kütteõli, kerge kütteõli, põlevkiviõli, vanaõli, toiduõli, lambiõli, diisel, bensiin, piiritus, uraan, plutoonium vms.

Tänapäeva infoajastul on ju täitsa tore kui on mõni saladus/teadmatus millele intranetis vastust ei leia

[ivoalaska]

Kui kellelgi peaks olema soov suuremasse hoonesse või garaaži küttesüsteem soetada, siis hetkel on müügis Fesma Alu LUK-80 katel (80kw). Katel on mõned aastad kasutuses olnud ja väga korralik. Katlaga tuleb kaasa pelletipõleti, pelleti etteande tigu ja anum. Kui tahta, saab kaasa moodulkorstna, mis on lahti võetud (mõned mooduli tükid said selle käigus veidi kahjustada). Ühesõnaga korralik küttesüsteem ootab uut omanikku alusel. Kõik toimib, ühenda ainult radikatega ja naudi sooja. Hinnasoov oleks 6000 eurot.

Loodan, et moded kuulutuse pärast ei pahanda aga äkki kellelgi siit läheb seda vaja.

[Aare R.]

Ma kütan oma töökoda diislil töötava Masteri soojapuhuriga, õigemini seni olen kütnud. Üleeile töötas nagu muiste, eile hommikul mõtlesin, et panen jälle huugama, aga mitte midagi, ainult urises. Proovisin siis lihtsalt huvi pärast, et kui vendikas peale sisselülitamist ringi ajada, hakkas ringi käima, kuid mingi 10 sekundi pärast jäi taas seisma. Kuna ma eeldan, et see vendikas peaks täiesti vabalt ringi käima, aga ilma sisse lülitamata ringi ajades seiskub kerge jõnksuga, on see rootor tuksis? Ma ei ole seda veel päris laiali lammutanud, et kas seal mingid laagrid vms ka on. Ise ei ole (veel) selle looma hingeeluga tutvunud, sellest ka siuke võhiklik lähenemine.
Kuna see konkreetne asi on oma paarkümmend aastat vana, siis tekkis küsimus, et huvitav, kas Stokker suudaks konkreetse asja kohta nõu anda, kuna see on Stokkerist ostetud?
Asi ise on analoogne https://www.stokker.ee/soojapuhur-diisel...2049615464

[Brrr]

Sellel vist mootori ühes otsas kütusepump ja teises vent. Mootori kondekas võis ära surra.

[Aare R.]

Pump ja vent on teine teises mootori otsas küll ja see idee võiks isegi tõene olla, sest kütet ta ka üles ei tõmba hetkel.

[hundu615]

Ma kütan oma töökoda diislil töötava Masteri soojapuhuriga, õigemini seni olen kütnud. Üleeile töötas nagu muiste, eile hommikul mõtlesin, et panen jälle huugama, aga mitte midagi, ainult urises. Proovisin siis lihtsalt huvi pärast, et kui vendikas peale sisselülitamist ringi ajada, hakkas ringi käima, kuid mingi 10 sekundi pärast jäi taas seisma. Kuna ma eeldan, et see vendikas peaks täiesti vabalt ringi käima, aga ilma sisse lülitamata ringi ajades seiskub kerge jõnksuga, on see rootor tuksis? Ma ei ole seda veel päris laiali lammutanud, et kas seal mingid laagrid vms ka on. Ise ei ole (veel) selle looma hingeeluga tutvunud, sellest ka siuke võhiklik lähenemine.
Kuna see konkreetne asi on oma paarkümmend aastat vana, siis tekkis küsimus, et huvitav, kas Stokker suudaks konkreetse asja kohta nõu anda, kuna see on Stokkerist ostetud?
Asi ise on analoogne https://www.stokker.ee/soojapuhur-diisel...2049615464

Minul on master 44kw ilma korstnata,pole küll ammu kasutanud,aga kui kasutasin siis Viljandi Stokkerist tollal mul küll kasu polnud,käis 2 korda seal remondis ikka sama,et natuke töötas siis valge toss väljas.Korda regi lõpuks selle puhuri Siimals oü,töötab siiani kui vaja on,veeretan nurgast välja ja ainult tuld.

[Kult]

Minul on master 44kw ilma korstnata,pole küll ammu kasutanud,aga kui kasutasin siis Viljandi Stokkerist tollal mul küll kasu polnud,käis 2 korda seal remondis ikka sama,et natuke töötas siis valge toss väljas.Korda regi lõpuks selle puhuri Siimals oü,töötab siiani kui vaja on,veeretan nurgast välja ja ainult tuld.

Kas öeldi ka mida tehti, et viga sai parandatud. Mul mingi 75kw korstnaga puhur millel sama jama.  Ei olnud küll stokkerist, aga sinna remonti ei võetud, käis febis, natuke toimis ja siis ikka valge toss väljas. Rohkem pole viitsinud jebida.

[hundu615]

Minul on master 44kw ilma korstnata,pole küll ammu kasutanud,aga kui kasutasin siis Viljandi Stokkerist tollal mul küll kasu polnud,käis 2 korda seal remondis ikka sama,et natuke töötas siis valge toss väljas.Korda regi lõpuks selle puhuri Siimals oü,töötab siiani kui vaja on,veeretan nurgast välja ja ainult tuld.

Kas öeldi ka mida tehti, et viga sai parandatud. Mul mingi 75kw korstnaga puhur millel sama jama.  Ei olnud küll stokkerist, aga sinna remonti ei võetud, käis febis, natuke toimis ja siis ikka valge toss väljas. Rohkem pole viitsinud jebida.

Niipaljukui aru sain siis mingi silm mis kontrollib leeki oli must,hakkas kütust rohkem peale lõhkuma ja ei jõudnud ära põletada.

[Laanekas]

Diiselpuhur on selline loom, mis ise ei suuda kuidagi kütusekogust reguleerida. Sõltuvalt sellest, kas on kütusepumbaga või kompressoriga versioon sõltub etteantava kütuse hulk pihusti düüsi suurusest(kulumisest) ja rõhust. Kui on üks nendest kahest paigast ära, siis ongi kütusesegu vale ja ving toas (või remondimehe juures  ). Kütusepumbaga versioonid on töökindlamad, neil on probleeme vähe ja on enamasti põhjustatud tankimise hügieeni puudumisest. Kompressoriga mudelitel, millel mootori otsas on grafiitlabadega õhupump, puhutakse õhk läbi düüsi milles tekkiv hõrendus tõmbab paagist kaasa kütuse. Seal on murekohti rohkem. alates sellest, kui tihe on kompressor, kui puhtad on õhufiltrid, kas labadest tekkiv tolm on jõudnud läbi filtri düüsi ja selle ummistanud jne. Kulunud kompressor tekitab madalama rõhu, ei tõmmata kaasa piisavalt kütust ja jälle pole põlemine õige.
Ehk siis puhurid on arvestatud tööle kindlas režiimis kindla kütuse- ja õhukoguse juures. Kui miski seda häirib, siis rakenduvad tööle erinevad kaitselahendused: fotosilmad, mis kontrollivad leeki, kütusetaseme andurid, korpuse termoandurid jne. 
Tegelikult lihtsad masinad, aga kipuvad tekitama väga tüütuid vigu, mida lahendada

Kui eelkirjutaja mure juurde tagasi tulla, siis mootor koos pumbaga kipubki käima suhteliselt raskelt ja "jõnksudega". Alustada tasub jah kondensaatori kontrollimisest

[hundu615]

no siis minu oma viga oli ainult fotosilmas,sest see jant hakkas peale kui asi oli vaid 3 kuud vana,kasutasin ainult valget kütet.

[juss]

Lõpuks ometi on väljas ilmad normaalsemad ja saan minagi ahju tule alla teha.

[Jansa]

Oo, mis elemendiga kütad? Olen multifilmidest näinud, et uraan põleb rohelise leegiga

[meli666]

Oskab keegi miskit öelda sellise katla kohta. Vaja talvel saada teinekord garaaz mõneks päevaks soojaks, et seal toimetada. Radiaatorid oleks olemas, jahutusvedelikku ka saaks kasutatud kraami.
Sebimist selle soojust edasikandva vedelikküttega oleks omajagu. Miskine bullerjani taoline katel oleks tunduvalt lihtsam.
Aga lihtsalt sattus ette selline radika ribidega vedelikkatel, mis uus. On see katel vastupidav ja väärt temast soojasüsteemi loomisel? Ehk kannatab ka ilma vedelikuta toimetmist?
                           

[Brrr]

See võib olla Leedu Nerise katel. Kui ilma veeta kütta, siis põlevad ribide vahelt tihendid ära. Õhkküttega ahju puhul tuleb lahendada korstna ruumist väljaviimine, katla saaks panna välja konteinerisse.

[pvr]

Söekatel, kütnud oma töökoda 7 aastat sellega, enne seda kodumajapidamises mitukümemd aastat. Esimese ribi kihvad vaja maha lõigata ukseaugust, muidu saab ülevalt vaid väga peenikest halgu sisse ajada. Kasutegur muidugi mitte just kõige parem. Aga ajab asja ära.
Edit: minuomal ribidevahel mingeid tihendeid polnud, veesärk koonustega ribivahed lihtsalt teineteise vastas.

[Raivo]

Kui ilma veeta kütta, siis põlevad ribide vahelt tihendid ära.

Ilmselt õnnestub ribid ka kõveraks kütta.

[hulgus]

Katel ikka mõeldud vedeliku kütmiseks, kuivalt kütmiseks õhkkütte kamin. Samale katlale pump + väike akupaak + kaloriifer külge ja kiire soe olemas. Kui liikuv õhk ei sobi, siis radikad

[muska71]

Katel ikka mõeldud vedeliku kütmiseks, kuivalt kütmiseks õhkkütte kamin. Samale katlale pump + väike akupaak + kaloriifer külge ja kiire soe olemas. Kui liikuv õhk ei sobi, siis radikad

Nii on,aga kui see hunnik malmi muidu käes siis võib ju loomseid katseid teha,aga tuleb katla veesärgis õhu liiklus tagada nt ventikaga.Malm talub kuuma kui ühelt poolt kuuma saab ja vastaskülg saab jahutuse nt nagu pliidiplaat ja õhk kamin.Malm üleni tulle ehk kuumusesse panna jahutuseta siis ei kesta ja laguneb ruttu...Oma hakkekatlas saanud piisavalt testia ja malmplaat põleti kohal mis suunab leeki kolde poole on kulu artikkel,kord aasta kahe jooksul tuleb vahetada.
Kui ilma veeta kütad siis tuleb kollet seest jälgida,et kui praod tulevad siis säde lõheb praost välja ja võib paha teha...
Iseenesest katlaga kütad akupaaki ja toruega saad sooja mööda suurt ruumi laiali viia sinna kus täpselt seda vaja on ja seal radikas või kaloriifer.Õhkkütteks tuleb jämmud toru vedada,vesiküttega piisab 3+korda peenematest.Ise olen ka keskütte usku ja soovitan kõigile 3 ahju asemele ühte katelt või pelletikaminat...