MTZ-50 remont ja kaasajastamine.

Äärmiselt kaheldav. See vend teeb kõik ise ju! Teha lastes, muidugi puuduks igasugune jume...
Vasta

Isetegemine ongi kõige kallim tihtipeale.  Rolleyes

Aga kahtlemata üks igavesti äge ettevõtmine. Loe alati huviga mis järgmiseks plaanis. Projekti mõistes ülim asi.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(02-09-2022, 12:59 PM)mlsluik Kirjutas:  Isetegemine ongi kõige kallim tihtipeale.  Rolleyes

Aga kahtlemata üks igavesti äge ettevõtmine. Loe alati huviga mis järgmiseks plaanis. Projekti mõistes ülim asi.
Ma julgeks arvata, et ise millegi tegemiseks on eelkõige huvi vaja ja mingit põhjust mille nimel seda teha.



Mitte vähetähtis pole ka selleks vajalike võimaluste olemasolu ning kui on ka kriitikameel ja õppimisvõime peaks nagu kõik laabuma...



Millegi oma kätega endale tegemine ei peaks konkureerima heapalgalise töökohaga sest siis see loomulikult ei toimi kasumlikult, mis ka alati ei peaks olema automaatne eeldus millegi loomisel.







Ausalt vastata, siis ma olen jõudnud end niikaugele töötada, et võiks endale lubada ka mittemillegi tegemist eeldusel, et sõda ei puhke ja riik püsib.



Selleks on tegeletud üle 10 aasta metsatööga ja sinna enamus töövõimest jäetud ja võtjaks ikkagi needsamad vene traktorid.



Selle ajaga on töötatud mitmete masinatega, neid remonditud ja jälle töötatud.



Algus muide on väga huvitav, kui asjast eriliselt midagi teadmata osta kõige eest mis välja panna on esimene jõukohane metsaveoks kuidagi sobiv Mtz Zili baasil käruga ja hüpata pea ees tundmatusse ning mõni ime kui ei pane tähele, kuidas see vaikselt meie kalleimat vara hävitama asub...



Loomulikult laguneb see ära ju ja remondiks raha pole ning avastad end metsast tagasillaga mis on hambad kaotanud ja vedada on veel üle poole 1000 tihumeetrist...



Eks tõmbasin selle laiali, suutsin veel ratta alla jääda ja otsisin kuskilt selle hammasratta ning traktor oli ka 20 kraadise nõlva peal, kust ei saanud minema ka.



Seljas sai tassitud välja pooltelg ja käis koos, kuna keegi oli rummu keevitanud poolteljele kinni ja eks see andis hiljem tunda ka.



Siis sai otsustatud, et terve see traktor tuleb võtta esimesel võimalusel laiali ja teha korda, et sellist asja enam kunagi ei juhtuks.



Esimese korraga loomulikult ei õnnestunud kogemuste puudumise pärast aga suund oli selge ja rohkem pole pidanud liikumisvõimetu traktoriga silmitsi seisma.



Siis sai selgeks, et varuks peavad olema agregaadid nagu mootor, vahekast, käigukast ja tagasilla sisu ning mäletan kui langi kõrval palgivirna taga laoti peopeale esimene töötasu ning kohe traktoripoodi ja ostetud uus vahekast, käigukast ja mootor.



Siis tuli 4000 tihune lank, sai sebitud Lätist mustlased lõikama, kes olid väga rasked hallata ja nende pealik käis relvaga avalikult metsas ringi ning nende palgaraha oli ümbrikuga taskus, mille eest oleks kindlasti võinud ka maha löödud saada...



Eks tuli siis isegi jupi seest keermestatud torujupiga käia aga see on õnneks juba aegunud tänaseks...



Siis tuli korralikum komplekt, mis oli metsatööks märksa sobivam ja vanale leitud juht ning hakatud ka kinnistuid ostma ja müüma ning raiuma.



Sel ajal metsanduses raha liikus ja nii võis end avastada metsas, kummalgi relv kaasas ja kapotil loeti üle 700 000 krooni ning läksime sõpradena lahku...





Erisusena muide, et kõigeks selleks ei ole võetud kroonigi laenu nagu nüüd kombeks on ja seega võimalus iga hetk lõpetada.






Niiet Belarus traktor on selle ajaga päris selgeks saanud ja kõik tema puudused selged ning konkreetne nägemus mis võiks tal teisiti olla et ta oleks lähedasem kaasaegsemale traktorile.



Seda nägemust peaks aga kõik kes algusest lugenud on juba enamvähem teadma.



Väiksed parandused käivad senini ja hiljutigi sai ära lahendatud üks probleem, mida pole viimase 3 aastaga suutnud ja tehas muidugi 30 aastaga. Smile



Nimelt mis häirib Belarusimeest kõige rohkem kui kabiin vaikne on?



No ikka kõlisev piduripedaalide riiv!



Piisab kui lisada üks väike vedruke ja probleem kaob ning see võiks olla see, mida kuule esimesena läinud inimene ütles...



   



   



   



Esisild sai ka ära pestud seest ja igasse auku kuhu käib uus õli.

   

Aus olla siis hoopis teine asi on külma õliga startida ja nagu ei olekski sild raske vedada...

Ristmikule lähenemisel oli ka meeldiv üllatus, kus gaasi maha lastes kiirus kuidagi väheneda ei tahtnud.

Maksis 20 liitrit 52 eur ja ma ei saa ütelda, et oleks kuidagi oluliselt kallim võrreldes vene määrdevedelikuga.

Tuli ka uus kütusekulu rekord hektarile ja 3,8 ha peale koos sõiduga kulus 15 liitrit kütust.

Hein hõre, maa tasane ja kiirus 9 ning pöörded 900-1000.

   

Leidsin kõrgeimast umbrohupõllust ka pildi mida ma näinud olen.

Vot seal õnnestus traktoriga ära eksida ja pidi minema katusele suunda vaatama...

   
Vasta

Õli jutt on sul küll õige, hinnavahe niipalju väiksem et pole mõtet vene päritolu vedelikke panna. Muidugi seda ma ei usu, et 20 liiter kanister oli 50 eur kauplusest ostes, transmissiooniõlide hinnad on ca 4 eur liiter ja üles. Ma isiklikult proovisin selle ka ära, et panin mtz mootorisse, kus eluaeg kasutatud kamaz/diiselõli segamini, 10w40 õli ja ei jooksnud kuhugi kokku peale 50 töötundi. Enamus sellest oli küll ilma koormuseta aga 15ha heinapurustamist oli ka. Nüüd peaks uuesti õli vahetama ja tsentrifuugi filtri vastu vahetama. Vaatasin et teema omanik kasutab oma russis 5w40 õli, sama mida mida oma nissan navaral. Võib-olla panen kõikidesse traktoritisse selle õli, siis hea vaadiga osta.

See piduripedaalide klõgin jah häriv, isegi rohelistest Peltori kõrvaklapidest kostub see terav kligin läbi. Osades kolhoosides oli see klõkats üldse ära võetud. 

Aga tehnikasse investeerimine teeb mõne inimese täitsa vihaseks. Siis kui ma õppelaenu eest belarusi ostsin ja hiljem vähe võimsama masina leidus ikka paar inimest kes hinda kuuldes said kurjaks/vihaseks ja tuletasid mulle meelde et ma pean selle tagasi ka teenima - nagu see oleks nende asi/raha. 

Igatähes jõudu ja jaksu ning ootame esivedrustuse valmimist ning arvatavasti saab enne veel veel mõni sõlm täiendamist.
Vasta

Mitte pahapärast ega õelusest, aga analüütilisest huvist küsin, et väntvõll, hooratas ja sidur said traktorit ehitades ju tasakaalu? Kui teemat lugedes õigesti mäletan, siis vist ka kolvid ja kepsud? Miks siis see piduripedaalide ühendusplaat peaks kõlisema, kui üldiselt vibratsiooni taseme kõvasti alla said?
 
Ma mõtlen, et mul MTZ'l ja LTZ'l saab selle kõlina ka ainult teatud pööretevahemikus, kuid nad mõlemad on "anna kabiinis tervis ja lõpuks ka otsad ära" vibratsiooni tasemega (lumehelbekese vibratsioonitunnetusest lähtudes muidugi). Sellest lähtuvalt mõtlen, et kas üldse on mõtet rohkem vaeva näha t40 mootori vibratsiooni alla saamisega. LTZ'il sai tasakaalustatud staatiliselt hooratast ja sidurit aga kasu oli 0 või siis pigem negatiivne. Kui selle vibratsiooni kuidagi alla saaks, oleks täiesti arvestatav töövahend.
Vasta

(06-09-2022, 00:52 AM)LTZ 55A Kirjutas:  Miks siis see piduripedaalide ühendusplaat peaks kõlisema, kui üldiselt vibratsiooni taseme kõvasti alla said?
Eee... päriselt, et vibratsioon saab tulla ainult mootorist, aga mitte treppis tee või lopergused rehvid?
Vasta

(04-09-2022, 12:12 PM)hillar2 Kirjutas:  Aga tehnikasse investeerimine teeb mõne inimese täitsa vihaseks. Siis kui ma õppelaenu eest belarusi ostsin ja hiljem vähe võimsama masina leidus ikka paar inimest kes hinda kuuldes said kurjaks/vihaseks ja tuletasid mulle meelde et ma pean selle tagasi ka teenima - nagu see oleks nende asi/raha. 

See on küll õige tähelepanek. Eriti kurb, kui enda sugulastega sellelt pinnalt täiesti tühja koha pealt eriarvamused tekivad. Oled julgenud nende uskumusi kõigutada
Vasta

Paraku pole neljasilindrilise mootori tasakaalustamine täielikult ilma tasakaalustusvõllideta võimalik...
Kellele tüli ei tee lugeda, siis väike ülevaade mootoris toimuvatest jõududest amatöörfüüsiku vaatenurgast.
Esiteks on pöörlevatest osadest väntvõll, mis on olemuselt pöörlev keha ja selle hulka võib ka pool kepsu lugeda.
See on võimalik täielikult ära tasakaalustada, kuna kõik kaelad on 4 silindriga mootoris vastamisi ja see on ka tehtud ning sellega probleemi pole.
Edasitagasi liikuvad osad on kolvid ja pool kepsu ning need liiguvad ka vastamisi ja tasakaalustamiseks piisab kui need ühes kaalus on.
Nüüd tuleb aga mängu kolmas tegur, mida võiks nimetada teise järgu tasakaalustamatuseks.
Nimelt kolvid ei liigu ühtlase kiirusega (kui liiguks oleks nad juba ammu mootorist väljunud ja isegi maa atmosfäärist Smile ).
Kolvi kiirus on surnud seisudes teatavasti null ja maksimaalne nende kahe vahel ning 4 silindriga liiguvad nad vastamisi, ehk jõud liituvad.
Kolvi kiirendamisel võetakse hoorattalt energiat ja aeglustamisel pannakse see sinna tagasi.
Kolvid aga kannavad neid jõude üle silindriseinale ja seega tekib 4 jõumomenti ühe väntvõlli pöörde kohta mis tahavad mootorit liigutada.
Kehvasti on veel see, et nad tahavad mootorit pöörata ümber tema raskuskeskme mis ei ühti väntvõlli teljega ning mispärast eesmisest kummipadjast rohkem kahju kui kasu sünnib.
Nende jõudude tasakaalustamiseks peaks olema 2 tasakaalustusvõlli mis pöörlevad vastamisi ja väntvõllist poole kiiremini.
Neid aga pole ja seega need jõud on alles ja üsna arvestatavad kui mõelda kolbide massile üle poole kilo.

Üldpilt aga on tuntavalt parem kui liikuvad massid on samas kaalus, ehk väntvõll tasakaalus ja teised asjad samas kaalus.
See riiv aga suudab kõliseda üle 1900 pöörde kuni 2500 välja nende jõudude tulemusel.
Kuna mootor toodab mingit väänet ka, siis kiirendamisel samuti kõliseb.

Ühesõnaga muidu enamvähem vaikses kabiinis kus sõites 40 km tunniga on müratase telefoni väitel 53-56 db siis see asi on häiriv.

Kõrvaklappidega pole kunagi töötanud ja ei taha ka.
Milleks siis üldse kabiin, kui see ei pea sooja, müra ega tolmu?
Vasta

Õlide koha pealt jah paraku tänane õli teeb tehase soovitud õlile silmad ette...

Omal oli diisel Sierra 2,3(sisuliselt maanteetraktor) ja seal andis tänane õli küll silmad ette..... aasta 2010

Nimelt külmaga - kui originaalõliga(tehase ette nähtud uus) kastis ja tagasillas peale käivitust sidurit päästes mootori pöörded langesid korraks allapoole (ja -25 ja edasi oli tõsine võimalus mootor välja suretada), siis pannes tol ajal parima silla ja kastiõli enam sellist pöörde kõikumist ei täheldanud. Samuti sai talvist kütusekulu ligi pool liitrit alla. Lühikesed otsad ja isegi mootor ei jõudnud soojeneda tööreziimi. Räägin siis -5 ja edasi külmema poole.

Tegu oli siis Castroli mingisuguse hirmkalli õliga(tollel ajal)ja mida autoremondis töötades sain ise ilma rahata ja lihtsalt mõtlesin proovida. Silla tihendid tahtsid küll vahetust et asi kuivaks saada aga see oli asja juures väike kulu...

Nii et kui vähegi vedelikke peab siis tuleks ikkagi panna tänane parim sisse.... Loomulikult kui ainult +kraadide juures toimetad siis tõesti ei ole nii suurt vahet...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta

Vahepeal eriti polnud mahti tegeleda aga juhtus nii hea niiske ilm et sai aparaat ära pestud igast august sest viimasest põllutööst oli mootor ja palju muudki tolmu korjanud mis niiskega rooste ajab ja vastikult määrib kui käsi külge panna.
   
   
   
Üks hetk tuleb ette võtta ja kõik värvimata osad ära värvida aga see aasta on rong läinud ja seepärast nagu ikka sõber Buvanols teeb head tööd roostetamise vastu.
Järgmine aasta tuleb kabiinil ka värviparandusi teha, kuna käepidemelt on sinine maha kulunud usina käimisega ja okstega katusenurkadest kuid muidu ei saa kurta.
Pesu käigus nimme sai lastud uksevahedesse ja klaaside alla et ennetavalt lekkeid leida aga ainsad lekkekohad on endiselt vaid ukselinkide nupud.
Muidugi nad pole mõeldud ka otse survega pesta ilmselt...
   
Mingi hetk juhtus et laadimistuli läks põlema ja pidi esimene kord see aasta töö pooleli jätma.
Ikaldunud oli pingeregulaator ja sinna sai kiirelt asemele uus pandud ning probleemid algasid...
Raadio põrises, tuled vilkusid ja voltmeetri osuti arvas et on kella pendel.
Tahtsin generaatorit vahetada importkauba vastu aga oli tahhomeetri signaaliga tagasilöök ja siis sai võetud suvaline pingeregulaator Bosch.
   
   
   
Tulemus on 14V nagu kiri lubas ja kõhutunde järgi pisut madalamal pöördel kui varem koos tuledega.
   
Õhufilter on ka üsna hästi end puhtana hoidnud kui arvestada et traktor ei paistnud vahel tolmupilvest välja.
   
Tundub et alumine ava ja ülemise keeris on üsnagi hästi õnnestunud sest see on ilma tsüklonita.
   
Nüüd seest ka ära koristada ja võib minna kas kosja või müüma...
   

Mingi hetk on see aparaat ka Tsirguliinas ära käinud omal jalal ja jäi kaamerasse linna läbimine, et lihtsalt näide kuidas sõidab traktor liikluses.
Vasta

(06-10-2022, 23:18 PM)2715 Kirjutas:  Tulemus on 14V nagu kiri lubas ja kõhutunde järgi pisut madalamal pöördel kui varem koos tuledega.

Hmm...
Loen 12,4V su pildilt välja. Ajasid fotod sassi või skaalad?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Päris arvestatav kiirendus seal videos enne õuepeale jõudmist. Mis käik sees oli?
Vasta

Pildid on sassi läinud paraku mitte skaala.

Mis ta nüüd ikka niiväga kiirendab...
Kõvemini pedaalile astuda siis libiseb sidur ja käik ikka kõige kiirem mis pakkuda on.
Vasta

Elagu keskkonnasõbralik ja ökonoomne diiselmootor !
Vasta

Et diiselmootor saaks elada peab tegema hooldamist ja näiteks õli vahetama korra aastas vähemalt.
Seekord sai selline õli, millega tuli õlivahetuse hind alla 50 raha.
Õlivarras sai ka täpselt selle pikkusega et 10L sisse ja on pea ülemise jooneni.
Õlikulu ei tähelda vähemalt esialgu ja aasta püsib ilusti samal kohal varda järgi.
Karterituulutusest ei tule ka praktiliselt midagi, niiet neid rõngaid julgeks veel kasutada.
   
Omal vabal algatusel sai ka kasutatud pesuõli jäägid ära ning selgus, et rõhu saamiseks on vähemalt 3 liitrit vajalik.
   
Kiiret kuhugi polnud ja tilkus paar päeva ning uus õli jäi nüüd täiesti puhas peale esimest käivitust.
Kork filtrijalal on ikkagi tarviline asi ja saab filtri nii kätte et tilkagi maha ei lähe.
   
Kuhugi on kadunud see paber kuhu sai eelmine õlivahetus kirja aga seekord jääb vast meeldegi.
Sportlikust huvist sai õlifilter lahti võetud ja mingeid võõrkehasid ei olnud näha.
Eripärana Volkari filtril on tagasijooksmise klapp täiesti hermeetiline erinevalt vene tootest kus stantsitud servad on teravad ja klapp minule saanud eksemplaridel pole hermeetiline olnud.
   
Seekord läks Boschi element käiku ja puhudes klapp peab samuti.
   
Peale pingeregulaatori vahetust tekkis vana mure, et generaatoril pole seadetifte ja need 3 polti ei hoia teda piisavalt et ta end ära ei keeraks ja selle vastu sai prooviks kärniga tehtud väike takistus ette.
Igatahes kellel rihm viltu jookseb siis puuklotsiga saab generaatori sirgelt jooksma koputada.
   
Peale generaatori vahetust sai tahhomeetrit kontrollitud et kas ta õieti ka näitab ja tulemused sellised 1000 pöördega.
   
   
1500 peal selline tulemus.
   
   
Ühel teisel traktoril mõõta ei saanudki, kuna mõõteriist ei mahtunud ära aga mulle vabalt.
   
Vabandan, kes lugesid ja midagi asjalikku ei leidnud.
Vasta

Minule oli kyll huvitav lugeda. Kahjuks ei oska midagi tarka juurde lisada.
Vasta

Vahepeal päike madalamalt käima hakanud ja mõni haltuura tehtud ning patsient on end üllatavalt hästi üleval pidanud.
Läheb seest käima ja jääb seisma ning pidamisega probleeme pole.
Selline keskmist sorti mullas tuhnimine edukalt läbi viidud sellise riistapuuga.
   
Enne muidugi nagu traditsiooniks on saanud tuleb teha hooldust ja remonti tööriistale, kuna põldur on väga leidlik asju ära rikkuma.
   
Need lattrauajupid olid keevitusega ühendatud arusaamatuks konstruktsiooniks, mis poos ratta reguleerimise vända kinni ja kohe sai see värk lahti tagasi lõigatud ja sirgeks tehtud.
Keermega reguleerimise vigur sai ka lõtkudest lahti ja sirgeks et on vabalt keeratav.
   
   
Konstruktsioon sai pisut parem ka ja saab kõike algosadeks võtta.
Siis miks ja kuidas, mina aru ei saa oli vänttelje pannud valepidi sisse nõnda, et reguleerimise vigur oli arvatud optimistlikult ümaral raudpulgal kinni püsima ja selle nimel oli kammitsal keere maha keeratud ja need hambad ka laiaks mis peaks freesitud soones olema ja millega töölaiust reguleerida.
   
Siin on need juba tagasi keevitatud ja välja töödeldud.
Traditsiooniliselt oli muidugi teisele poole, tahaks ütelda et keevitatud aga keel ei paindu ja seega ekskremendi väljastamise teel suvalist jama paigaldatud, mida küll hästi ei paista aga vaatepilt oli kole.
Miks ja kuidas ta enne taga oli ei tea ja ei hakka spekuleerima aga telg oli valepidi ka keeratud et ta mitte atra sirgeks ei keera kui traktor vakku sõidab vaid veel rohkem viltu.
   
Vänttelje otsad olid ka peenemale aisa munakule mõeldud ja sinna said otsa vahepuksid.
   
Omamoodi kiiks on muidugi ka see ratta tugi 3 lattrauaga mida saab päris paljudes eri viisides paigaldada ja ei teagi kas õieti.
   
Siis veel kuluosad ka ja võiski põldu minna.
   
   
Mõneti üllatuslikult on väga hea ja kerge ader ja künnab ka hästi igasuguse kiirusega.
Räägivad küll, et Fiskarsi atra ei saa jooksma aga ma ütleks et pole ühtegi atra nii hästi jooksma saanud, kuna kõik reguleerimise asjad töötavad.
Tõmmitsad on kündes lõdvad ja viilud keeratakse täpselt õigesse kohta.
Vedada on ka nii kerge, et 7 käik, 1000-1200 mootoripööret ja läheb.
Kergemal maal saab ka T-25 sellega hakkama rääkimata 40.
Raskemal maal on võimalik 5 minutiga kolmas hõlm ära võtta.
Raske südamega aga siiski peab ta nüüd ära realiseerima, kuna võtab ruumi ja potipõllundusel on viimane aasta.
Kes huvi tunneb, siis 650 raha ja vahetab omanikku.

Et kultuurselt kündi alustada ja lõpetada sai ka selline asi tehtud.
Ütlemata mugav on küll kabiinist asja liigutada kui teha kokku ja lahkukündi.
   
   
Sisaldab ka lukustusklappi et iseseisvalt asendit ei muudaks.
Esialgu igatahes väga rahul.
Vasta

Kolmesena T-25 järel? Mis selle "kergemal maal" definitsioon on? Meil on samasugune ader kusagil seismas aga ilmselt on "raskem maa".
Vasta

(09-11-2022, 22:16 PM)gruppen Kirjutas:  Kolmesena T-25 järel? Mis selle "kergemal maal" definitsioon on? Meil on samasugune ader kusagil seismas aga ilmselt on "raskem maa".

Näiteks liivamaa kuulub kergete maade kilda. Savimaa on raske maa.
Liiva sees vedas isegi 52 kolmest teradega odessa poolvinti  kaheksandaga.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Meil nimelt ongi savised maad. Siin ei tehta selle adra ja T-25 koosluses kahjuks midagi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne