[Janka]

Haab on liiva nii täis, et lausa paha hakkab. Haavikus töötades peab harveril saeketti vahetama kordades tihedamini, kui ükskõik millises muus suvalises kasvavas metsas.

[PlyVal64]

Haab on liiva nii täis, et lausa paha hakkab. Haavikus töötades peab harveril saeketti vahetama kordades tihedamini, kui ükskõik millises muus suvalises kasvavas metsas.

Justjust. Jääd pimedapeale haaba aga tegelikult ka saart saagima, tekib tunne nagu lõikaks rellakaga lattrauda. Sädemeid lendab.  Üks asi on alati teooria ja koolis õpitu aga kui sa sellega reaalselt esimest korda kokku puutud, on "tunne" hoopis teine. Mina ise panin kõige esimene kord sae küll seisma ja vaatasin, et ega ma lollaks pole! Et kas on tüves sees okastraat või ma ei näe enam kivi... Et saen värsket haava notti ja tuld lendab

[muska71]

Olen ka haava lanke saaginud,mäletan,et keti kittis üsna usinalt kinni ja vahepeal tuli saag luust välja võtta ja lasta ketil tühja joosta ja saetee latil puhtaks teha...Nüritumist nagu ei mäleta.

[alfredo]

Eilsest tänasesse. Aastaid tagasi nägin lahendust, kus pelletikatel oli sooja kõrvalt elektrit tootma pandud. Siis jällegi kadus selline teema üldse kuhugi interneti sügavustesse, või ei osanud lihtsalt otsida. Nüüd sattus sarnane asi jälle ette ja tundub, et mõned pered on selle omale juba üles sättinud. Elektrit teeb stirling küll vaid 0,6kW tunnis kunagi lubatud mõne kW asemel, aga akupanga olemasolul võiks osa tarbimisest ometi ära katta. Ja alati jääb võimalus mitu katelt üles sättida, kui rahakott võimaldab.

ÖkoFEN e

[PlyVal64]

Leidsin jube hea õppematerjali! Kummaline, et enne polnud kohanud??? Välja printida, pähe õppida  Tõesti kõik vastused on olemas. 

Puitkütuste kasutaja käsiraamat.

[aavu]

Leidsin jube hea õppematerjali!

Üht vastust ei leidnud. Kui suur on energia kulu kütuse ettevalmistamisele ja pärast temast saadav energia? Et kas ikka on kasulik kõik need metsa mahavõtmise, -veo, -töötlemise, -ärapõletamise ja soojuse laialijagamise ning mõõtmise seadmete ehitus- ja ekspluatatsioonikulud võrrelduna sealt reaalselt saadaoleva energiaga. Mugav küll, selle vastu ma ei vaidle aga kas ka mingit kasu toob energia näol? Mulle tundub, et enne põletamist on sinna pelletisse või muusse küttesse niipalju energiat raisatud, et kasu polegi. Võrdleks kasvõi kuludega: kahemehesaag, kirves, hobune, ahi? Võimalik, et oleks kasulikum äraraisatud diislikütus, bensiin, metallisulatusahjudes kasutatav küte, treipingi ja keevituse elekter, tehaste valgustus ja muu raisatud energia ajada otse kodu ahju.

[PlyVal64]

Leidsin jube hea õppematerjali!

Üht vastust ei leidnud. Kui suur on energia kulu kütuse ettevalmistamisele ja pärast temast saadav energia? Et kas ikka on kasulik kõik need metsa mahavõtmise, -veo, -töötlemise, -ärapõletamise ja soojuse laialijagamise ning mõõtmise seadmete ehitus- ja ekspluatatsioonikulud võrrelduna sealt reaalselt saadaoleva energiaga. Mugav küll, selle vastu ma ei vaidle aga kas ka mingit kasu toob energia näol? Mulle tundub, et enne põletamist on sinna pelletisse või muusse küttesse niipalju energiat raisatud, et kasu polegi. Võrdleks kasvõi kuludega: kahemehesaag, kirves, hobune, ahi? Võimalik, et oleks kasulikum äraraisatud diislikütus, bensiin, metallisulatusahjudes kasutatav küte, treipingi ja keevituse elekter, tehaste valgustus ja muu raisatud energia ajada otse kodu ahju.

Väikeses mahus on halupuu raudselt parem. Aga kulu on ka ahjude ehitamine. Telliste põletamine jne. Kui asi läheb suuremate koguste peale, sisi hakkab moodsa aja efektiivsem põletamine lõpuks ennast ka ära tasuma. Juba see, et needsinased hakkpuidu- ja pelletipõletid suudavad põletada väiksmeaid koguseid, samas suunates seda energiat palju otsesemalt parematesse energiakandjatesse nagu vesi. Kindlasti on tegelikult ka see küsitav punkt välja arvutatud ja päris selge o nsee,et suurte jaamade puhul on kõikmõeldav hakkimine ikak räigelt kuluefektiive. Meie eratarbijatena lihstalt saame sealt kõrvalt sellest mõnust tahtmisel osa. 

Ma iseenda jaoks olen asjad juba väga ammu läbi arvutanud! Esimene kord ol ipea 20 aastakümmet tagasi ku inaabrimees sai viimasena õiguse ja meil loa võõralt krundilt trass läbi vedada. Mul seega praegu gaas 1 meeter majanurgast. Aga juba siis, tehes arvutusi ja jättes mugavuse välja, et tasunud maja küttesüsteemi ümberehitus ennast ära. Juba siis oli odavam uus ja teistlaadi küttele projekteeritud maja teha. Ega seegi mõte käis 30'sena peast läbi. Nii ka praegu, seesama tasuvus iseenda puidujääkidest ja rosot midgai teha on ikakgi pigem hobimõte ja pigem loomkatseline mõtiskluis. See võib olla teemaks, kui keegi teeb näiteks Päikseelektrist energiat saava teenust pakkuva pressimistehase. Ja ka sisi briketiks elik haluks. Siis saaks tüvesid millekski kallimaks ja kauakestvamaks väärindada ja raie- ja saekaatrijääkidest kütet teha. Ja ka see on juba täna vajalik ja ka mõistlik, ega sisi päris mõistlik ei ole mul 40-sendist sangleppa ahju ajada kui sellest võiks planku lõigata. Kuivava männi ja üraskikuusega, kui kohe jaole saada, sama asi.  

Ja siisi pellet. Kuigi ma olen põhimõtteline, et maja peab suutma sie toimida, kus sees on ka loodusliku tõmbega küttekolded, sisi teatud suure mööndusega peab kohe aasta 2023 tunnsutama pelletitoitega katelpliitide fantastilisust! Kui saaks lahendatud ka pliidi oma soojatoitelt pumpade elektri... Sest  tee kui soe maja tahes, tsükliline kütmine on alati ebaefektiivsem, kui ülitäpne ja vähene aga pidev kütmine. Seesama garaaži põranda sooja teema. Sooja hoida on lihtsam kui üles kuumutada. Ka loomkatsed boileriga. Kvaliteettootel, kus on ka päriselt isolatsioon ümber, on elektri väljalülitamine pigem raiskav kui kokku hoidev tegevus. Kuna mul pliidi soojuskiirgus teeb boileri välispinna ka soojaks, siis mingit kadu seal pole  Ma katsetasin väljalülitamisega soojal ajal ja kogu maja elektrikulu ei vähenenud vaid vähenes siis, kui sai uus tenn sisse ja boiler oli kogu aeg jälle järgi. Kuigi õues läks pimedamaks ja tuled põlevad kauem... ja ise oleme ka rohkem kodus! See oli loomkatse füüsikaseaduste paikapidavusest   

Aga muidu: koopas lõkkega elada on raudselt kõige kuluefektiivsem

[Daff]

Leidsin jube hea õppematerjali!

Üht vastust ei leidnud. Kui suur on energia kulu kütuse ettevalmistamisele ja pärast temast saadav energia? 

Kas ma teen õigesti kui seon selle lause lahti halupuust ja liidan ainult pelleti, puitbriketi ja kuivatatud puuga. Ühesõnaga puidust toodetud küttematerjaliga.

Halupuuga on lihtsam asju ajada. Standartid on paigas. Ligilähedased tulemused selged.

Kui nüüd tuua mängu pellet ja  puitprikett ning kasvõi kuivatist läbikäinud puit siis siin on kütteväärtus tunduvalt tummisem.
Kulud tootmisele on ka suuremad. Lõppkokkuvõttes oleme ehk samas kohas väljas kus halupuuga ainult, et võidame mugavuses. Aga mugavus maksab nagu väidab rahvatarkus.

Näite võiks tuua  männipuidu kohta. Kas on võimalik männihaluga pliidirauda valgeks kütta või ahjuvõlvi kokku põletada?  Ei.
Kui aga see männipuit tuleb kuivatist siis pliidiraud põleb lihtsalt ära või ahjuvõlv kevadeks kukkub kokku kui endale aru ei anna.

Meiekandi kunagise mööblitehase ümber said üle poolte majapidamiste endale kahe aasta jooksul uued küttekolded. Mina kaasa arvatud.  Köeti kuivatatud materjali jääkidega mida müüdi 25 euri 2PTS4 käru täis.

Samuti on öeldud näiteks Atmos katla juhendis, et puitbriketti võib lisada kuni 10% kolde mahust kuna kütteväärtus on liialt kõrge.

See väärindatud küttematerjalist saadav energiakogus tasub küll arvutuskäiku.

[muska71]

Näite võiks tuua  männipuidu kohta. Kas on võimalik männihaluga pliidirauda valgeks kütta või ahjuvõlvi kokku põletada?  Ei.
Kui aga see männipuit tuleb kuivatist siis pliidiraud põleb lihtsalt ära või ahjuvõlv kevadeks kukkub kokku kui endale aru ei anna.

Meiekandi kunagise mööblitehase ümber said üle poolte majapidamiste endale kahe aasta jooksul uued küttekolded. Mina kaasa arvatud.  Köeti kuivatatud materjali jääkidega mida müüdi 25 euri 2PTS4 käru täis.

Samuti on öeldud näiteks Atmos katla juhendis, et puitbriketti võib lisada kuni 10% kolde mahust kuna kütteväärtus on liialt kõrge.

See väärindatud küttematerjalist saadav energiakogus tasub küll arvutuskäiku.

Kunagi vist siinsamas foorumis tuli jutuks aoga kütmine ja samuti pliidiplaat punane,halupuuga ei lähe ja tookord vist oli motamees kes seletas lahti selle miks agu nii palju kuuma annab.Mina julgeks briketi ja mööblivabriku jäägid aoga ühte patta panna.Ka mina olen kunagi linnas korteris mööblivabrikust toodud nn pindudega kütnud pliiti kindlasti.Ei mäleta enam kas ahju ka läks,aga ahju sai ka gaasiga kõvasti köetud ja ahi tänaseni väga reipas seisus vaatamata vanusele.Vast 60-ndad laotud ja tõmbab hääste ja ka kolle on korras.

Mota teksti copi paste Asi on põlemispinnas. Haoga küttes on tule kontaktpind puuga suur. Ka hapniku tarve on suur ja hagu saab kiirelt otsa (haotuli ja laenuleib ei kesta kaua). Samas selle kiiruga annab palju teravat tuld.

Halupuu kontaktpind tulega on suhteliselt väike puu kogumassist - põleb kauem, annab korraga vähem.

[muska71]

Ja ega see vene samott ei kannatagi kuuma...laguneb usinalt isegi kaminahju(restkolle) kolletes kus kuumus suurem kui umbkoldes ja umbkoldes jälle kestab.

[deus]

Leidsin jube hea õppematerjali!

Üht vastust ei leidnud. Kui suur on energia kulu kütuse ettevalmistamisele ja pärast temast saadav energia? Et kas ikka on kasulik kõik need metsa mahavõtmise, -veo, -töötlemise, -ärapõletamise ja soojuse laialijagamise ning mõõtmise seadmete ehitus- ja ekspluatatsioonikulud võrrelduna sealt reaalselt saadaoleva energiaga. Mugav küll, selle vastu ma ei vaidle aga kas ka mingit kasu toob energia näol? Mulle tundub, et enne põletamist on sinna pelletisse või muusse küttesse niipalju energiat raisatud, et kasu polegi. Võrdleks kasvõi kuludega: kahemehesaag, kirves, hobune, ahi? Võimalik, et oleks kasulikum äraraisatud diislikütus, bensiin, metallisulatusahjudes kasutatav küte, treipingi ja keevituse elekter, tehaste valgustus ja muu raisatud energia ajada otse kodu ahju.

LK 14.

[PlyVal64]

Leidsin jube hea õppematerjali!

Üht vastust ei leidnud. Kui suur on energia kulu kütuse ettevalmistamisele ja pärast temast saadav energia?

LK 14.

Mõeldud on vist seda osa:

Tavaliselt pärineb energia ja kütuse tootmiseks kasutatav puitbiomass neljast peamisest
allikast:
• tootmisjäägid ja jäätmed;
• mittekaubandusliku puidu jäägid;
• tarbimisjärgsed puitjäätmed (nt
ehitus-lammutuspuit);
• linna-, põllumajandus- ja aiandusjäätmed ning – jäägid (nt oksad, võsa).

Ehk jäägid, millest ka siin lõimes suures enamuses räägitakse! BIOMASSI põleti ja biomass üldisemalt. Nende jääkide tekkimise energiakulu saab lugeda nulliks. Sest nad ongi jäägid.
Nendest tükeldatud ja/või pressitud tahkekütuse tegemise ja transpordi kulud on olemas. Tegin just kandi, 8 tundi jäätmekäitlust, masina amort ja elekter mingi olematu kWh. Nagu tollest toredast raamatust näha, siis hakkpuit ise on energiatiheduselt pisut kehvake kütus aga kui seda on lõputult käes, pole vahet. Sest selle edasine väärindamine juba maksab ja Eestis teenust ei pakuta. AGA siin tasub ka teemaalgatajal teha arvutus teaduslike algnumbrite põhjalt (nagu on kütuse eelsoojendamine naabriga võrreldes!!!) omaenda granulaatori otstarbekusest! Ja minna hakkelt üle DIY-pelletile. Efekt tuleb pressimisel eralduvast soojusest, mis viib niiskust veel rohkem kütusest välja. Ja H2O hulga välja keetmine on kogu efektiivsuse aluseks. Aga pagan, 3 vajalikku masinat (haamerveski, tsüklon ja press) kokku maksavad liiga palju ühe elamise jaoks! Haket teha on odav, see kulu on olematu. Järgmine masin hinnalt olekski kiirjupitaja, mille toodet saab mingilgi moel ka tavakoldes põletada. Aga see ei kõlba "muu" biomassi jaoks. Ja ongi tee ees püsti...

[alfredo]

(Hakkur), veski, tsüklon, etteveoteod, KUIVATI, press, pudila, pakendamine, kui omatarbeliseks hoiustamiseks bigbagides pole sooja või vähemalt kuiva ruumi võtta, loomulikult ka ruum ise, kuhu kõik eelnev ülesse panna ja töökorras hoida. Pluss elektriühendus, mis kodumajandi ära suudaks toita. See oleks vast minimaalne komplekt värki, mis tuleks ise ehitada ja kuskilt kokku manguda
Rohke kuiva saepuru olemasolul ja standardite langetamise korral aitaks ka pressist ja mingist topsikust, millega sodi kolusse kallata, pluss piiramatust vabast ajast. Olen mõlemat varianti kaalunud ja eelistan siiski hakkega jätkata, kuigi ei ole teema algataja.

[PlyVal64]

(Hakkur), veski, tsüklon, etteveoteod, KUIVATI, press, pudila, pakendamine, kui omatarbeliseks hoiustamiseks bigbagides pole sooja või vähemalt kuiva ruumi võtta, loomulikult ka ruum ise, kuhu kõik eelnev ülesse panna ja töökorras hoida. Pluss elektriühendus, mis kodumajandi ära suudaks toita. See oleks vast minimaalne komplekt värki, mis tuleks ise ehitada ja kuskilt kokku manguda
Rohke kuiva saepuru olemasolul ja standardite langetamise korral aitaks ka pressist ja mingist topsikust, millega sodi kolusse kallata, pluss piiramatust vabast ajast. Olen mõlemat varianti kaalunud ja eelistan siiski hakkega jätkata, kuigi ei ole teema algataja.

Vast kõike seda pole vaja aga summa läheb 20K juurde küll. Aga üks "aga" on ju veel: hakkega küttes peab olema ikkagi olulislet suurem ruum võtta! Hake on hõre ja seda kulub mahuliselt palju. Linnas suhteliselt lootusetu ettevõtmine. Elektri vajadus ei ole kodu-DIYmasinatel aga kuigi suur. 
Täna maja ehitades ei tee enamus isegi keldreid, mingitest suurematest kõrvalhoonetest rääkimata. Selles osas peab pisut ette ka vaatama. Ma olen kindel, et puidupellet ja biojäätmetest pressbrikett siiski on tulevik. Just see et brikette pressitakse kõigest sest need on manuaalsed kolded ja tuhk ei ole probleem. Lisaks läheb kõik, päästest rohelollideni, üha radikaalsemaks ja ma ei imesta, kui tulevad kodus hoitava lahtise küttekoguse keelud/piirangud ja hakkpuidu ladu peab olema ka takkajärgi nagu mitmesaja aastatse majade koridoride uksed tulekindlad, pommivarjendi taoline... Ja kui ongi pelletiga katel-pliit korrusmaja köögis, siis kus neid tonne hoida? 

Aga vaat sellest "piiramatu vaba aeg" ma küll aru ei saa! Esiteks pole sela mingit olulist ajakulu ja on siin mõni Peaminister? Presidendil on juba nii palju aega ja peaagu null ametikohsutust, et ninanokkimsie asmel võiks küll Kardioru lossile pelleteid pressida! Mõelda kõiksugu toredaid mõtteid saab ka samal ajal käsi liigutades

[alfredo]

Piiramatu vaba aja sisustamise all mõlesin siis umbes sellist üritust.



Realiteet on kodupressi puhul ja heal juhul 30-40kg tunnis. Pluss tolm, müra, pressimise alustamine ja lõpetamine. Olen aru saanud, et pärast lõpetamist tuleb augud läbi puurida või muul moel puhastada, muidu ei hakka uuel päeval press korralikult tööle.

[2715]

Piiramatu vaba aja sisustamise all mõlesin siis umbes sellist üritust.


Realiteet on kodupressi puhul ja heal juhul 30-40kg tunnis. Pluss tolm, müra, pressimise alustamine ja lõpetamine. Olen aru saanud, et pärast lõpetamist tuleb augud läbi puurida või muul moel puhastada, muidu ei hakka uuel päeval press korralikult tööle.

Selline seade täiesti töötab isegi aga et mingit kogust saada peaks rulle olema kolm ja laiemad. 
Pöörleva kettaga aparaat on saatanast, kuna pöörlevat ketast ei suudeta ära tihendada ja siis pääseb puru äärtest läbi.
Mootorit on vähemalt 10Kw vaja sest kiirus peab olema et puru kuumeneks aukude läbimisel ja kokku hakkaks.
Mul usin säästmishimuline sõber ehitas selle seadme ja käivitamiseks on vaja ketas üles kütta lastes läbi järjest ühte ja sama puru mis on segatud mootoriõliga kuni õlihais on üleval ja siis läheb tööks.
Augud peab jah puhastama kui ketas maha jahtub sest kleepub see nii edukalt aukudesse kinni et pärast peab avad puhastama.
Lõpus pani ta ketta diisli sisse likku ja siis läks aukude sisu pehmeks ning andis end kätte.
Hästi kapriisne on puru kvaliteedi suhtes ja peabki olema peen puru.
Nagu seal höövlilaast või kettsae puru sees on nii probleemid hakkavad.
Plaan oli algul tal muidugi hea, lasta pelletiks kõik saepuru mis tal oma saeveskis tekib.
Paar kuud mässas ja siis sai aru, et see kepp ei kõnni ja müüs viguri hea rahaga maha järgmisele huvilisele.
Siis hakkas tegema selliseid jämedamaid julkasid mis meenutavad suurema koera keha kergendamise ülejääki.
Lihtne hüdrosilinder mis pressis puru varrega läbi koonilise toru ja see polnud nii kapriisne vaid sõi ketiga tehtud puru ka aga höövlilaastu ei sallinud.
Lõpuks oli see aeglane ja pidi juures passima et puru peale vajuks ja koonust sättima.
Eelmine aasta müüs ka selle ja hakkas puru katlamajale vedama.
Muude asjade kõrvalt polnud lihtsalt aega tegeleda ja ise ei tööta neist kumbki vaid vajab pidevat sekkumist.
Praegu on meil lõunaosariikides aga nii puudus saepurust et isegi kantmeetriga võtab katlamaja jutule.

[Daff]

....... Olen aru saanud, et pärast lõpetamist tuleb augud läbi puurida või muul moel puhastada, muidu ei hakka uuel päeval press korralikult tööle.

Aga kuidas nõukaaegse rohujahuveski (AVM) graanulipress töötas? 
Olin seal kooli ajal kotipoiss ja mäletan, et igaõhtune rituaal oli vesi kinni keerata ja "surve maha" võlusõna lausumine.
Hommikul vastupudi. Siis võeti torust pukem graanul ja prooviti murda. Kui murdus puru keerati "survet" veel peale.
Kui tihvti puru murdis ja matriitsi ringi tõmbas siis pandi meid küll torniga auke läbi toksima.

Hobimasinal selline süsteem vist väga kallis?

[PlyVal64]

....... Olen aru saanud, et pärast lõpetamist tuleb augud läbi puurida või muul moel puhastada, muidu ei hakka uuel päeval press korralikult tööle.

Aga kuidas nõukaaegse rohujahuveski (AVM) graanulipress töötas?

Ma kahtlustan kahte süüdlast: üldiselt puidul ligniini ja okaspuul lisaks vaiku  Vaik + kuumus = liim  Ja kes on ligniini tööstusjäägina näinud, siis tegu on vetsupaberi laadse valge tootega mis on täiesti omavahel kokku "kleepunud".  Need on kaks asja, mida rohujahu ja muude mittepuitunud põllumajandustoodetest greenulite tegemisel ei olnud ega ole. Enamus on ju tegelikult söödapressid, millega saab ka põletuspelletit pressida. 

Aga siin lõimes on saanud mõne hetkega targemaks kui LaariMardi väitel juba ammu aastakümnete eest täis saanud Internetiga. Kuigi tuleviku küttelahenduste, milleks ma loen päris kindlasti (see on 99% kindel) veesärgiga pelletiküttega pliite ja kaminaid mis on siis ristatud solar-kuumutajate ja -elektritootjatega, on päevakulud soojapidava maja puhul pigem 10-15 kilo pelletit ööpäevas ja siis DIY on vist ikka liiga keeeruline ning kallis.
Ja nii jõuamegi tagasi kunagise teema juurde ehk kiirjupitaja! Läbi kõikide mõtte-eksirännakute on ikkagi see "esimene mõte" õige! Hakkida küll aga suuremaks fraktsiooniks! Ja siis tekib ka teoreetiline võimalus hübriidkaltlaid kasutada. Sest selle sama kiirjupiti klotsidega saaks ka halupuu katelpliite kütta, lihtsalt kaob automaatsus ära. Pöidlajämedust oksajääki on täiesti mõtekas veel kütta kui selle töötlemine on kiire ja lihtne. Kirve või kiiniga hagu tegemine ei ole kumbagi  Aga kui oled teinud ja viitsid seda koldesse ka veel ajada, siis saab valusat tuld. Jättes sodi tekke kõrvale, mis mind küttes üldse ei häiri sest selle saab kokku pühkida, on jupitil veel üks hea omadus hakkpuidutükeldi ees: kuivanud lehed, okkad ja oksaraod vajuvad põhja ja jõuavad pigem komposti! Sisuliselt ei pea isegi toorest puud laasima, eriti kasevõsa. Seda siis, kui manuaalselt kütta. Kes otse katlasse valavad, neil pole ju tegelikult vahet. Võrgust valad ju mingisse musta segukasti, kuskohast siisi tarbid. Näiteks. Pudi jääb põhja aga põleb ju tegelikult seegi. 
Ja pilliroo saab rahumeeli "uut maad" tekitama jätta! Ega ta ju kuhugi ei kao, juurde tuleb. Ootab veel süvenevat roheidiootsuse tekitet kriisi kus kuiva roopudi tonn ka sadades maksma hakkab   Äkki peaks Jõuluvanale kirjutama, 4-noaga masinat tahaks

[alfredo]

Daff,
Kahjuks ei oska vastata, kuna õnneks olen seni suutnud kodusest pelletitegemisest vaid mõttetasandil osa võtta. Miks, sellest kirjutas 2715 väga ilmekalt : ) Niipalju olen aru saanud, et auruga materjali pehmemaks tegemine toimub suurte presside juures, sellised väikesed hobikad toimivad hõõrdumisest tekkinud kuumuse abil. Aga jah, eks see protsess kokkuvõttes paras peavalu on.

[2715]

Daff,
Kahjuks ei oska vastata, kuna õnneks olen seni suutnud kodusest pelletitegemisest vaid mõttetasandil osa võtta. Miks, sellest kirjutas 2715 väga ilmekalt : ) Niipalju olen aru saanud, et auruga materjali pehmemaks tegemine toimub suurte presside juures, sellised väikesed hobikad toimivad hõõrdumisest tekkinud kuumuse abil. Aga jah, eks see protsess kokkuvõttes paras peavalu on.

Olen suurt pressi ka näinud mis kandi puru minutis vastu võtavad ja seal on auru kõvasti ning tööorganeid jahutatakse voolava veega.
Ilma veeta pidi olema minutiga tuli taga, mootor on ikkagi üle 70Kw...
Aukudega ketas on tagasihoidlikud meeter ja peale läbimõõduga ning koosneb kahest poolest kus vahel veesärk.
Korra olla suudetud pump valesti ühendada ja siis lasti ketas siniseks.
Rulle oli äkki 6 tk kui õieti mäletan.