[Aare R.]

Praeguse lumekoguse juures poleks puhur muidugi paha- eile tuiskas mul kodus Pärnus mingi 20cm kindlasti maha jälle, kusjuures alles mõni päev varem sai nii oma kui ka naabrinaise garaažiesine (paarismaja, millel garaažid kõrvuti ja naabrinaine on nädala sees Tallinnas) puhtaks roogitud, tookordki paarkümmend cm. Aga PlyValiga täiesti nõus, et kui kogu see lumi lihtsalt valli lükata, ei jää lõpuks tänavale isegi korralikku sõiduteed, rääkimata veel võimalusest külalisel vms auto mõneks tunniks heki äärde parkida.
Sestap loopisingi puhta lume omale aeda ja pruunima nurga taha heki äärde. Õnneks seda pruuni väga ei olnud ka, aga nii eile kui ka eelmisel korral läks mingi 3-4 tundi, et õu puhtaks saada ja see hunnik õue peale. Eks mul väike tagamõte ka lapsega lumelossi/kindluse ehitamiseks  Tänavapoolne aianurk on mul igatahes lund täis, silma järgi mingi 40 ruutu ja kuhja kõrgus praegu mingi 2.5m.
Igatahes sellist lumekogust selle 6 aasta jooksul, mis ma siin olen elanud, pole ma veel näinud, aga kahe auto koha puhastamiseks puhuri ostmisel, nagu ühel ühel teisel naabrimehel, ei näe ma ka väga pointi. Noh, vähemalt veel, vanuse edenedes hakkan võibolla muud juttu rääkima.

[muska71]

Birgit oma töö teinud ja lund oli mõnuga...Kui oleks endiiselt jäärapäine labidamees siis tuleks hakata lund juba ära vedama kohati ja milleks seda TSIRKUST vaja on?Piltidel olevad hanged olid ukse ees ja ka teeotsal oli samasugune kuhi...Kui sõidad puhuriga lumes liiga kiiresti siis pressib osa lund kõrvale puhastatud alale tagasi,muidu ei grammigi...Ka siis kui täisavaga õgib ja kuhi kõrgem kui ava ka siis kipub pisut puudistama kõrvale,aga nei kohti vähe ja see ei sega.Sellistes kõrgetes vallides kippus puhuri nina üles kerkima ja lasid mingi pool meetrit edasi siis tagasi ja siis võttis maapinnani puhtaks ja läbi tema läheb ja sellises kõrges tuisu vallis ilma kettideta ilmselt väga nutune...Kuna tervis tuksis siis puhuriga madistamine võttis võhmale ja labidaga oleks minust see töö tegemata jäänud...Sahaga lükata pole ka mitte kuhugi ja esialgu saaks labidaga valli loopida,aga lund muudkui tuleb ja varsti lihtsalt ei ulata ega jõua loopida...Puhuriga 10x vähem probleeme ja muresi ja oled inimene mitte neeger...

[hobiautod]

Täna vaatasin kuidas üks tegelane jändas päris suure puhuriga. Üritas sahapoolt täis lükatud kõnniteed puhastada. See mis kiirusel edasi-tagasi nikerdades see toimus ... Kahju oli poisist. Eks "soo"l oli lumega juba oma töö teinud. Sealt londist kuses ikka väga vaevaliselt.
Naabrimees põristas eile õhtul endaomaga värsket lund väga kiirel sammul .

[PSV]

Kellegil selle masinaga kogemusi on?

Tundub, et sama, mis minu Stanley. Igati rahul, kaks aastat on töötanud ja pole vigu külge tulnud. Teen puhtaks 400 ruutu aeda, pluss 300m kõnniteed ja natuke naabrite aia tagant. Sulalumega läheb lont umbe.

[PlyVal64]

Birgit oma töö teinud ja lund oli mõnuga...

Sa nätlikustad lumepuhuri mõtekuse läbi lume MAHU! Ruutmeeter ei näita midagi. Kuupmeetrid näitavad, mis on muidugi tihedas seoses ikka ka maaapinna suurusega. Aga ku iseal o nkirme ala 5cm kerget lund, on see lihtsam labida/käsisahaga kokku lükata ja siis lennutada. Maal, kuhu tekib ka neid lume kuupmeetreid, eriti tuiskamsuitega, on asjal igati jumet. Lumepuhuri efektiivsus ongi suures hanges  Ideaalis võiks tal ees olla tema täiteava suurune lumehunnik. Muidugi, kui tahad kogu aeg ka murupealse lumevabana hoida, siis miks mitte? Ega need lumevallid ja kevadine vallide lammutamine elik kilplus ka mingi rõõm pole.

Ega omal on iga kevad vakingpissoff samast kilplusest: talv otsa kühveldan kuhjasid kokku et neid kevadel samasse kohta tagasi visata sest muidu ei sula kunagi lillepeenrad välja  Kõik need nähtavad hunnikud tuleb ju kevadel jälle laiali lõhkuda... Äkki peaks tõesti proovima mingit puhurit? Aga see, mis suudab kevadist jääkuhja lõhkuda, pole mingi odav pill.  Mul tuleb ju ka kogu katus majaette roogitud pinnale maha. Koos jäätükkidega. Need on näha rallika kõrval, vasemal lillepeenar tohutu kuhja all ja paremal köögiakna esine kuhi kus muidu käib hommikukohvi laud. See oli muidugi  lumeoludelt ekstreemaasta, pilt 4.aprill 2011 ja ma tõmbasin üldse "vidiit" Vahemerele ära ja päästsin ennast kilplusest. 12.mai tulin tagasi, siis sulas viimane jupp sellest kuhjast maja tagant ära.  Tegelikult ongi linnas väiksemal krundil palju keerulisem selle lumega võidelda. Ei saa ei naabrile lennutada ega ka tänavale saata. Juhtub veel rohkem sadama, pead katuseid puhastama ja sealt need 3-meetrised lumekuhjad tulevadki  

See on jälle vahe linna- ja maaelul! Ma ostaks kohe puhuri, kui elaks Mäeveerul ja võiks oma 1000 majaümbruse ruudu lume 6,5 hektari peale laiali lennutada! Pole küsimust. Linnas aga ma pean kuidagimoodi suutma oma hoovi ja katustele mahasadava lume koos puhastusalaga paigutada ära sajakonnale ruudule! Et ma saaks seda NATUKE, mõne meetri kaugemale, on sel nagu nii suure kulutuse tegemiseks jumet? Jälle masin, mille omamisel pole enamusel mingit mõtet, pigem rentida. Mul oleks puhurit vaja siis kui mitte keegi enam neid ei vaja. Kevadel, tegemaks lumetolmu mis kiiremini sulab  Sest enamus ei ela mõõtmatutel lagealadel  Ahjah, samad puhuriga naabrid, neil 6 pidevalt õues möllavat last, eelmine talv tegid omale õuele megakuhja et lastel oleks kelgumägi, minu arust pidasid nad veel jaanipäeval lumesõda. Pole seegi mingi rõõm - sul sulab lumi ära siis, kui hakkab jälle pimedaks minema...

[CORRADOg60]

250 ruudu jaoks lumepuhur??? Aga olgu...

Ca 250 ruutu on see osa õuest mille tingimata pean tavaolukorras saama lumest puhtaks. Lisapõnevust pakub see pisiasi et tegu omaaegse talu hoonete vahelise uste/käiguteede jms rikka alaga. Ehk siis selle ca 250 ruudu ümber on 900 ruutu kuhu lund ladustada saab väga valitud kohtadesse ja vallid ületavad pisut lumisema talve korral kahe meetri piiri üpris kiiresti. 

Algul kulub selle ala koristamiseks 1,5-2 tundi, mõne aja pärast juba 3... Ja kui tuled õhtult töölt siis see 3 tundi on üpris hinnaline.

Ja kui vääramatu jõud takistab valla lumesaha nö tähtajaks saabumist siis võime sellele eelnevale lisada veel ca 600 ruutu sissesõiduteed. 
Ja kui ca viie sentimeetri paksuse lume korral on tõesti meetod  sahk pluss labidas üpris efektiivne siis tuisuvaalude ja muidu paksema lume korral langeb tööviljakus väga oluliselt. Lisaks on saha või labidaga tekitatud vall uute tuisuvaalude tekkimiseks magnet.

Aga eelneva jutu lisaks ka värskem praktiline kogemus.
Ehk siis tõin selle Tööriistamarketi pilli koju, panin kokku, käima ja tegin proovitöö ka ära.
See pisiasi on muidugi omaette teema et kasutusjuhend, masin ja pakendil olevad kirjad ühte komplekti ei sobi, aga võrreldes eelkäijaga(MF-70 puhuriga) on ergonoomikas ja ka tootluses märgatav vahe sees. Käike rohkem, kergem, kompaktsem ja parema manööverdamisvõimega. Uhkemate pillidega võrreldes on muidugi mugavusi vähem ja vähemad hobused seavad ka piirid.
25-30 sendist lumest kus omajagu jalajälgi ka sisse tallatud läheb ilma mingi emotsioonita. Põlvini lumes pidi vahepeal vedu maha laskma aga jänni ei jäänud.
Sai kohe lumehunnikud koomale lastud ja rajad  laiemaks. Esimese kaitsetihvti rootoril suutsin ka juba loojakarja saata(ei ole vaja ronida kontrollimata alale).

[Daff]

Läheneme lumelükkamisele uue nurga alt. Käsisahaga õu ja teejupp üle käidud. 3615 sammu, väidab telefon. Tundub päris kasulik ajaviide.

[Aare R.]

Mitte ei tundu, vaid ongi, seetõttu ka ise heameelega rahmeldan saha-labidaga. Samme tuleb mul vist rohkem, aga sel pole vahet ka- hea omi mõtteid mõlgutada. See võiks veel järgmine positiivne asi olla.

[Marko]

Siin on mitu korda kirja pandud, et on kohti ja inimesi, kelle/mille vaatevinklist on puhur parem või peaaegu ainuvõimalik. Ikka viskab sisse juhtivtöötajate kirjutisi, et käsisahk on parem, tervislikum. Kas te eestpoolt ka loete?

[Meelis2]

Sama siin. Eelnevatel aastatel õu koos sissesõidutee ja käiguteedega laia Fiskarsi sahaga 2x4 tundi, paksema lumega muidugi rohkem. Nüüd juba teist aastat Toro isekohanduva kiiruse ja joistikiga keeratava londiga, keskmiselt 1 tund. Pole ka valle mis tuisku kinni püüaks. Paarisentimeetrise lume lükkan labidaga lõbu pärast, aga üle selle ei vaeva oma pead ega jalgu. Samme tuleb vast samapalju kui kühveldades nii et igatpidi tervislik. Mis põhiline -aeg.

[Mart Laanelepp]

Paari aasta pärast sõidavad sellised aparaadid kõigil õue peal ringi ja keegi ei igatse tundide viisi labidaga vehkimist, saab rahulikult jõusaali või ujula pileti osta selleks ajaks 

[PlyVal64]

250 ruudu jaoks lumepuhur??? Aga olgu...

Ca 250 ruutu on see osa õuest mille tingimata pean tavaolukorras saama lumest puhtaks. Lisapõnevust pakub see pisiasi et tegu omaaegse talu hoonete vahelise uste/käiguteede jms rikka alaga. Ehk siis selle ca 250 ruudu ümber on 900 ruutu kuhu lund ladustada saab väga valitud kohtadesse ja vallid ületavad pisut lumisema talve korral kahe meetri piiri üpris kiiresti. 

Algul kulub selle ala koristamiseks 1,5-2 tundi, mõne aja pärast juba 3... Ja kui tuled õhtult töölt siis see 3 tundi on üpris hinnaline.

Ja kui vääramatu jõud takistab valla lumesaha nö tähtajaks saabumist siis võime sellele eelnevale lisada veel ca 600 ruutu sissesõiduteed. 
Ja kui ca viie sentimeetri paksuse lume korral on tõesti meetod  sahk pluss labidas üpris efektiivne siis tuisuvaalude ja muidu paksema lume korral langeb tööviljakus väga oluliselt. Lisaks on saha või labidaga tekitatud vall uute tuisuvaalude tekkimiseks magnet.

Jube sarnane suvise muruniitmisega??? Alustasin lapsena vikatiga uksest kaevuni... 

Vaieldamatult on mingist mahust alates igasugune masin elik "loll jõud" parem kui inimtööjõud. 250 ruutu ja ka 600 ruutu on täitsa suured platsid, kus paksu lume puhul käsitsi ei suudagi. Aga olgem ausad: ENAMASTI on see kõik samasugune liialdamine, kui suvel... Reaalne vajadus puhastatud pinna järgi on väga väike ja enamus sellest on labidalaiune käiguriba. Ega ka seda on tore odava puhuriga lennutada, nõus. AGA ma võin ju olla ja olen ka loll kuid kui mul oleks suvel hektar ja talvel 1000 ruutu lund pidevalt vaja hooldada, siis ma leiaks selle raha ja soetaks juba lisaseadmetega raideri või ülekasvanud murutraktori! 600 ruutu on 200 meetrit pikk sissesõidutee 2-meetri laiuselt lahti lükata. KAKSSADA! Sama kui ma lükkaks tee lahti kodust Pärnakani??? 

Ma ei saa tihti aru siinsest kaadrist: 1000-1500 suhteliselt kasutu (tarbimiskordade hulk on peaagu ju null) masina peale kulutada on raha ja siis mingite jälkrögisejatega ennast vaevata ka aga et paneks selle raha UUE pärisasja sissemaksuks ja elaks?  1500 on kena 10% laaduri ja kõhualuniidukiga TYM 194HST letihinnast. Ma ise muidugi promon pidevalt mõitslikkust igasugsues rahakulutamises, sest saab sama töö tehtud sama kiirusega ka odavate vahendite ja oma jõu-mõistusega. Aga igal tööl on mingi selline piir, kuskohast tuleb ÕIGETE vahendite peale üle kolida! Kuna murutehnika on tapetud ja ala on iga suvega lisandunud, peabki hakakma mõtlema. Raider on ajuvabalt kallis "ülekasvanuga" võrreldes, kel ka PTO olemas. Jagaks kolmele...
Suure kortermaja esise platsi puhastamiseks on kojamehele aga puhur ideaalne kuid siis jagatakse selle soetusmaksumus ju suure arvu peale laiali! Aga mida me ei näe, on korrusmajade ees lumepuhurid... Ma julgen kindlasti öelda, et kui ämm peaks minema ja 3-toaline jääb meile metsaga talvelaks, võtan ma selle teema üles. 18-korteriga maja ja selle mõlemas servas on parkimsikohatde kõrval tuhanded ruudud muruplatsi! Oodatakse lumekuhjade vahel Proua sugulast et see lükkaks puhtaks...
Linnas peaks sama asi olema, põhimõtteliselt on KÕIGI magalarajooni majade ees alad, kuhu saab lume lennutada et OMA käulasid parkida! Ons keegi kohanud?  Küll näeb seda tegemas eramajade Omanikke iseenda mugavuseks tänavalund omale aeda puhumas. Ma panin ju sellest video... Milleks? OK, naabripoisil on firma, kallis rasketehnika, suured masinad ja tahab kodus käia - ettevõtluskulu! Aga "niisama" on see tegelikult eriti ajuvaba tegevus ja see on meil siin Nõmmel popp! Et lükkaks aga OMA hoovi sisse autole koha, ei... Popp ka muudes eramajarajoonides, kus puhuritega hooldatakse VÕÕRAST maapinda! Sest HOOVIS on igal sajandal nii palju rookida, et puhuril on mingi mõte. Ma roogin omast arust ajuvabalt palju ja KOOS KOVi omandis hooldusalaga, kus sees ka omaenda ühe auto laiskusparkla tänaval, saan 125 ruutu. Kogu krunt on 760... 

Maal taludes ongi suhtarvud teised! Aga ka siis näen ma muul tehnikal mõtet. Ja kõrvus kumiseb Sõbra üleeilne jutt (oigas ja lubasin appi minna, kui ära nõrkeb), kus JuhanHirv ühe päevaga teenis kahe kuu liisingmakse tagasi AGA kabiin, kabiin, kabiin! Päevaga kirjutas arveid 800-kõm eest välja ja 80 kilti tuli sõitu. Et oleks suvel niites konditult tolmuvabas toas kui talvel lumega mürades soe ja mõnus! Jutuks olnud punnile on kabiin täiesti olemas, konti vast pole aga see pole ja JD hinnas asi.

[Mahno]

Küll mõnel on hea elada mustvalges maailmas, kus tema oma tõde peaks kõikidele sobima.

Mina elan maal. Tulenevalt krundi kujust, hekkidest-aedadest-hoonetest  ei ole probleemiks see, et ma ei jaksaks käsisahaga lund lükata. Probleem on selles, et lund pole kuskile panna. On "mõttetu rögiseja" kubota l1 traktor, millega ma suurema lume kärutan väravast välja sissesõidutee äärde valli. Jah, on luksus, et sissesõidutee on minu oma ja teen mis tahan, mupot kobisema ei tule.

Ja ikkagi liiguvad mõtted juba mitmendat korda puhuri peale. Miks:
1. Saaks puhuda lume üle heki ja aia kus ta kedagi ei sega 
2. Ei oleks valle, mille vahed täis tuiskavad. Ma juba olen natuke tark ja tean, kus on tuulekoridorid, nii et kohati tuiskab ka vallide vahe tühjaks (kui õiget pidi vallid teha). Aga ikkagi - poleks valle, oleks elu lihtsam.
3. Seesama rögiseja võiks puhurit ringi ajada, sest esiteks peal istuda on lihtsam kui sabas käia, teiseks ei pea ma tegelema mingi karbureeritud bensukaga ja kolmandaks on 20kw PTO-st võtta - aga nii võimsat eraldi puhurit osta ei ole enam mõistlik.

[Meelis2]

Küll mõnel on hea elada mustvalges maailmas, kus tema oma tõde peaks kõikidele sobima.

Mina elan maal. Tulenevalt krundi kujust, hekkidest-aedadest-hoonetest  ei ole probleemiks see, et ma ei jaksaks käsisahaga lund lükata. Probleem on selles, et lund pole kuskile panna. On "mõttetu rögiseja" kubota l1 traktor, millega ma suurema lume kärutan väravast välja sissesõidutee äärde valli. Jah, on luksus, et sissesõidutee on minu oma ja teen mis tahan, mupot kobisema ei tule.

Puhuriga on kitsastes kohtades seeb trikk et lased vaalu lendu otse ette niikaugele kui saab ja sellega kärutad lume ühe korraga 6-7 meetrit edasi. Kui küljele lasta siis tekitab paksu valli ja hakkab järgmiste tööeedega puhurit tapma, kui otse siis jagab sama koguse selle 6-7 meetri peale märkamatult maha. Niimoodi saad lume suurema vaevata õigesse kohta saata. Kui palju neid kitsaid kohti ikka hoovis on.

[Mahno]

Küll mõnel on hea elada mustvalges maailmas, kus tema oma tõde peaks kõikidele sobima.

Mina elan maal. Tulenevalt krundi kujust, hekkidest-aedadest-hoonetest  ei ole probleemiks see, et ma ei jaksaks käsisahaga lund lükata. Probleem on selles, et lund pole kuskile panna. On "mõttetu rögiseja" kubota l1 traktor, millega ma suurema lume kärutan väravast välja sissesõidutee äärde valli. Jah, on luksus, et sissesõidutee on minu oma ja teen mis tahan, mupot kobisema ei tule.

Puhuriga on kitsastes kohtades seeb trikk et lased vaalu lendu otse ette niikaugele kui saab ja sellega kärutad lume ühe korraga 6-7 meetrit edasi. Kui küljele lasta siis tekitab paksu valli ja hakkab järgmiste tööeedega puhurit tapma, kui otse siis jagab sama koguse selle 6-7 meetri peale märkamatult maha. Niimoodi saad lume suurema vaevata õigesse kohta saata. Kui palju neid kitsaid kohti ikka hoovis on.

No nii palju, et ühelt poolt on parkivate autode ja aia vahel umbes poolteist lumesaha laiust kust lund läbi lükata, teisel pool on ca 6 meetrit vahe kuuri ja maja vahel, aga kuuri üks peab lahti käima ja noore heki peale ei saa hange teha ka päris jne. Muudes külgedes on maja, kuur (peamiselt uksed) ja värav. Paneelaia vastu ei saa suuri valle lükata, sest kevadeks on siis paneelid kõverad. Esiteks kuna lumi on ainult ühel pool aeda, siis vajutab väljapoole kumeraks, teiseks sulav lumi võtab aiast kinni ja tirib teda päris suure jõuga alla. Puhur lööks lume üle aia heinamaale. 

Ehk siis tegelikult meie peamine parkimisala ja majaesine ongi üks suur kitsaskoht.

[ak75]

Ma ei saa tihti aru siinsest kaadrist: 1000-1500 suhteliselt kasutu (tarbimiskordade hulk on peaagu ju null) masina peale kulutada on raha ja siis mingite jälkrögisejatega ennast vaevata ka aga et paneks selle raha UUE pärisasja sissemaksuks ja elaks?  1500 on kena 10% laaduri ja kõhualuniidukiga TYM 194HST letihinnast.
...
Kuna murutehnika on tapetud ja ala on iga suvega lisandunud, peabki hakakma mõtlema. Raider on ajuvabalt kallis "ülekasvanuga" võrreldes, kel ka PTO olemas.

Läheb teemast välja, aga riskin-
TYM 194 HST koos kõhualuse niiduki, laaduri ja kabiiniga puusalt pakkudes maksab 20k eur kindlasti. Sinu puhul lisandub komplektile veel see aparaat, millega teda maakodu vahet hakkad vedama. Kabiiniga variant ei lähe mitte ühessegi B-kategooria kaubikusse kuskilt otsast sisse. Samuti ei saa sa seda pilli koos kõhualuse niidukiga kaubikusse. Niiduki kisud iga kord ära (mis käib õnneks kiiresti) ja upitad pikisuunaliselt kaubikusse või kaubiku järel olevale kärule. Või siis teed BE load, ostad suure laia käru ja ette pädeva veduri ning otsid peale-mahalaadimiseks koha vastu küngast, et traktorit peale ajades kõhu all niidukit ära ei lõhuks, väga kõrgele see niiduk paraku ei tõuse. Veel pead selle niidukiga niites väga vaatama, mida niidad. Reduktor on tal rusikasuurune, mis paneb arvama, et suuremaid kohtumisi takistusega see ei pruugi üle elada. Mingi aja pärast ostad siis veel järelveetava, robustsema niiduki, mis mutimullahunnikut koos sees leiduva kiviga kannatab.

[PlyVal64]

Ma ei saa tihti aru siinsest kaadrist: 1000-1500 suhteliselt kasutu (tarbimiskordade hulk on peaagu ju null) masina peale kulutada on raha ja siis mingite jälkrögisejatega ennast vaevata ka aga et paneks selle raha UUE pärisasja sissemaksuks ja elaks?  1500 on kena 10% laaduri ja kõhualuniidukiga TYM 194HST letihinnast.
...
Kuna murutehnika on tapetud ja ala on iga suvega lisandunud, peabki hakakma mõtlema. Raider on ajuvabalt kallis "ülekasvanuga" võrreldes, kel ka PTO olemas.

Läheb teemast välja, aga riskin-
TYM 194 HST koos kõhualuse niiduki, laaduri ja kabiiniga puusalt pakkudes maksab 20k eur kindlasti. Sinu puhul lisandub komplektile veel see aparaat, millega teda maakodu vahet hakkad vedama. Kabiiniga variant ei lähe mitte ühessegi B-kategooria kaubikusse kuskilt otsast sisse. Samuti ei saa sa seda pilli koos kõhualuse niidukiga kaubikusse. Niiduki kisud iga kord ära (mis käib õnneks kiiresti) ja upitad pikisuunaliselt kaubikusse või kaubiku järel olevale kärule. Või siis teed BE load, ostad suure laia käru ja ette pädeva veduri ning otsid peale-mahalaadimiseks koha vastu küngast, et traktorit peale ajades kõhu all niidukit ära ei lõhuks, väga kõrgele see niiduk paraku ei tõuse. Veel pead selle niidukiga niites väga vaatama, mida niidad. Reduktor on tal rusikasuurune, mis paneb arvama, et suuremaid kohtumisi takistusega see ei pruugi üle elada. Mingi aja pärast ostad siis veel järelveetava, robustsema niiduki, mis mutimullahunnikut koos sees leiduva kiviga kannatab.

Vedamiseks on rent ja Sõbrad, kui VAJA! Aga asi see E teha pole, mid alihtsalt mu mõistus tõrgub kui on olemas T mis on "kuitahes suur masinrong"! Ja ka 50GT ehk mul pole veepeal 24 meetri piirangut. Ja vedada on vaja 2 korda aastas ja kui ka vahepeal, siis see 100 eurot ei ole ju suur küsimus. Lihtsalt orgunn. 

Viimane külaskäik kevadel Flindi poodi näitas sel hehtkel letis olnud masina hinnaks 1niiduki ja laaduriga 3K kopikatega koos maksudega. Kabiin-asjad juurde, midagi veel, täna jah 20K. Mingitest reduktoritest ja asjast tasu jahuda. Maailm on neid masinaid TÄIS ja kõik töötavad! USAs on neid kümnetes tuhandetes ma usun, lisaks kõikide teiste tootjate samalaadsed. Sama oleks ohkida, kuidas juudilabidaga aka telefonikputkaga ei saa karjääri kaevata... Teiseks niidetakse muru, uudismaaks on sabas purustaja.  MTDl käis mul niiduk alt ära ka 5 tihvtiga ja see võttis minuti. Kui oli rohkem metsas müttamist, siis ei olnud see mingi probleem alt ära võtta. Ülesõidetav kiirkinnitatav niiduagregaat on "must be". Käisin ka uues Mehkas JD'e vaatamas aga need X-seeriad pole ikka veel päristraktorid ja 1026R maksab JD kombel.  Samalaadne on veel ka Zetor Primo, Kioti CS2510H ja äkki veel midagi a'la MF, Yanmar etc. Kiotil on kindlasti ka lisana olemas kabiin, esikardaan-PTO võimalus just kasvõi lumepuhurile ja ka purustusniidukile. Kolides (mis võimalus on alati olemas) või elades statsionaarselt maal ma isegi ei mõtleks. Näiteks kolida pole mõtet kui pole seda 20-30K maaelu tehnika alla panna!

[isandpauk]

Kaks päeva tagasi tegin nii nagu Priit soovitas, läksin ostsin omale riistamarketist täpselt sinna 1000 ja 1500 vahele jääva lumepuhuri. 11 hobust, lintidega, kollane. Eile tegi juba esimesed paar tundi tööd ja õigustas ennast igati võrreldes labidatööga. Isegi varem labidaga kokkuvisatud vallist sõi ennast kenasti läbi. Üks kivi sai ka sisse ahmitud, mis lõppes tihvti purunemisega. Õnneks oli neid paar tükki varuga kaasa pandud ja töö jätkus.
Kui invatõstukiga vivaro buss Ukrainast tagasi jõuab, siis saan masinat kenasti ringi vedada kah. Kui maale minek, tõmban ratastooli rihmadega põranda külge kinni ja sõidan. Minuarust täiesti ok ühefunktsiooniline mootorlabidas, mis teeb ettenähtud töö ära täpselt samamoodi nagu mu teised ühefunktsioonilised seadmed (generaator, veepump, survepesur jne).

[olevtoom]

Seda pole siin teemas vist keegi otse välja öelnud, kuigi mitmetest postitustest võib aimata:
lumepuhuriga on palju lõbusam asjatada kui labidaga ... on siis seda masinat puhtpragmaatiliselt vaja või ei.

[muska71]

Seda pole siin teemas vist keegi otse välja öelnud, kuigi mitmetest postitustest võib aimata:
lumepuhuriga on palju lõbusam asjatada kui labidaga ... on siis seda masinat puhtpragmaatiliselt vaja või ei.

Küsimus ei ole lõbusus vaid väga tihti teatud asjaolud kui ei saagi labidaga,aga mupo kustutas ja las olla...enam ei sodi...