MTZ-50 remont ja kaasajastamine.

Väga ilus ja vajalik töö tehtud jälle.

Hüdrauliline püsttõmmits teeb elu lihtsamaks mitte ainult künnilSmile

(09-11-2022, 22:16 PM)gruppen Kirjutas:  Kolmesena T-25 järel? Mis selle "kergemal maal" definitsioon on? Meil on samasugune ader kusagil seismas aga ilmselt on "raskem maa".

Kergeks loetakse liivasid, turbaid ja kuni keskmisi saviliivasid. Peamine märksõna on siin ikkagi reguleerimine.  Sirge raami ja vannastega 12-14 tolli ader õigesti reguleerituna peaks vähegi mustrit omava rehviga põksinäksi järel õigel niiskusel mulda keerama küll ka kolmesena. Võib-olla raskel savimaal tuleb kolmas sahk ära võtta. Kui juba kaks sahka on liiast, siis ongi muld kündmiseks liiga märg.

Sel sügisel oli võimalus näha üht vana Överumi, "mis kohe üldse kuhugi ei kõlvanud". Ega kõlvanudki: keskmine vannas sirgemaks tõmmatud ja vasakule kõver (ilmselgelt kivisse aetud), tagumine jälle liiga konksus (tõenäoliselt millegi otsa tagurdatud) ehk iga sahk jooksis oma rada. Lisaks oli esimese tera jätkuks keevitatud mingi suvalise saha tera nii, et ots oli maaga suisa paralleelne. Haakelati vänt "õigeks aetud" ehk sirgeks väänatud. Säärast oinasarve muidugi jooksma ei saa ja selle koht ongi utiil või õueskulptuur. Loomulikult saab kõike remontida, aga milleks, kui siit saab mõistliku hinna eest normaalse asja.

Tuletame meelde: need adrad loodi ajal, kui suur traktor oli CATII rippsüsteemiga ja mootori võimsus oli üle 50 kW. Normaalne traktor oli miski 35 kW, CATI ripuga ja kaalus heal juhul kaks tonni. Põksinäks kaalub lahja kaks tonni ja mootorivõimsuse puudujääki saab kompenseerida madalama käiguga. Veorattaid peab aga ujuvas asendis kündes ballastima. Nii 250 kilo kummalegi on ilmselt vaja. Normaalsel traktoril oli juba toona "fergusoni süsteem" elik asendi- ja veojõukontrolliga rippsüsteem.
Vasta

Tsehhide kütusepump ka saadaval. Motorpal tundub olevat ok tootja. Vähemalt Zetorite peal ei teadnud küll, mis kõrgsurvepumba vahetus.
Hind ka krõbedam.
https://www.periko.ee/et/a/kutuse-korgsu...t-motorpal
Vasta

(12-11-2022, 22:50 PM)meli666 Kirjutas:  Tsehhide kütusepump ka saadaval. Motorpal tundub olevat ok tootja. Vähemalt Zetorite peal ei teadnud küll, mis kõrgsurvepumba vahetus.
Hind ka krõbedam.
https://www.periko.ee/et/a/kutuse-korgsu...t-motorpal

Meeldiv on näha, et hakkavad tekkima poodidesse ka sellised varuosad mida võib julgelt müüa kartmata vaidlusi tootja ja tarbija vahel.
Alternatiive vaadata, siis inimene kes eeldab toimivat asja leiab selle lisaraha.
Kuro Aparatura pumpa ostab julge inimene, kes soovib proovida uut asja.
Tehakse neid siiski Aasias ja mis täpselt tuleb pole lõpuni selge.
Ühte on saadud näppida ja töötab küll aga mootor kipub haukuma väga kergesti.
Ilmselt regulaatori ja liikuvate detailide masside resonants tekib.
Kindlasti saab asja heaks lisavedruga mida vene traktorifoorumid soovitavad.
Vene pumpa kõik juba teavad kuidas ta käib ja milline võimalus on kohe toimiv asi saada.
Ostavad need kes sugugi ei soovi kastist välja mõelda ja ei esita tootele erilisi ootusi peale selle, et mootor teeks põrisevat häält.
Mõni üksik siiski on teistsuguse huviga ja eelmine nädal sai 10 traktor endale Boschi pumba peale.
Ostis muide uuena ja ei maksnud rohkem kui Motorpali pump poes.
Tõsi mitte Boschi originaal vaid Zexel.
Vasta

Ka minu arust on bosch pump etem ja parem kui sellel lingil olev.
Vasta

2715 - Kui tihti sa pidurikettaid vahetad? Tegid piduri vaheplaadid sirgeks ja siiamaani oled nende samade ketastega sõitnud 50 km/h ja vedanud tohutu raskeid koormaid?
Vasta

(13-11-2022, 11:56 AM)hillar2 Kirjutas:  2715 - Kui tihti sa pidurikettaid vahetad? Tegid piduri vaheplaadid sirgeks ja siiamaani oled nende samade ketastega sõitnud 50 km/h ja vedanud tohutu raskeid koormaid?
Piduritega pole rohkem tegelenud kui algul asjad sirgeks.
Võimalik, et korra olen ka reguleerinud aga muid muresid pole veel olnud.
Pidurdab endiselt hästi.
Metsatraktoritega oli küll vanasti pidevalt pidurimuresid sest ei teadnud veel neid asju ja kui kohe vaja on siis polegi võimalik seda masinat töökindlaks saada.
Iga sõlm nõuab süvenemist kuid lõpuks kui terve masin selliseks teha nagu insenerid ta välja mõtlesid töötavad kõik asjad...
Vasta



Väike slaidide kogum sai tuttaval valmis selle instrumendi käiguosa koostamisest.

Kes pilte on vaadanud sel pole siin midagi uut aga kui keegi pole, siis siin mingi ülevaade milliseid puuduseid esineb varuosadel.

Teema hitt on muidugi siduri toruvõll, mis selle kummirõngaga mis seda tihendama pidi poleks seda küll kuidagi teinud.

Igatahes sidurikarter on kuiv ja tolmab seest.

Teine kõva sõna on teha pasunavõllile fiksaatorisooned täiesti valesse kohta kus nad mitte üheski asendis ei fikseeri.



Muidu aga aparaat töötab ja ei oska muud kui mõnda pisiasja parandada.

Kojamees sai näiteks uus pandud überspetsiaalse kattega, mis kirjade järgi ei külmu klaasile kinni.

Veega testides see võib isegi nii olla sest kinni ta ei jäänud esmasel katsel.

Oleks ka mõeldamatu, et bussijuht läheb teisele korrusele redeliga kojameest lahti võtma.
   
Pühitav ala sai suurem küll 800mm luuaga, kuid seda ei oska hinnata kas ka suurem kui topelthoovaga kojamees.
   
   
Enne külma sai suurem klaaside pesu ka ette võetud et ikka välja näeks pimedas.
   
Peale vaadates ei saanud arugi et aknad mustad on aga vesi sai selliseks ja ikka on vahe küll enne ja pärast.
Töötuled peab ka ära vahetama sest odav asi on odav asi ja nüüd võrreldes ühe riiulisse varuks jäänud tulega on enamus valgust nende seest otsa saanud.
Peab ringi vaatama mis on üle 2 aasta turul olnud ja veel kestab.
Vasta

Töötulede soovitusi kuulaks ise ka hea meelega sest minuarust on kõik müügilolev sõnnik ja iga aastaga järjest kehvemaks läheb. Kahe aastaga on ühe puurmasina peale kulunud ca 25 töötuld... Küll kustuvad kuumaga ära, küll läheb niiskus sisse, küll lihtsalt enam ei sütti, olematust valgusest rääkimata. Kodukasutuses nagu kestavad, aga reaalselt tööd tehas. Kasutatud erinevaid tootjad, ostetud aditast, würhist, skubast, IKH'st, raskaskonest jne...

   


Aga russi juurde tagasi tulles, mis teema selle kojamehega, mis märksõnaga sellist vahvat asja otsima peaks?

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Töötuledest - ise pole raatsinud osta aga kõrvalt näinud et Bullboy 80W valgustab ja kestab ka.
[Pilt: Bullboy-80W-1603-300417.png]
Vasta

(25-11-2022, 11:57 AM)mlsluik Kirjutas:  Töötulede soovitusi kuulaks ise ka hea meelega sest minuarust on kõik müügilolev sõnnik ja iga aastaga järjest kehvemaks läheb. Kahe aastaga on ühe puurmasina peale kulunud ca 25 töötuld... Küll kustuvad kuumaga ära, küll läheb niiskus sisse, küll lihtsalt enam ei sütti, olematust valgusest rääkimata. Kodukasutuses nagu kestavad, aga reaalselt tööd tehas. Kasutatud erinevaid tootjad, ostetud aditast, würhist, skubast, IKH'st, raskaskonest jne...




Aga russi juurde tagasi tulles, mis teema selle kojamehega, mis märksõnaga sellist vahvat asja otsima peaks?
Aus olla siis kuidas seda kojameest nimetama peaks ei teagi. erilistest tunnustest on kumm nagu oleks grafiiti sisse pandud.
Selline hallikas metallik ja Hella oli selle teinud Neoplani bussile.
Karp sai ära visatud.

Tuledest aga mul fekaal podiseb juba vaikselt, soetatud 2 tk 54W Bullboy kui peast õieti panen ja jätsin ühe ööseks põlema aku treenimiseks.
Hea suur aku oli ja põles üle ööpäeva ning tulemusena on silmanähtavalt vähem valgust kui teisel.
Päeva lõpuks mulle nüüd tundub, et tuleb hankida hoopis Nordic N45 xenonid 2 tk hoopis.
Need on põlenud harvesteril aastast 2019 ja kui ma nüüd need kõrvuti põlema panin siis kuigi kirjade järgi on valgust vähem siis päriselus on tulemus vastupidine.
Muuhulgas on pinnavormid nähtavad ja tee ääres olevate puude liiki määrata pole küsimust.
Kui andmeid vaadata, siis ledil on 54W ja 2780lm. Xenonil on 35W ja 2500lm
Nüüd lm jagada vattidega selgub, et 51,4 lm saab ühest vatist valgust ledist. Samas xenonist saab 71,4.
Siit ka mõte, et milleks seda porri üldse tehakse?
Vasta

See on äge teema. Loen kogu aeg. Nüüd oskan midagi sekka ka öelda. Ehk siis töötuledest.

Hästi peavad vastu sellised Nordicud. Olen neid viimased neli aastat ehitusmasinate külge pannud. Muuhulgas ka sellistele ekskavaatoritele, mis nii 80 protsenti ajast hüdrovasaraga töötavad. Vahapeal on need samad tuled poomi küljest alla kivihunnikusse kukkunud (poldid pooleks läinud või lahti jooksnud). Siis võetakse tuli kivihunnikust üles ja pannakse masina külge tagasi. Töötab edasi. Ei meenu, et ühtegi oleks pidanud välja vahetama. Paigaldanud olen neid vast suurusjärgus sadakond tükki. Kaalult on suht raske. Kallis on ka.
[Pilt: 1605-9841048.jpg]
Selline näeb välja.

Väiksemad Nordicud ei tundu nii kuulikindlad. Paigaldanud olen neid olen neid kordades vähem kui suuremadi, aga mõni on vahetusse läinud. Niiskus kipub sisse minema.

Viimased paar aastat olen ka pannud Bullpro LED-bare. Arvuliselt vast 15-20 tükki. Tundub samuti vastupidav. Välja pole vahetanud ühtegi. On näiteks üsna mitme ekskavaatori küles, mis põhiliselt kettniidukite ja freesidega töötavad. Masinajuhid ütlevad, et valgus on tugevam kui suurtel Nordicutel (millest kõige esimene jutt), aga valgusvihk ei ole väga lai. Paarile masinale on sellise kõrvale veel paar väiksemat tuld pandud, et külgedele rohkem valgust saada (ehk siis valgusvihk laiemaks teha). Rohkem kui üks juht on öelnud, et mingite tööde jaoks on liiga valge - näiteks pimedas planeerides petab ära ja jääb mulje, et on sile. Päevavalguses üle vaadates selgub, et ei ole. Tuli ise tundub käes hoides konkreetne ja kvaliteetselt tehtud.
[Pilt: 1603-300445_001.jpg]
Välja näeb selline.

Ühele portsule masinatele sai veel paigaldatud sellised Bullboy LED-id. Oma suuruse ja hinna kohta valgustavad üllatavalt hästi, aga kvaliteet on vist kõikuv - osad kestavad ilusti, aga osad on pidanud välja vahetama. Umbes pooleks. Nendele said kliendi soovil katted ümber ja ei julge täielikult välistada, et nad kuumenevad nende sees üle ja saa on riknemise põhjus, aga kahtlen sügavalt - katetele said igasse külge paar ava sisse, et õhk liiguks ja enamus tulesid läks hapuks südatalvel (a la -20 kraadise ilmaga).

Nordicutest veel nii palju, et vähemalt osad pätipoisid tunduvad teadvat, mis need maksavad. Suuri Nordicuid (millest esimesena juttu) on masinate küljest ära varastatud.
Vasta

(25-11-2022, 22:01 PM)2715 Kirjutas:  ...
Muuhulgas on pinnavormid nähtavad ja tee ääres olevate puude liiki määrata pole küsimust.
Kui andmeid vaadata, siis ledil on 54W ja 2780lm. Xenonil on 35W ja 2500lm
Nüüd lm jagada vattidega selgub, et 51,4 lm saab ühest vatist valgust ledist. Samas xenonist saab 71,4.
Siit ka mõte, et milleks seda porri üldse tehakse?

Oled kindel, et selle konkreetse 35W HID tegelik võimsustarve ka 35 W on?  Kehva ballstiga võib ka kahekordselt süüa... Samuti on LED põrutuskindel, mida HID ei ole. Kõrgepinget ka LED-s ei ole.

Aga peamiselt tehakse ja müüakse LED-e, sest ostetakseSmile Kui keegi ei ostaks, siis poleks ju vaja ka müüa.

Ühtepidi ma mõistan inimese soovi ööd päevaks muuta, aga teistpidi ei saa ma aru sellest ülivõimsate tulede fetišist - palju pisikesi ja vajalikke kohta suunatud LEDe annab oluliselt ühtlasema tulemuse, kui paar ülivõimast HID-i. Korduvalt kogetud.

Aga selle vastu muidugi ei saa, et puhast valgusjõudlust annab HID ülivõimsalt enim. Seetõttu kaugtuleks on HID kindlasti omal kohal.

Kui isand Luige töömaal on üsna ükskõik, mida pimeduse peletamiseks pruukida, siis teedel toimivate tööde tegijatel palun lahkesti ka teistega arvestada. Jube vastik on, kui öösel tuleb vastu mingi tulede meri, millest ei näe läbi. Samas teine mees on suutnud samaväärse tuledepargi sedamoodi sättida, et näed ohutult mööduda ja ta ise ka näeb liikuda.
Vasta

Aastaid paigaldatud Strands lisatulesid, kui tehasest tulnud masinatele polnud LED tulesid tellitud, minu kõrvu pole infot jõudnud, et oleks probleeme nendega tekkinud. CarSmart-is oskavad kindlasti palju rohkem nende tulede kohta rääkida.
Aga jah alati jääb võimalus osta metsamasinate/põllumasinate esindustest masinate tehase LED tulesid.
Vasta

(25-11-2022, 22:32 PM)v6sa Kirjutas:  Oled kindel, et selle konkreetse 35W HID tegelik võimsustarve ka 35 W on?  Kehva ballstiga võib ka kahekordselt süüa... Samuti on LED põrutuskindel, mida HID ei ole. Kõrgepinget ka LED-s ei ole.

Aga peamiselt tehakse ja müüakse LED-e, sest ostetakseSmile Kui keegi ei ostaks, siis poleks ju vaja ka müüa.

Ühtepidi ma mõistan inimese soovi ööd päevaks muuta, aga teistpidi ei saa ma aru sellest ülivõimsate tulede fetišist - palju pisikesi ja vajalikke kohta suunatud LEDe annab oluliselt ühtlasema tulemuse, kui paar ülivõimast HID-i. Korduvalt kogetud.

Aga selle vastu muidugi ei saa, et puhast valgusjõudlust annab HID ülivõimsalt enim. Seetõttu kaugtuleks on HID kindlasti omal kohal.

Kui isand Luige töömaal on üsna ükskõik, mida pimeduse peletamiseks pruukida, siis teedel toimivate tööde tegijatel palun lahkesti ka teistega arvestada. Jube vastik on, kui öösel tuleb vastu mingi tulede meri, millest ei näe läbi. Samas teine mees on suutnud samaväärse tuledepargi sedamoodi sättida, et näed ohutult mööduda ja ta ise ka näeb liikuda.

Aus olla siis pole mõõtnud ühegi xenoni voolutarvet nagu ka ledide oma.
Küll aga käisin valgust hindamas harvesteri juures kus sai xenoni asemele pandud ja siis kumbagi pappkarbiga kattes hinnatud.

Mis puutub soovi öö päevaks muuta, siis seda antud juhul ei ole.
Soov on, et asjad mis ei ole lumi eristuks lumest ja nähtavad oleks pinnavormid.
Teel kasutan lähitulesid ilma töötuledeta ja halogeeni valgus on praegustest tuledest asjalikum ning toob detaile välja.
Ainus probleem, et saha nurkasid ei näe ja selleks on töötuled üles pandud.
Üles veel ka pimestamise pärast et valgusvihu langus on suur valgustamaks 15-20m ninaesist ja see peaks vähendama vastutulija häirimist.
Lediga aga pole erilist vahet mis nurga alt neid vaadata sest ikka on 2 väga valget täppi üleval.
Xenonil kui kõrvale liigud valgusvihust välja pole lamp enam nii valge vaadata erinevalt ledist.

Põrutuskindluse kohapealt aga ei saa küll ütelda, et nendega tõstuki küljes midagi juhtuks.
Ikka sõidetakse maha ennem ja hõõgniiti neil ju pole.

Igatahes tuttaval on Rootsis veoautolammutus kõrval kus pidi neid peetuna saada olema 50 rahaga.
Vasta

Tulede teema jätkuks, et sai hangitud 3 tk kasutatud xenoneid millest peaks saama paari kokku aga ei saanud.
Kahel on klaasil nurk murtud ja niiskus sisse pääsenud mis on reflektori rikkunud.
Klaas ja reflektor pidid olema Soomes letikaup ja palusin tellida.
Tulede tükist võeti 10 raha ja klaas maksab 12 eur ning reflektor 22.
Üks on täiesti töökorras ja valgustab välikatse tulemusena sama hästi kui led aga pilt on palju detailsem.
Vahe on selline, et lediga on lumi ühtlaselt valge aga xenoniga on näha erinevad kihid kus tuisanud ja kus lumi tumedam ning pinnavormid joonistuvad kollakama valgusega oluliselt paremini välja.
Eestvaates häirib ka oluliselt vähem sest led on segavalt pimestav praktiliselt iga nurga alt aga xenon on lihtsalt nagu auto esituli kus valgusvihust väljaspool pole ta häiriv.
Silmi väsitab ka loodetavasti vähem.

Nii statistika mõttes, et viimane lumesadu algas töö 21:00 ja lõppes 8:30.
Paak sai õhtul kurguni täis ja hommikul läks peale 42 liitrit.
On seda palju või vähe ei oskagi hinnata sest pole varem olnud juhust arvet pidada.
Pullipärast sai loetud mitu korda peab sidurit vajutama ja number tuleb ikka masendav, kuna lugemine läks 550 peal sassi ja tehtud oli umbes pool ööd.
Seepärast võikski pedaalid kergelt käia.
Mingi teooria on, et siduri võiks nupust käima ka panna kui saaks paika kiiruse millega ta ühendub.
Nimelt mootor on nii hea karakteristikuga et tühikäik on 600-700 pöörde vahel ja kui sidurit päästa langeb pööre ilma gaasi andmata umbes 300 peale aga kogub end kohe kui masin juba liigub.
See on libedaga eriti mugav sest ratast ei võta ringi ja sidurit saab lasta üles alati sama kiirusega ning nagu pööre tõusma hakkab varbaotsaga gaasi juurde.

Oleks vanasti metsas olnud sellise käitumisega mootor, küll oleks hea olnud...
Üks paha asi on muidugi reversi puudumine ja tagasikäigul võiks liikuda umbes 15 km/h aga praeguses seades ta üle 12 ei lähe mis on täisgaasil.
Kui reversi puudumine ja ebamugavad siduri ja piduripedaalid välja arvata siis täiesti konkurentsivõimeline on töötingimustelt uuemate konkurentidega vähemalt omast arust.
Eluaeg manuaalkastiga koos tegutsenud ja see on asi mis töötab pea nagu mõttejõul.
Hakkab töökäik lõppema kangist sahka üles kuni masin seisma jääb ja tagasi nõksatab on ka tagasikäik sees ja sidur veab sest muidu on üsna lihtne lumme kinni jääda sahapeale.

Elu tehasekabiinis sai ka meelde tuletatud kui proovi mõttes sai katsutud 820 traktorit laaduri küljes oleva sahaga et kas on parem kuid ei meeldi.
Tõstab sahka nii aeglaselt et kui vallini jõuab kas kraabib kuni tõstad või peab sidurit libistama.
Sidur on ka raske, rool aeglane ja käigukang jääb jalale ette kui tahaks gaasi anda ja ilmselt peaks kuskilt ära murdma ja uuesti kokku kasvatama.
Käikudest ei saa ka midagi aru mis sisse läheb.
Iste on ka naljaka vedruga kus sidurit vajutades tõused ise üles ja pead roolist kinni hoidma ning muidugi tuntav vibratsioon...

Omanik proovis seni mu oma ja vahetasime siis arvas et ei ole võimalik. Wink
Mis ta sellega mõtles lahti ei seletanud...
Vasta

Edeva inimesena paneks teistele ka vaadata kuidas vene traktor käima läheb importküünla abil kui üle 20c miinust.
Suure aku armastajatele, et starteriga ei aeta mootorit soojaks vaid see peab tegema kuni 15 sek kiireid pöördeid väntvõllile ja selleks on piisav 100Ah ning 950A voolu ning 4Kw käivitaja.
Eelmine aasta polnud küünalt ja läks ka käima.
Küünlaga läheb kindlasti lõbusamalt.
Akul läheb kolmas aasta ja selle aja olen pidevalt voltmeetrit jälginud ja mitte jätnud seisma enne kui 14V akus pinget on.
Loodetavasti kestab veel ühe aasta sest tavaliselt surevad akud traktoril pooltühjana pidamise tõttu.
Kesse ikka viitsib seda jälgida, et tühikäigul tuledega tööle ei jäta ja madalate pööretega töötulesid ei kasuta.
Nagu välikatsed näitavad, siis kaugeltki kõik vene pingeregulaatorid ei hoiagi 14V vaid vähemaid arve.
Vasta

(22-12-2022, 00:34 AM)2715 Kirjutas:  Edeva inimesena paneks teistele ka vaadata kuidas vene traktor käima läheb importküünla abil kui alla 20c miinust.

Krdi imelik kliima teil seal lõunaosariikides. Masinal härmatist üleüldse pole...
Vasta

Mul kasutuses Varta M11 aku, kestnud 7 hooaega ja väismuse märke pole veel näidanud. Samas kui kõik toimib nagu peab, siis sellist akut pole väga vaja ka, aga hea on kui on, kannatab pika päeva tööd(tuled põlevad) teha kui genekas otsad annab ja läheb päeva lõpus/järgmine päev ikka käima. 
 Ei ole jälginud ekstra aku pinget või laadimist vms. Traktoril on ainult 2 kella, õlirõhk ja jahutusvedeliku temp.
Vasta

(22-12-2022, 01:14 AM)Aare72 Kirjutas:  Krdi imelik kliima teil seal lõunaosariikides. Masinal härmatist üleüldse pole...
härmatis tekib siis, kui masin on külmem ümbritsevast keskkonnast elik sula ajal
Vasta

(22-12-2022, 01:14 AM)Aare72 Kirjutas:  
(22-12-2022, 00:34 AM)2715 Kirjutas:  Edeva inimesena paneks teistele ka vaadata kuidas vene traktor käima läheb importküünla abil kui alla 20c miinust.

Krdi imelik kliima teil seal lõunaosariikides. Masinal härmatist üleüldse pole...
Ma loodusteadustes väga tugev ei ole aga kui temperatuur langeb ja asjad on soojemad kui õhk ei tohiks tekkida härmatist.
Teine võimalus on näiteks poorsed materjalid mis niiskust välja annavad kuna õhus on niiskust vähem ja millest Mtz tüüpi traktor ei koosne suurel määral.
Meil ei ole ka veekogusid lähedal mis niiskust annaks.
Hommik oli muidugi eriline, kuna päike just tõusis, taevas oli nii selge et paari tähte oli veel näha ja suits korstnast läks otse üles.
Vaatasin trepil kraadiklaasi. oli -20 ja vaatasin et eelmine aasta jäi küünal proovimata 20 miinusega ja kasutan võimalust.
Seni kui küünlale juhet tegin oli kraadiklaas alumise otsaga plokil ja jõudis veel kraadi langeda ning võin allkirjaga kinnitada, et seal selline näit oli.
Et ta Goporno kaamerale peale ei jää ma kartsin juba aga korrata pole ju võimalik kui juba käib.
Siiski paaris kaadris on võimalik näitu näha kui teada kust otsida.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne