[raulex]

Libliksahaga võibolla saab. Tavalise pöördsahaga saab saha otse(ma)ks pööramisel valli vähemaks,  aga mitte olematuks.
Mul oma teejupp ja aega lükkamiseks ka roppu moodi. Minu teejupi  kaks kohta, kus vall oleks vaja välistada on postiauto ümberkeeramise teeots ja postkast.
No mina küll ei saa neid kohti ka korduva sahkamisega  masinast väljumata selliseks, et ise rahule jääks. Panen masina ära ja viskan lõpuks labidaga kümmekond korda, siis saab hea.

[mlsluik]

... Rõuge vallas kah väga huvitav lumelükkamine täna. Nendele vist ainult lükati teed lahti kes facebookis vingusid et prügiauto ei saanud käia. Eile läks sulale ja Prügiauto tegi teeotsast pilti et sisse sõita ei saa ja jättis prügi viimata.

1. läks sulale, ergo lükata pole vaja, sulab isegi ära
2. Rõuge vallas pole lükatud vähemalt 2 nädalat, igatahes viimase tuisu järel mitte minu kodukülas
3. Mitu tuttavat traktoristi, kes lükkavad Võru vallas elik endises Vastseliina vallas on ka imestanud, et neid aetakse välja aga Rõuge poolel kõik lükkamata ...

Rõugõ vallale mis om samahästi kui pankrotis ei tahagi keegi vist väga teenuseid osutada tänasel pääväl...

[2715]

Rõugõ vallale mis om samahästi kui pankrotis ei tahagi keegi vist väga teenuseid osutada tänasel pääväl...

Äkki pisut on ka süüdi hanke korraldamine, kus hooldatavatest teedest on pandud selline kaart ja sõnagi pole kilomeetritest...

1 Leidke kaardilt piirkond 6.
2 Leidke piirkonna 6 pikkus kilomeetrites.
3 Leidke mõni küla nimi või viis seda kaarti kuidagi reaalselt kasutada tööde teostamisel.
4 Leidke kaardilt piirkond 3
Terve hange siit leitav.

[Daff]

Kui hangetest rääkida siis meie piirkonnas lükkab teid firma mis võitis selle enam-vähem pakkumise ja asub naabermaakonnas. 
Traktorist on Kanepist. Tubli mees. Müts maha selliste ees.
Esimesele ringile tulles oli näpu vahel A4 lehekene mis kusagilt Mapsist välja prinditud.  Käis ja uuris kas on õige koht.
Aga teed on lahti.

[Envir]

Äkki pisut on ka süüdi hanke korraldamine, kus hooldatavatest teedest on pandud selline kaart ja sõnagi pole kilomeetritest...

1 Leidke kaardilt piirkond 6.
2 Leidke piirkonna 6 pikkus kilomeetrites.
3 Leidke mõni küla nimi või viis seda kaarti kuidagi reaalselt kasutada tööde teostamisel.
4 Leidke kaardilt piirkond 3
Terve hange siit leitav.

Tutvusin enese harimiseks selle hanke dokumentatsiooniga. Huvitav, kas nad lepingulisi vaidlusi ei karda? Puhastatava ala määratlus on tõesti segane.

Tsitaat lepingu projektist, p 1 lepingu ese:

Töövõtja kohustub teostama lumetõrjet Rõuge valla haldusterritooriumil ……………………… piirkonnas asuvatel kohalikel ja avalikku kasutusse määratud erateedel, hallatavate asutuste territooriumil ja vajalikes parkimiskohtades

No hästi, avalikku kasutusse määratud erateed tuleb ilmselt endal üles otsida ja selgeks teha. Aga hallatavate asutuste territoorium ja vajalikud parkimiskohad on nüüd küll kaunis suvaline määratlus. Hallatavad asutused ilmselt leiab kuskilt määrustest üles, aga mis ulatuses territooriumi puhastada tuleb? Mis need vajalikud parkimiskohad on või kes ja kunas vajalikkuse üle otsustab?

No julge ettevõtja, kes sellise lepingu teeb. Kas KOV vaatest poleks ikkagi lihtsam asja selgemini ajada, milleks neid vaidlusi vaja on?

[iisak]

Küllap see ilmestabki inimeste pädevust seal KOV-s.

[honkomees]

Rõugõ vallale mis om samahästi kui pankrotis ei tahagi keegi vist väga teenuseid osutada tänasel pääväl...

Äkki pisut on ka süüdi hanke korraldamine, kus hooldatavatest teedest on pandud selline kaart ja sõnagi pole kilomeetritest...

1 Leidke kaardilt piirkond 6.
2 Leidke piirkonna 6 pikkus kilomeetrites.
3 Leidke mõni küla nimi või viis seda kaarti kuidagi reaalselt kasutada tööde teostamisel.
4 Leidke kaardilt piirkond 3
Terve hange siit leitav.

nojah, mu küla pole ühelgi hanke juures oleval kaardil ... ärgu ma lootku lumetõrjele.

[Kult]

Ma lund pole hankekorras tõrjunud, aga selle eest olen niitnud erinevatele omavalitsustele teeääri, kaasa arvatud Rõuge vald paar aastat tagasi. Eelpool mainitud ametnikes ongi häda, tehakse miinimum programm, on juhtunud nii et lõpetamise tähtaeg käes, aga kaarte veel ei ole kust täpselt vaja tööd teha. 
 Ma olen ise siis võtnud kätte ja need samad kaardid delfi kaarti ümber joonistanud ja selle järgi teinud, seal saad gps asukoha ka juurde panna ja elu lihtsam.
 Hanke juures on võimalik küsimusi esitada kui aru ei saa ja kui kahtled ära paku. Paljudel hangetel polegi kaarte juures, tekivad pärast kui hästi läheb.
 See aasta oli positiivne üllatus ühes Harjumaa vallas, kaardid kõik täpse infoga olemas ja hakka pihta, mitte nii et teed tööd ära ja siis avastatakse et seal taganurgas veel üks teejupp vaja teha(kus sa just kõrval lõpetasid) ja ei maksa keegi seda ekstra sõitu kinni.

[muska71]

Meil siin külll mingit moodi gepsu kaardile teen joonistatud ja traktor seilab gepsu järgi.

[2715]

Mina oma rumala juriidikat mitte eriti hästi valdava inimesena eeldaks lumetõrje hankelt sellist teavet enne osalemist:

1 Lükatavate teede pikkus kilomeetrites.

2 Lükatavate teede korrektne kaart kus on need teed peal koos kohanimedega ja veel ägedam oleks kui mingi interaktiivse kaardi peal mille järgi saaks kohe minna objektiga tutvuma, et millised tõusud, palju lagedaid tuisuohtlikke kohti ja kuidas need teeotsad lõpevad.

3 Mingid elementaarsed nõudmised tehnikale, et kui laia sahaga, võibolla mass ja näiteks laaduri kasutamine kuskil kus tavasahaga pole võimalik.

Siis mina sõidaks selle läbi ja tutvuks olukorraga ning teeks pakkumise.
Minu arvates pole sobiv astuda riikliku institutsiooniga lepingulisse suhtesse neid asju tegemata ja selle eeltöö tegemine võiks olla seda korraldava ametkonna ülesanne.
Mitte nii, et "Aga te tehke pakkumine ja kui võidate hanke siis meie spetsialist tuleb näitab teile need teed ette ja ega ta kõigile niisama ei hakka tööajast teid näitamas käima."
Praegu on tulemus näha, kus kohati ajab rahvas ise teid, kohati kutsub mõni sõber mind kui vaja hoovilt välja saada peale sadu.

[hillar2]

... Rõuge vallas kah väga huvitav lumelükkamine täna. Nendele vist ainult lükati teed lahti kes facebookis vingusid et prügiauto ei saanud käia. Eile läks sulale ja Prügiauto tegi teeotsast pilti et sisse sõita ei saa ja jättis prügi viimata.

1. läks sulale, ergo lükata pole vaja, sulab isegi ära
2. Rõuge vallas pole lükatud vähemalt 2 nädalat, igatahes viimase tuisu järel mitte minu kodukülas
3. Mitu tuttavat traktoristi, kes lükkavad Võru vallas elik endises Vastseliina vallas on ka imestanud, et neid aetakse välja aga Rõuge poolel kõik lükkamata ...

Rõugõ vallale mis om samahästi kui pankrotis ei tahagi keegi vist väga teenuseid osutada tänasel pääväl...

Lumetõukaja ikka teeb hea meelega, temal ju tund tiksub ja leping sõlmitud. Vald ikka peab lõpuks ära maksma. Jõuluks lükati ikka kõik teed lahti. Suur tänu selle eest vallale et tasuta lükatakse tee lahti. Vahepeal jäeti 2 lükkamist ära ja omajagu seda sopakihti tekkis teepeale. Ju tuli odavam sulalund rammida kui õhukest pehmet lund tõugata.

Hankedokumente ise ei olegi vaadanud, aga see aasta kahtlane tõesti et pole näha kes võitis ja kes mingit küla lükkab. Varasematel aastatel kõik info valla kodulehel olemas. Päris mitu uut lükkajat on ka, mõni varasem lükkaja jäi ilma sest hind liiga kõrge. Aga tehnikat eriti vist ei vaadata valla lükkamisel. Paaril traktoril on vinthõlmaga sahad, rehvid lõigatud mustritega, naelad sisse keeratud ja lükkavad isegi sulalund nii et lendab kõrge kaarega. Naaberkülas aga lükkab suurfirma vahepeal kollase kopaga mis teeb paksu valli tee äärde ja on muidu lehmane libedaga, vahepeal russaga millel gaasi maha lastes kustuvad tuled ära ja gaasi andes tuleb koledat tossu korstnast. See tõesti natuke nadi, et mõnel lükkajal on niipalju tööd et ühe päevaga kõike ära ei jõuagi - üks kord alustavad ringi ühest äärest teine päev teisest ja mingit nurinat pole. Aga elame edasi õnnelikult.

[jsl]

Teema läheb küll väga käest ära, aga valaks omaltpoolt ka veel õli tulle seoses Rõuge valla teehooldamisega.
Esimene kord lükati ühe saha laiuselt. Teine kord tõstis operaator sahagi üles, kuna tallad nii kõrged, et sahk lund ei lükanud. Kolmanda korra ajal õnnestus traktor kinni pidada ja palusin laiemalt lükata (olles juba korra ise antud teelõigu, umbes 600m, laialt üle lükanud).

Kuna kogu piirkonna peale oli palju kaebusi tulnud, siis neljandaks korraks oli uus mees võetud ja tee lükati korralikult.

Viies lükkamine venis seoses ekstreemse tuisuga, õnneks lükkasin päev enne tuisku konkreetse tee uuesti laiaks. Hommikul oli tee läbitav, lõunaks enam mitte. Naabri juures oli tee juba hommikul kinni tuisanud ja lükkasin tema tee osaliselt lahti, et ta tööle saaks. Õhtul tuli teed lükkama teise piirkonna teenusepakkuja, (kuna hanke võitja ei saanud hakkama) kes ei teadnud, mida isegi lükata ja lükkas naabrimehel isegi metsateed puhtaks.
Järgmine päev lükati eelmisel päeval puhtaks lükatud tee uuesti üle. Seekord selle piirkonna lükkaja. Mingit reaalset vajadust polnud,  sest peale taldade jälje rohkem teepealt lund ei liigutatud.

Eile õhtul seoses paksu sopakihiga lükkasin umbes 200m kuni riigimaanteeni tee uuesti laikas ja täielikult puhtaks. Enne südaööd tuli ka valla poolne lükkamine, kus jälle oli uus traktor ja ilmselt ka teine teenusepakkuja.

Varasemalt olla piirkond lükatud 8-9 tunniga ära, see aasta pidavat 14 tundi antud piirkonda lükkamine aega võtma.
Sisuliselt iga ring on uus mees lükkamas, kes ei tea isegi teid, mida lükkama peab.

[2715]

Kui peaks olema huvitav teadmine, siis see kuu tegi traktor 44 tundi lumetööd mille eest saab sissetulekut.
Lisaks tutvused-sõprused ja naturaalmajandus veel umbes 10 tundi.

Kokkuvõtteks aga, et sel kuul sadas lund 6 korda(?) ja seega tööpäevad 6 tk ja 9 tundi pikad keskmiselt.
Ise tunnen, et rohkem ei tohiks võtta ühe masina kohta teha, kuna tekib probleeme kõigile ootustele vastavat teenust pakkuda.

[PlyVal64]

Kui peaks olema huvitav teadmine, siis see kuu tegi traktor 44 tundi lumetööd mille eest saab sissetulekut.
Lisaks tutvused-sõprused ja naturaalmajandus veel umbes 10 tundi.

Kokkuvõtteks aga, et sel kuul sadas lund 6 korda(?) ja seega tööpäevad 6 tk ja 9 tundi pikad keskmiselt.
Ise tunnen, et rohkem ei tohiks võtta ühe masina kohta teha, kuna tekib probleeme kõigile ootustele vastavat teenust pakkuda.

Sõltub masinast aga see ju ei "tasu" ennast spetsmasina soetamiseks kuidagi ära? Kui see oli muule "lisaks" ja pool hobikorras, siis küll. Rahalist käivet tekitab aga kas ka kulud katab? Äkki on mul "lost in translation" ja Sa oled kusagil seda öelnud aga kui on oma väljamakstud masin ja teed "oma rõõmuks", siis on seegi ju päris kõva rahaline käive sõltumata tunnihinnast, mis vast alla 35+kõm ikka pole

[2715]

Sõltub masinast aga see ju ei "tasu" ennast spetsmasina soetamiseks kuidagi ära? Kui see oli muule "lisaks" ja pool hobikorras, siis küll. Rahalist käivet tekitab aga kas ka kulud katab? Äkki on mul "lost in translation" ja Sa oled kusagil seda öelnud aga kui on oma väljamakstud masin ja teed "oma rõõmuks", siis on seegi ju päris kõva rahaline käive sõltumata tunnihinnast, mis vast alla 35+kõm ikka pole

Kui pika aja peale ta siis ära peaks tasuma?
Kui me vaatame maailmas ringi, siis kommunaaltehnika tasub end päris pika aja peale ära.
Soomes näiteks müüvad omavalitsused vahel näiteks selliseid asju.
Vanust on tal 24 aastat ja töötanud 11 900 tundi.
Aastas on ta töötanud umbes 496 tundi, mis normaaltööpäevades teeks 62 päeva?
Maksuline ja traktori töötund pole kindlasti ka sama.
Raha väärtus pole ka enam sama, kuid interneti andmetel maksis ta uuena 47 000 dollarit.

Praegu on hinnad küll väga hästi varjatud saladus, kuid oletame, et saame uue traktori käsikasti ja reversiga 60 000 eest kätte.
Kui me teda tarbime 20 aastat ja temast mittemidagi järgi ei jää, siis aastate peale jagades tuleb 3000 eur aasta.
Kui aga vastutustundlikult, et minusugune selle ära ostaks aastal 2042 näiteks 20 000 eest tuleb aasta kulu 2000 raha ja seda võiksime vaadelda kui kulu, mis on kindlasti vaja tagasi saada olenemata kas töötada või mitte..
Tööorganeid ei hakka eraldi vaatlema et mitte asja väga segaseks ajada.
Minul tuli keskmine tunnihinne 48 raha ja kui aastas teha temaga tööd et jõuame 20 aastaga teha 12 000 tundi siis peaks aastaga tegema 600 tundi.
Tunnihindega 48 peaks tegema investeeringu tagasiteenimiseks 42 tundi tööd.
Teine samapalju kuludeks ka juurde ja saame 84 tundi.

Kindlasti on sel teemal ka erinevaid vaatenurkasid.

[v6sa]

Sõltub masinast aga see ju ei "tasu" ennast spetsmasina soetamiseks kuidagi ära? Kui see oli muule "lisaks" ja pool hobikorras, siis küll. Rahalist käivet tekitab aga kas ka kulud katab? Äkki on mul "lost in translation" ja Sa oled kusagil seda öelnud ...

Sa ei tööta  tunnis kaasa!

Kuidas teha pellarussist Päris Traktor

Traktori tasuvusajaks peetakse mitmel maal 10-12 aastat. Selle ajaga võiks masin teha niipalju tööd, et amortiseerub ja utiliseeritakse (või müüakse utiililähedase hinnaga). Kasutusaja ja jääkväärtuse õige (eelkõige aus) määramine on masina tunnikulude arvestuse juures väga oluline.

Üks pisuke rehkendav tabel: https://etki.ee/wp-content/uploads/2021/10/Traktor.xls

[PlyVal64]

Äkki on mul "lost in translation" ja Sa oled kusagil seda öelnud ...

Sa ei tööta  tunnis kaasa!

Üks pisuke rehkendav tabel:

Tunnistan süüd, istun ja võtan kahe vastu  
Aga tabel on juba räigelt vananenud ja vajaks kkasajastamsit! Traktoristi tunnitase on täna mitte 6,6 vaid 12 netos, diisel ei maksa 62 senti vaid minimaalselt 1.30-1.40 käibekata sest lund "sinisega" lükata ei tohi! Kindlustused, laenuintressid tõusevad (vaesed Inimesed, ausalt!), energiahindade tõus jne - isegi selle tabeli järgi ei ole alla 40 €/h võimalikki korraliku uuemapoolse tehnikaga teenust pakkuda. Mis on Sinu antud tabelis harvanähtav aga ülikõva, ongi hoiu/remondiruumi maksumuse arvestus traktori hinda!!! Kusjuures on ka selle soetusmaksumuse kui ülalpidamiskuludes toimunud jõuline hinnatõus! +25% kohe kindlasti...  Hoiuruumi maksumus on selle tabeli järgi realistlik 155000 eurot ehk 24ruutu X 214€ X 30 aastat. Reaalselt tänapäevase traktori end aja kalliste töövahendite hoiukoht niipalju maksabki. 
Mis on arvestusest väljas, on spetsiifiliste töövahendite hind!!! Ehk Sulle soovitus - pange sinna tabelisse ka need sisse!!! Traktor üksind ae itee midagi, mingi sumam jagu on igal juhul tema küljes ka seadmeid. Teemaks olev lumekoristus on nendest spetsiifilisim üldse! Spetssahk, puistur ja hari, väiksemale täna julgelt "kümps+kõm" kokku. Ja umbes samasuguse arvutusega jõudsimegi JD puhul 45€+kõm tunnihinnani! Sest 155 püüame oluliselt väiksemaks saada DIYna, arvestuses on traktorite ülikõrge jääkväärtus ajas (täna oleks ta kallim müüa kui ostes maksti...) jne. Kusjuures JD puhul on päris suur protsent mõistel "see on Mehe Mänguasi" ehk mingis mahus egovajaduse rahuldusvahend. 

Selles osas on seesama "aus russivend" tõesti tegelik kapitalist kes ei vajagi almuseid vaid arvutab OMA masina tunnihinna välja ja see ei ole dumping! Masin seisab vaarisa ehitatud rehetoas katuse all, töövahendid vanas heinaküünis ja kulu ongi null. Oled veel vastava õppeasutuse lõpetanud, kus õpetati laiaprofiiliga traktorist-masiniste - oskad ja tahad ise ka hoodlada - jälle tunnikulu langeb. Mul oma Proua KÕIK onu- ja tädipojad on sellised ja enamvähem kõik on ka "rögisajetaga" siiani parimates suhetes! Kõvematel Tarbja "kärbestel" on orikas-kabiiniga 52'l ka SAT-süsteem peal et saaks täppistööd teha  Akvaarium on juba lukspill  Aga kolm asja: tahe, oskused ja koht!!! Ehk ma olen "kõrvaltvaatajana selle sees" olnud 34+ aastat tänaseks. Kuigi me oleme kõik pagana sarnased, laenuvabad vanakoolid kel meeldib asju omada aga pigem vähem ja viletsamaid, kui panku nuumata, siis vaat seda nõukarögiseja soolikat lihtsalt minus ei ole! Ehk ei ole tahet, pole oskuseid ja pole ka kohta! Aga see ei tähenda, et ma välistaks uue MTZti, kui teelegaalsus poleks oluline! Registreerimatust iinlasest ei erine ju millegi poolest, pigem Itaalia diisel on oluliselt usaldusväärsem. JA kui teemaks ongi ka metsas müttamine ning niitmine ,on see risk mõnikord teepeal sõita seda väärt! LS § 203 maks määr 100 trahviühikut ehk siis 400 eurot.

[hillar2]

Ooot ooot ooot. Miks õues ei tohi traktorit hoida? Mul russa kriitilisemad varuosad ja määrdeained vast 5 m2 peal ja rohkem ruumi nagu polegi vaja. Tahtsingi valda projekti kirjutada et määrdeainete ladu saaks normaalne aga nüüd vald pankrotis ja ettevõtlustoetust enam ei jagata (küla pealt kuulujutu tasemel jutt et lumelükkajatele ka arved maksmata ja õpetajate palgad ka).

Teemasse ka. Lükkasin üle pika aja kunnikulbiga lund ja sain aru et tõesti lumetõukamiseks vaja mingid toed panna esipoolraami ja laaduri vahele. Sulalund rammides surus kunni silindrid kokku ja esirattad olid maast lahti. Seda kusjuures ülesmäge. Aga pidavust oli tagaratastel niipalju et masin liikus edasi.

[2715]

Ma tunnen küll omal nahal väga edukalt et masinad peaks ikka varjus olema talvel ja ka suvel päikese eest.
Talvised hädad on juba teada nagu külmunud klaasid ja niiskus.
Suvel pole ka vähemtähtis et UV ei hävitaks plast ja kummiosasid.
Näitels Belšina rehv mis on 2 suve päikese poole olnud on imepisikeste mõradega.

Ses mõttes on põhjasoomes ülikõva, et vald on ostnud omale traktori ja seda hoitakse garaazis kus on ühtlane temperatuur ja talvel on ka juhe taga mootoril ning tööriistad on kuskil varjualuses.
Siis näevadki traktorid mis on vanad 25 aastat välja nagu meil 5 aastat vanad ja on veel täiesti elusad...

[PlyVal64]

Ooot ooot ooot. Miks õues ei tohi traktorit hoida? 

Niipea kui ostad liisinguga ja pead tegema kasko, kipub see suisa nõue olema! Et oleks katuseall ja vaat et lukutagagi. Muu kirjutas juba ksf!2715 ära. Katuseall seisev masin säilub oluliselt kauem "uuena". Isand Võsa pakutud 5 aastat on ju mittemidagi traktorile ,masina dkestavad väikemajapidamistes 50 aastat ja ka sisi näevad mõne dveee lpeaaeg uuued välja, kui ülemere naabreid vaadata. See vaatepilt on suhteliselt tüüpiline Rootsi taluõu. Videost saab kokku lugeda selles kohas 3 lahtist katusealust + 2 tõstustega garaaži.  Või siis 50 aastat ja 6000 tt teinud trakats, mis ei näe välja romu aga ei ole restaureeritud! Ei ole kogu poo lsajandit lepavõsas või kuuseall seisnud, pole sammalt, pole vetikat, pole roostet! Kõik asjad hävivad tegelikult õues seistes meeletu kiirusega. Võtame või Varjupaiga... Või ka see 41 aastat vana pill, kus on eraldi pildid kleepsudest-birkadest ,et oleks näha - ei ole värvitud!!! Mitte üks traktor ei säiluks sellisena ka nende suhtelislet väheste 2728 tt juures, kui seda ei pestaks, hooldataks ja hoitaks katuse all. 

Eestis: 94 aasta pill ja ROOSTES ROMU, sest keegi pole seda kunagi hooldanud ja vedelenud väljas. Sinna vastu siis 74 aastat vana Gralle, kel on eakohane paatina kapotel aga muidu nagu üleeile tehasest tulnud  Nõus, on Eestis ülikorralikke ja rotsadel lauspeldikuid, pedante siin ja bomzilaadse elustiilga tüüpe seal.  Aga üldine foon on teine, rääkimata Kesk-Euroopasse minekust aga siis on oma roll juba ka kliimal.