Lumepuhuri valimine

(19-01-2023, 14:21 PM)muska71 Kirjutas:  Täna jälle sula kört maas,kiht paks pole,aga ikkagi.Hommikul üritasin laia fiskars labidaga raja sisse lükata,aga no ei ole tänase lume jaoks labidas loodud,meetri lükkad siis ilge kuhi ees ja labidat küllili keerates vaata,et puru ei vääna...Nüüd panin puhuri käima ja olematu vaeva ja mängleva kergusega on plats puhas ja ka muda lendab...Lumi raske ja kaugele ei loobi aga piisab ka sellest kui kõrvale viskab,järgmise reaga ongi lumi lännud.Ka törts traktorist jäänud valli kadus mängleva kergusega....Kihi paksus mingi 5-10 cm,aga puhuriga 10 korda kiiremini plats puhas kui labidaga...
Täna on küll tõesti masinkoristuse ilm. See on puudelegi karm, Nõmme on murdunud oksi täis, ise ka jõuad heal juhul labidatäie kõrvale tõsta sest viskamise katsetus võib haiglavoodiga lõppeda Wink
Vasta

Rõuge vallas ei ole mingit lumrookimist. mm vb tuli ööga ja see sulas ka päeval ära. Võrus üldse muru roheline.
Vasta

(19-01-2023, 18:03 PM)hillar2 Kirjutas:  Rõuge vallas ei ole mingit lumrookimist. mm vb tuli ööga ja see sulas ka päeval ära. Võrus üldse muru roheline.

Meil siin Kosel oli lund mõnuga visanud ja alt kõik puha sula. Ja labidaga rookimiseks selgelt palju. Nii et tervitan neid, kes traktoriga oma õue pidid üles kündma Wink

Tartu maantee oli selline, et esimene rida oli jubedate jääkonarustega ja ca 50 oli maksimum, mida seal sõita sai. Teine rida oli sile ja 80+ polnud probleem.
Vasta

(19-01-2023, 18:03 PM)hillar2 Kirjutas:  Rõuge vallas ei ole mingit lumrookimist. mm vb tuli ööga ja see sulas ka päeval ära. Võrus üldse muru roheline.
Rõuge vald on krdi suur ja mitmekesiste oludega, mul ikka oli ca 5 cm lörtsi maas, autoga oli teepeal tegemist. Enamasti sulas see päeval ära küll, samas metsavahel on ikka poolde säärde lund ja tee jääs. Aga Võru, seal on alati lumeta ...
Vasta

Lumeolud olidki täna piirkonniti väga erinevad. Asjaolude tõttu sai lõunapoolses Eestis käidud. Pealinnast hommikul minnes olid maanteel kiirused 40-60km/h, tee jubedalt treppis jääkonarustest ja ükski suurem auto üle 60 ei sõitnud, siis viimases otsas sai nö aega tagasi sõita. Teeolud olid juba head.
Kokku läks siiski tavapärane 2,5h sõit veidi üle kolme tunni. Varuge aega!
Vasta

Eilset löga oli lihtsalt lust puhuriga lasta. Üritasin ka labidaga,sest mis see 5cm paksust ikka on ju. Aga peale esimest katsetust lumega täidetud labidas maast kergitada sai selgeks,et see ei ole mõistlik tegevus  Big Grin . Aga puhuri panid rahulikult väikse kiiruse peale ja läind ta oligi.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Vasta

(20-01-2023, 13:27 PM)wagoneer Kirjutas:  Eilset löga oli lihtsalt lust puhuriga lasta. Üritasin ka labidaga,sest mis see 5cm paksust ikka on ju. Aga peale esimest katsetust lumega täidetud labidas maast kergitada sai selgeks,et see ei ole mõistlik tegevus  Big Grin . Aga puhuri panid rahulikult väikse kiiruse peale ja läind ta oligi.
Sama siin. Ajasin selle 7-8 cm pärast puhuri pöördesse muidu külmuvad rattajäljed ära ja siis aitab ainult teritatud labidas. Aga kuna maa oli alt sula siis oli sama tunne nagu kuhjamatjaga kartulikuhjasid katta, liiv ja muda lendas koos lumega.
Vasta

Aga kui tuleks puhurite juurde tagasi...

Ma riputaks puhuri heal meelel ikkagi traktori külge. Esiteks oleks harjukeskmise 6kw asemel kasutada 20, ehk saaks jupi laiemalt teha, teiseks ei peaks tegelema pisibensumootoriga. Ma hindan kõhutunde põhjal, et 20kw traktorihakatis võiks rahulikult hakkama saada 120 laia puhuri käitamisega. Kas ma võiks olla õigel teel? Traktoril on 16 käiku mõlemas suunas, ehk töökiiruste valikut nagu on.

Odava otsa traktoripuhuritel pole aga nö esimest astet, kus spiraal surub lund tiivikusse, mis viskab, vaid on lihtsalt koonusekujuline torbik. Umbes selline: pilt
Sellist torbikut oleks suhteliselt lihtne masina laiuse järgi kitsamaks teha. Kas sellisega tuleb millegagi arvestada võrreldes kaheastmelisega? Ummistumise teemad sulalumega? Vajalik suurem töökiirus selleks, et lumi tiivikusse jõuaks? Midagi veel?
Vasta

Minu nägemuses see  v puhur suurtele pillidele.Sa katsu traktoriga sõita paksus lumes,see päris raske nagu ka jalutada sügavas lumes.Pakun,et põka pool jõudu kulub juba lumes sumamiisele...Mul 80 cm ja 10 hp tehasse seades norlett.
Vasta

Lumi on ju tegelikult kerge ehk põhiline osa on pigem kokkusurutu lõhkumine, selle lennutamine on lihtne töö. See kogus on kaaluliselt mittemidagi, mis isegi suurte puhurite londist ajaühikus välja lendab.  Mistahes videosid kuitahes suurtest vaadates on peamine asi ikkagi lumepudi ettesöötmine, heedri töö. Lume erikaal võib olla kokkusurutuna ja jäätununa ka seal 400-450 kg/kuup aga kui selle teed pudiks, on asi teine. Siis on ta jälle värske lume mõnesajakilose kaalu lähedal sest masin puhub sinna vahele piisavalt õhku ja londist väljub vähe kaalu.  Ehk peaagu nagu värske kohev külm lumi. Sestap kutsutakse neid ju ka lumefreesideks. 

Soomlastel levinud koonus-puhur-hammassahad on spetsiifilised suuremate teede hooldusvahendid ja pigem tahavad ju rohkem võimu. Eelkõige nende Wieska, mis aga ei sobi mitte üldse ei vallide ega kuhjade teisaldamsieks! Vanimat V-tüüpi puhurit, mida ise olen töös näinud, on legendaarse Gralle elik siis "Fergi" puhur! Aga need on puhtalt vaid tee lahtihoidmsieks, hoovis pole nendega midagi teha. Aga vaid tee jaoks, miks mitte?
Vasta

V puhur toimib hästi ühtlases lumes. Kohe üldse ei toimi jäätunud vallide kallal.

Traktorite puhul on pigem häda selles, et raske sulalume jaoks ei ole piisavalt madalat käiku, et heiteketas jõuaks ettetõugatud lopa  läbi hekseldadaSmile Või ei jätku pidamist, et läga üldse heiteketta haardeulatusse suruda.

Parematel (loe: kallimatel) on heiteketta ees spiraalsed latid, mis peaks imema materjali sisse. Reaalsuses teevad need seda hästi, kuniks esimene kivi/autoratas/jämedam kaigas need kõweraks lööb ja "mittevajalikud huinjaad" vandudes välja lõigatakse.

Kitsamaks tegemine ongi nii lihtne: saed kummastki otsast üleliigse maha. Mõnel on kandev raam liiga laialt, need siis ei sobiWink

Väga õigesti mainiti lumes liikumise probleeme traktori enda jaoks. Kui kette ei ole või lund on poole tagarattani, siis väga ei liigu... Soomes sai sellistel puhkudel puhur tagurpidi järele haagitud  - haakekolmnurgad olid mõlemas otsas. Tagurpidi tõugates sõi 90 cm kõrge tiivaga Elho ürgwana kuni meetrist kihti ühe käiguga, kõrgemad hanged tuli kahes kihis võtta. Edaspidi kuni 30 cm kannatas kettideta võtta nelikeveolisega, siis ei saanud enam mäest üles. Siis läks puhur kettidega tagaveolise külge, millel jälle piisavalt aeglast tagurpidikäiku ei olnud. Kuni pool meetrit mahtus sillatala alt läbi, paksemast polnud mõtet edaspidi läbi trügida, kuna juhtida ei saanud. Siis trikitasidki küüninurgale kuhjunud pooleteistmeetrist hange näksida sidurit libistades.

Samas V-kujulisega suuremaid sopilisi platse kuigi mõnus puhastada ei olnud. Nukatagused võtsid ikka nelikveo esilaaduri kopaga lõpuks.
Vasta

V kujulise puhuriga tagahaakes on päris hea ka väiksemaid tupikuid puhastada. Laseb tagurpidi puhuri tupikusse ja ilma jõuvõtuvõlli lülitamata edaspidi liikudes saab puhuri V-sse lume kotti kogudes selle eemale tõmmata. Ja siis puhuda, kuhu vaja.
Kusjuures päris hästi võttis niimoodi puhuri käima ilma emotsioonita, kuigi tundub nagu, et peaks raske olema.
Traktoriks MTZ ja puhuriks oli miskine soomlaste Kova.
Vasta

Mul v puhur MTZ 05e ees-kui tiivaga valli sõita viskab hooga lastes risti teele,aga muidu hea ja lihtne.Sulaga muidugi on üsna keeruline.
Vasta


Kellel veel lumepuhur valimata ja kodus juhtub kombain üle olema mida ei oska kasutada siis tundub olema elujõuline idee kui veoratastele ketid peale panna.
Vasta

Tsitaat:Kellel veel lumepuhur valimata ja kodus juhtub kombain üle olema mida ei oska kasutada siis tundub olema elujõuline idee kui veoratastele ketid peale panna.
Kombaini ümbertegemine tundub paras piin olema, aga E tüüpi niiduk leiaks niimoodi vast talvel kasutust?  Big Grin
Vasta

(26-01-2023, 15:13 PM)Sax Kirjutas:  
Tsitaat:Kellel veel lumepuhur valimata ja kodus juhtub kombain üle olema mida ei oska kasutada siis tundub olema elujõuline idee kui veoratastele ketid peale panna.
Kombaini ümbertegemine tundub paras piin olema, aga E tüüpi niiduk leiaks niimoodi vast talvel kasutust?  Big Grin

Enne leiad kombaini, kui elusa E. Seda enam, et neil ju paljudel suurepärakuline D-240 katlamajas.


Kapten Piduri surematu taies lume tõukamiseks on ju meil suuniseks jäädvustet: https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=62580&pid=546580#pid546580
Vasta

Kui nüüd on müügis 130 cm lai hüdroveoga puhur. Müüja päritolu kohta ei oska mitte midagi öelda, samuti vajaliku õli koguse ja rõhu kohta.

Peal on tal hüdromootor Casappa PL 30.34, mis müüja väitel üksi käitab kogu kompotti. Mootori kohta on tootjal täitsa graafikud olemas, aga mina vaatasin neid nagu siga sidrunit Sad
Äkki keegi targem mees aitaks - millist pumpa on vaja, et seda puhurit käitada?


Otse PTO vedu oleks minu jaoks lihtsam, kuid kitsaid puhureid meie maal eriti ei liigu ja valik on nagu on.
Vasta

Väheste lähteandmetega kiire arvutus.
Eks nüüd oleneb sellest mis pööretel see asi käima peaks ja kui raske on vedu aga netiavarustes leitud andmete järgi on selle pumba maksimumpöörded 3000 minutis mis eeldab juba ca 110+ liitrit toidet minutis. Et see saavutada lubatud maksimaalsel töösurvel 240 bari siis 75% kasuteguri juures eeldab see juba min 60Kw mootorit.

Kas meil on tegu mingi tõstuki masti otsa käiva tööriistaga? Nagu need kraavi ja postiääre niidukid. Rippes sellist hästi ette ei kujuta...
Vasta

(07-02-2023, 15:08 PM)Mahno Kirjutas:  ...
Peal on tal hüdromootor Casappa PL 30.34, mis müüja väitel üksi käitab kogu kompotti. Mootori kohta on tootjal täitsa graafikud olemas, aga mina vaatasin neid nagu siga sidrunit Sad
...

Kui uskuda seda allikat: https://www.casappa.com/c/downloads/download/71/ siis on ülaltoodud rehnung õige.

Edasist loevad vaid need, kes ei muutu teooria peale täpiliseks. Kõik asjalikud inimesed näitavad praktikaga, mida endast küsitud hammasratasmootor kujutab ja kuidas seda on võimalik (või miks ei ole võimalik) väiketraktoriga kasutada.

Vooluhulga nomogramm 34 kuubise pöördetarbimise kohta näeb välja ootuspärane:
   

Ehk pöörete tõstmiseks on vaja PALJU õli. Mootori lubatud pöörded on alates 450 pöördest minutis. Kumbagi otsa pole hammasrataspumba puhul mõistlik kasutada, seega mõistlik pöörlemissagedus jääb kuskile 1500 ja 2500 vahele. Ehk õlivajadus on 50-80+ l/min. Tööörõhul...

Ning pöördemomendi ja sellest rehkendatud vajaliku võimsuse omad säärased:
   

Võimsuse asemel tasub vaadata pöördemomendi kõverat, mis on otseselt sõltuv töörõhust ja vooluhulga kasvades loogiliselt veidi kasvab. Kui normaalse lääne traktori 210 bar peal on võllil kenasti rasvane 100 Nm olemas, siis harju keskmise põksilise 120 bar juures jääb sellest järele napp 50Sad

Milline on ülekanne mootorilt rootori võllile? 1:3? Otsevedu vast mitte?

Kui paned JSV peale 34 kuubise hüdropumba mootorit suletud ahelas ringi ajama, siis saad ülekande 1:1Smile

Mille järgi/külge silmajäänud puhur platseeruks? Variandid on võimalikudSmile

Kui selleks on ülalpool viidatud 20 kW väiketraktor, siis kardetavasti ongi vaja lisapumpa JSV otsa, kuivõrd selliste hüdro tootlikkus jääb paari pange kanti minutis. Ehk vooluhulga nomogrammi järgi ei saa miinimumpöördeidki kätte. Lumepuhur on õnneks säärane töömasin, mille võimsustarve sõltub läbitöötatava lume kogusest. elik tühja puhuri ringiajamise võimsustarve on väga väike (kindasti jõukohane 20 kW mootoriga väiketraktorile) ja töötamiseks jõukohase kiiruse leidmine jääb koduseks ülesandeks. Kardetavasti siiski raskema sulalume jaoks piisavalt aeglast käiku leiduda ei pruugi. Aga võib - keegi ei tea ju konkreetse lume tegelikku mahukaalu ja voolavust.
Vasta

Mis ma ikka keerutan - nimetatud puhur on kuldsesbörsis:

https://www.kuldnebors.ee/search/tooriis...d=84460646&pob_action=show_post&pob_cat_id=11146&pob_browser_offset=0&pob_view_language_id=et&search_evt=onsearch&search_O_string=lumepuhur

Eraldi pumbaga PTO otsa olen täitsa arvestanud, väikese traktori originaalpump ei ole kindlasti selliseks tööks mõeldud. Lisaks ka hüdropaak, mis vast talvel saab ka radiaatorina töötamisega hakkama.

Traktor on Kubota L1-215, mis võiks oma 1,3 liitrit 3-silindrilisest mootorist uskumatud 21hj välja anda.

Käiguvaliku pärast ma ei muretse - sellel on 16 käiku ja reevers, kõige aeglasema käigu puhul lubatakse kiirust 0.2kmh.

Käikude tabel: https://www.tractordata.com/farm-tractor...peeds1.jpg; vaadta tuleb siis tagumist numbrit.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 13 külali(st)ne