[v6sa]

...
Suvel pole ka vähemtähtis et UV ei hävitaks plast ja kummiosasid.
...

Isegi lahtine varjualune, kuhu päike otse sisse ei paista, aitab.

Katuse all olevate autode kojamehekummid kestavad mitu talve, aastaringselt väljas parkivatel on igal sügisel triibulised isegi Boschid. Mingid odavad säästukummid lagunesid juba kevadpäikesest maikuuks

Mis puudutab masinakulude tabelit, siis lahtrid on ju muudetavad: ei ole mingit mõtet neid tabeleid pidevalt "kaasajastada". Igaüks ise paneb sinna endale sobilikud numbrid ja saab sealt ootuspärase tulemuse, mis on täpselt nii hea või halb, kui lahtritesselöödud numbrid. Märkus traktori ja masina kulude liitumise kohta on õige ja  töömasinate jaoks ongi teine tabel. Sääraseid arvutavaid tabeleid on tegelikult veel:  https://etki.ee/teadustegevus/agrotehnol...ulaatorid/ .

Jämedalt sama tulemuse saab ka traktori tabelisse summaarset hinda ja hoiuruumi vajadust lisades.

Liisinglepingus pole veel näinud nõuet, et masinat peaks garažeerima katuse all. Kindlustust nõutakse küll. Mõistlik see muidugi on, isegi nii lolli asja, nagu lumesahk võiks suvise kurja päikese ajaks pista kuhugi varju, kui sel kummiriba tera all

[PlyVal64]

...
Suvel pole ka vähemtähtis et UV ei hävitaks plast ja kummiosasid.
...

Liisinglepingus pole veel näinud nõuet, et masinat peaks garažeerima katuse all. Kindlustust nõutakse küll. Mõistlik see muidugi on, isegi nii lolli asja, nagu lumesahk võiks suvise kurja päikese ajaks pista kuhugi varju, kui sel kummiriba tera all

JD'ga algul taheti aga kuna on kinnine erahoov ja alarm, siis lepiti. Tallinn - teine teema kui maal äkki? Sahkade-asjade jaoks on aga 10-jalane konteiner. Jumala eest, ega siis Kesklinnas saa kuuri ehituseks luba... JOKK aga midagi teha ka pole. 
Mis kunagist riigi auto kodus garažeerimsit puudutab, siis Isa pidigi ehitama koju 100% legaalse garaaži (kõik load, naabr iallkirjad jne), see käidi vaadati üle ja siis sai järlevalve auto, millega tuli mõnikord ka keset ööd kuhugile minna, eriloa eramaja õues katuse all seista. Omamoodi oli sel ajal kord majas! Täna ei viitsita enam isegi väravaid avada et hoovipeale sõita. 
Kuna liisija on üldiselt rentnik, siis vara omanik saab ka hoiutingimustele piire seada. Tegelikult poleks üldse paha praktika.

[meli666]

Vahepeal oli õu jääväli koos peale sadanud lumega. Ei aidanud uued rehvid ega nelikvedu. Vaja aga ära tõugata, sest vaikselt tuleb teist juurde ja lõpuks uputus.
Viskas üle see jama ja rattad said omale ketid. Ei pea enam paarutama ja hooga rammima, vaikselt liigub nagu tank.
Maksavad omajagu, aga enda õue peal toimetades on investeering aastakümneteks.
                     

[v6sa]

Korralikud ketid on head

Lisaväärtuseks on jää karestamine, millest on eriti abi kevadpäikesel jää kiiremaks sulatamiseks. Lased hommikul kettidega krõbinal üle kõva jää ja järgmiseks hommikuks on ketikrihvide lohud tüki sügavamad. 

Ketid annavad hästi lisakaalu ka. Palju ühele rattale sai - kilot 75?

Pildil paistab, et osa liiteid on seeklitega. Jälgi, et need lahti ei tuleks. Kui närv ja rahakott kannatavad, siis sobiva pikkusega polt, mille keerme otsa saad veel Nylocmutri keerata kontraks annab südamerahu. Sisemisi seekleid ju kabiini alt ei näe kuidagi. Ning lahti need säinad end keeravad, kui koormus on vahelduv.

[meli666]

Tulin oma keti jutuga veits valesse teemasse. Ehk keegi võimekam tõstab siia.
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=37566
Vastuseks kaalu küsimuse teemal, et 262 Lbs on märgitud, ehk siis 118Kg kuskil.
https://qualitychaincorp.com/603901-tryg...-95-9-5mm/

[Kult]

Kuna lund tuleb aina juurde sai järgi pandud taga roopsahk, esimest korda kokkupuude sellisega. Sellega ikka päris muretu lasta, saab ka kõik värava ja uste alused hästi puhtaks. Saha laius 225cm. Keeramine käib käsitsi fiksaator sõrme edasi tõstes.

[2715]

Kellel tarvis teada siis pisu statistikat eelmise kuu baasil.
Teenust tehtud 36 tundi ja selleks kulus täpselt 200 liitrit kütust.
Mootori tunnilugeja tegi vaid 19 tundi juurde.
Ehk on kellelegi abiks majanduslikuks arvestuseks...

[M.R.]

Väga vabandan, aga kui teenust tehti 36 tundi millest mototunde oli 19, kas siis 17 tundi läks musklijõul labidaga?
Ma mitte norimise pärast aga tahaks aru saada. Mul traktorit ei ole.

[Tegelane5]

Väga vabandan, aga kui teenust tehti 36 tundi millest mototunde oli 19, kas siis 17 tundi läks musklijõul labidaga?
Ma mitte norimise pärast aga tahaks aru saada. Mul traktorit ei ole.

 Moto tunni lugeja töötab pöörete, mitte aja pealt. Aja "viga" näitab seda et mootor töötab madalatel pööretel jõuliselt ning pole vaja tuuritada, ehk tehakse tööd madalamatel pööretel kui oli vabrikupoolt mõeldud.

[Daff]

Väga vabandan, aga kui teenust tehti 36 tundi millest mototunde oli 19, kas siis 17 tundi läks musklijõul labidaga?
Ma mitte norimise pärast aga tahaks aru saada. Mul traktorit ei ole.

Mototund on võrdne ühe tunniga kui mootor lõhub maksimaalpööretega tund aega. Vaikselt tiksudes läheb ikka omajagu aega, et mototund täis saada.

Et enamvähem täpselt tunnid paika sada siis on olenevalt mootori maksimaalpööretest erineva ülekandega ajamid. Näiteks põka D-21 mootoril on kolm erinevat ülekannet. 1500,1800 ja 2100 pöördega mootori jaoks. Põhjagaasiga löövad kõik kolm tunni aja pärast ühe tunni edasi.

[huvi5]

Miskipärast on ida pool kombeks, et tund on tunni pikkusega vaid mootori nimipööretel. Lääne masinatel pole sellist hälvet täheldanud, kui mootor tiksub siis tund jookseb samamoodi.

[v6sa]

Miskipärast on ida pool kombeks, et tund on tunni pikkusega vaid mootori nimipööretel. Lääne masinatel pole sellist hälvet täheldanud, kui mootor tiksub siis tund jookseb samamoodi.

Siiski mehaanilise tahhsopidomeetriga isenditel (neid küll juba aastat nelikümmend ei toodeta) oli sama rehnung: loeti nukkvõlli pöördeid ja ka neil sõltus etteloetud tund mootori pöörlemissagedusest.

[2715]

Väga vabandan, aga kui teenust tehti 36 tundi millest mototunde oli 19, kas siis 17 tundi läks musklijõul labidaga?
Ma mitte norimise pärast aga tahaks aru saada. Mul traktorit ei ole.

Vabandada pole küll tarvis, see tunnilugeja ei loe tal aega vaid ta on mingi ülekandega väntvõlli suhtes ja põhimõtteliselt loeb mootori pöördeid.
Loeb ta generaatori impulsse ja sealt tuleb tahhomeetrile ka ajam ning kella sees elektrooniline loendur.
Teoorias peaks 2200 mootoripöördega tund olema 60 min. kergemat tööd teeb ta aga 1000-1500 pöörde vahemikus ja siis on tund visa edasi minema.
Kas ta ka selle loogika järgi töötab et õieti näitab eeldaks ta signaaligeneraatori taha panemist aga seni pole veel teinud seda nalja.

[2715]

Miskipärast on ida pool kombeks, et tund on tunni pikkusega vaid mootori nimipööretel. Lääne masinatel pole sellist hälvet täheldanud, kui mootor tiksub siis tund jookseb samamoodi.

Siiski mehaanilise tahhsopidomeetriga isenditel (neid küll juba aastat nelikümmend ei toodeta) oli sama rehnung: loeti nukkvõlli pöördeid ja ka neil sõltus etteloetud tund mootori pöörlemissagedusest.

Kusjuures ma eeldaks, et traktorid töötavad nii vahelduvates oludes, et neil loetakse ikka mototunde mitte ajaliselt.
Ekskavaatorid ja muu selline on lihtne kell mis läheb käima kui laadimistuli või õlirõhutuli kustub.
Pole tähele pannud aga kas nii võib olla, et kui liivakella märk juures loeb aega ja ilma mototunde?

[Laurimetall]

Kütet siis ca nats peale 10L ühe töötunni kohta. Palju tehase norm muidu on? Ega jah kõik on nii suhteline. Oleneb lume paksusest ja raskusest ja  veel 100 st tegurist. Tehtud töö on samuti suhteline. Kui oleks tehase seades siis võiks ütelda ,et oled keskmiselt kogu aeg umbes poole nominaal pöördega lasknud ja kui oleks rohkem pedaali sõkkunud oleks sama töö pidanud 19 tunniga tehtud saama. Aga see kõik on naljaga üteldud.

[meli666]

Miskipärast on ida pool kombeks, et tund on tunni pikkusega vaid mootori nimipööretel. Lääne masinatel pole sellist hälvet täheldanud, kui mootor tiksub siis tund jookseb samamoodi.

Mul on meelde jäänud miskise mehaaniku käsiraamatu kirjutatu, et russi töötund võrdub 72000 väntvõlli pööret. Seda siis selle vanatüübi trossülekande korral. 
Uuemate lääne masinatega ka kokkupuudet olnud. Ja ei ole kindlasti nii, et ükskõik mis pöörded, mototund võrdub astronoomilise tunniga.
Näiteks suurem pinnasetihendaja. Sellel lükkad gaasi põhja ja suht täpselt mototund kattub astronoomilise tunniga. Sama asi on paar aastat vana New Hollandi kombainiga vilja koristades. Punn põhjas mootoril.
Viimati sai rendist toodud selline Yanmari telefoni putka. Kuna oskusi punn põhjas kaevata polnud, siis kuskil poole gaasiga põhiliselt, vahel ka tühikäigul tiksudes kujunes 10 tunni kohta mitte päris 8 mototundi. Masinat kordagi seisma ei jätnud.
Selle kopalise aasta arv oli 2022 algus.
   

[2715]

Kütet siis ca nats peale 10L ühe töötunni kohta. Palju tehase norm muidu on? Ega jah kõik on nii suhteline. Oleneb lume paksusest ja raskusest ja  veel 100 st tegurist. Tehtud töö on samuti suhteline. Kui oleks tehase seades siis võiks ütelda ,et oled keskmiselt kogu aeg umbes poole nominaal pöördega lasknud ja kui oleks rohkem pedaali sõkkunud oleks sama töö pidanud 19 tunniga tehtud saama. Aga see kõik on naljaga üteldud.

Mina saan 200 liitrit /36=5,5 L/h
Mototunni kohta jah üle 10 liitri.
Tehase normi kütusele ei saa niimoodi olla.
Kütust kulub siiski hobujõudtunni kohta.

[v6sa]

...
Pole tähele pannud aga kas nii võib olla, et kui liivakella märk juures loeb aega ja ilma mototunde?

Massey-Ferguson 30 (põllumajandusmudel 185) umbes 1975 on liivakellakujutisega tahhospido, aga ajam tuleb nukkvõlli otsast trossiga. Ehk seda ma ei julgeks küll mingiks indikaatoriks pidada.

[olli]

Miskipärast on ida pool kombeks, et tund on tunni pikkusega vaid mootori nimipööretel. Lääne masinatel pole sellist hälvet täheldanud, kui mootor tiksub siis tund jookseb samamoodi.

Siiski mehaanilise tahhsopidomeetriga isenditel (neid küll juba aastat nelikümmend ei toodeta)

2006 CASE 

[v6sa]

See viidatud Case võib vabalt olla kaasaegsema seelikuga FIAT umbes minu sünniaastast Hakka nüüd toimivat sisu muutma...