(Seda postitust muudeti viimati: 17-03-2023, 16:43 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
Tulin Mineralnõje Vodost Ty-ga Tallinna, Pagasis oli mul plastpurk defitsiit 3l Tad 17I-ga. (Ultrahelisse kutsuti, mõte jäi poolikuks.) Ime et tookord sellega lennukisse sai ja 10 km kõrgusel punni pealt ei visanud.
Kui nüüd saiapuudusest rääkida siis Gorkis aega veetes rääkis üks ohve ka sellest valge leiva põuast.
Fakt on kontrollimata aga üpris pikantne.
Nimelt olla NSVL tellinud ookeani tagant paar laevatäit seemne nisu. Hinnakirja lugedes selgunud, et toiduteravili odavam kui seemnevili. Läks diiliks. Osteti toiduvilja.
Kõik see stepp virutati seda vilja täis ja jäädi saaki ootama. Mitte üks idu ei tulnud välja mullast.
Enne sõja kuulutamist jänkile uuriti veel asja ja tuli välja, et kapitalist aurutab touduteravilja, et ei läheks idanema ja säiliks kindel kvaliteet.
Lgp.kapten mainis veel, et seda võidi ka nimelt teha jänki poolt.
Sabotaaž.
Lugu kohalikust kaubandusest, kuhu õndsal ajal jõudis laadung M-lise vasakpoolseid uusi silindreid. Aga mida polnud, olid parempoolsed silindrid.
Plaanimajandus oli imeline.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
(17-03-2023, 15:11 PM)Aspelund Kirjutas: Lugu kohalikust kaubandusest, kuhu õndsal ajal jõudis laadung M-lise vasakpoolseid uusi silindreid. Aga mida polnud, olid parempoolsed silindrid.
Plaanimajandus oli imeline.
Heh, meenutab mulle vene aja autoteeninduse varustaja imestamist: "Huvitav, muhu tuuleklaas on igavene defka, ma pole seda veel näinudki. Samas tagaklaase on mul ladu täis."
(17-03-2023, 13:39 PM)Daff Kirjutas: ...
Enne sõja kuulutamist jänkile uuriti veel asja ja tuli välja, et kapitalist aurutab touduteravilja, et ei läheks idanema ja säiliks kindel kvaliteet.
...
Aurutamist ei usu (kuigi ka see oli võimalik, eriti haiguste ja kahjurite tõrjeks), aga teine võimalus on labane aja kokkuhoid kuivatamisel. Mitte kogu USA nisu ei kasva kesklääne kuivadel väljadel, vaid üksjagu kasvab isegi praegu niiskemas vööndis. Seal tuleb, sarnaselt meile, vilja peale koristamist kuivatada. Seemne eluvõime säilimiseks ei tohi seda teha liiga kiiresti (loe: liiga kuuma õhuga), vaid aeglaselt jahedama õhuga. Vastik ihne kapitalist ei viitsinud seemnenisu kuivatamisega jorutada, vaid pani toidu/söödaviljareziimil, et vili kiiresti välja saada. Sedasi on ka meil viljast eluvaimu välja grillitud küll ja küll.
(Seda postitust muudeti viimati: 17-03-2023, 20:27 PM ja muutjaks oli Mossemees.)
(17-03-2023, 12:49 PM)pen.skar Kirjutas: Ime et tookord sellega lennukisse sai ja 10 km kõrgusel punni pealt ei visanud.
Lennuk on hermeetiline, muidu viskaks kõik reisijad 10 km kõrgusel "punni pealt" või täpsemalt lusika nurka. Kui siiski midagi peaks juhtuma ja hermeetilisus kaduma, kukuvad kohe hapnikumaskid laest alla, piloodid vähendavad kõrgust nii 3-4 km peale ja üldjuhul ka maandutakse lähimal lennuväljal. Aga lennukisse pääses noil aegadel jah igasugu asjadega. Tuleb meelde juhtum, kus mingi vennike võttis salongi kaasa raadio, mille sisse oli peidetud püstol. Lennu ajal võttis mees selle välja ja nõudis maandumist Stockholmis. Või siis juhtum, kus grupp alpiniste koos oma varustusega hakkasid lennuki peale minema. Tahtsid alpinistikirkad koos äraantava pagasiga lennuki pagasiruumi saata. Selle peale olnud resoluutne vastus, et ei mingil juhul! Need ju teravad, lõhuvad seal viimaks teiste inimeste kohvrid ära. Võtate salongi kaasa ja vsjo!
(Seda postitust muudeti viimati: 18-03-2023, 20:13 PM ja muutjaks oli isandpauk.)
Millisest kohast annaks siin tühikäiku grammi peale keerata? Volvo rida-6 diisel D70B aastast 1974?
Edit: mulle saadeti juhend, mille järgi on otsa peal ülemine polt tühikäigu reguleerimine ja alumine tühikäigu stabiliseerimine.
Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina kaitseväele.
(Seda postitust muudeti viimati: 19-03-2023, 19:38 PM ja muutjaks oli CORRADOg60.)
(18-03-2023, 17:39 PM)isandpauk Kirjutas: Millisest kohast annaks siin tühikäiku grammi peale keerata? Volvo rida-6 diisel D70B aastast 1974?
Edit: mulle saadeti juhend, mille järgi on otsa peal ülemine polt tühikäigu reguleerimine ja alumine tühikäigu stabiliseerimine.
Peaks käima nii;
- mõlemad kübarad maha
- jämedam kruvi niipalju lahti et pöörded enam edasisest keeramisest ennast segada ei lase
- peenemast pöörded peaaegu paika(paarkümmend rpm-i allapoole normi)
- jämedamast lõplikult paika
- vastumutrid kinni ja kübarad tagasi
P.S
Kuna lugupeetav kaasfoorumlane juhtis tähelepanu teadmata seisundis pumbaga kaasnevatele ohtudele siis lisan siia hoiatuse tulevastele lugejatele.
Võiks olla valmis olukorraks kus peale pumba näppimist/paigaldust regulaator jääb kinni ja pöörded hakkavad kontrollimatult tõusma. Ehk siis käepärast võiks olla vahendid millega tungiva vajaduse tekkimisel saaks sulgeda kiiresti ja kindlalt õhu tee sisselaskesse.
Kuigi seda "lõhkuma minekut" ei saa lugeda eriti tõenäoliseks(ca 20 aastase karjääri jooksul olen kindlasti kümnete kui mitte rohkemate küsija pildil oleva pumba liigikaaslaste paigalduse ja reguleerimise juures tegev olnud ja pole sellel pumbatüübil veel minu nähes seda juhtunud) siis valmisolek halvimaks ei tee paha.
(18-03-2023, 17:39 PM)isandpauk Kirjutas: Millisest kohast annaks siin tühikäiku grammi peale keerata? Volvo rida-6 diisel D70B aastast 1974?
Edit: mulle saadeti juhend, mille järgi on otsa peal ülemine polt tühikäigu reguleerimine ja alumine tühikäigu stabiliseerimine.
Peaks käima nii;
- mõlemad kübarad maha
- jämedam kruvi niipalju lahti et pöörded enam edasisest keeramisest ennast segada ei lase
- peenemast pöörded peaaegu paika(paarkümmend rpm-i allapoole normi)
- jämedamast lõplikult paika
- vastumutrid kinni ja kübarad tagasi
Tänan. Asi selge ja reguleering tehtud.
Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina kaitseväele.
(17-03-2023, 13:39 PM)Daff Kirjutas: ...
Enne sõja kuulutamist jänkile uuriti veel asja ja tuli välja, et kapitalist aurutab touduteravilja, et ei läheks idanema ja säiliks kindel kvaliteet.
...
Aurutamist ei usu (kuigi ka see oli võimalik, eriti haiguste ja kahjurite tõrjeks), aga teine võimalus on labane aja kokkuhoid kuivatamisel...Vastik ihne kapitalist ei viitsinud seemnenisu kuivatamisega jorutada, vaid pani toidu/söödaviljareziimil, et vili kiiresti välja saada. Sedasi on ka meil viljast eluvaimu välja grillitud küll ja küll.
Allikaid usaldades oli antud juhul süüdi laiahingeline nõukogude bürokraat, kes senti saagides seemnevilja pähe söödavilja tellis. Sest vili on vili. Aurutamine või kuumutamine antud juhul olemuslikku rolli ei mänginud. Hiljem oldi piinlikusest vait või kirjutati ettevaatlikult midagi Suurest Ikaldusest.
Kommunaaltasandil lasti lisaks lahti jutt, et sai teeb paksuks. Paljud usuvad sellist jama isegi nüüd, pool sajandit hiljem, valgustussajandil, internetiajastul. Meil näiteks naispere üldse saiakannikaid ei söö, sest see pidi eriti hästi ahtrit kasvatama. Aga mulle need küll maitsevad. Kuigi kui siinjuures ahtreid võrdlema hakata, siis...jah.
Raputaks tolmu vanalt teemalt: https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=63541&pid=509798#pid509798
Minu küsimus on, et kas neid butt weld clamp-e ka Eesti kaubanusvõrgust saab? Vahet pole kas füüsiline või veebipood.
Minuteada esimene saiakannikas kasvatas tisse ja tagumine ahtrit. Mul kaasa jätab samal põhjusel needsamad saia osad söömata. Aga tiss ja "tuss" kasvavad ikka...
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
(Seda postitust muudeti viimati: 29-03-2023, 09:57 AM ja muutjaks oli 13piisab.)
Vabandan teemast välja pärast (teemaalgatajat see ilmselgelt ei puuduta), aga kas plaadi otste jätkukohad tuleks täiendavalt toetada? Mingi veksel tala või lihtsalt laud alla punnsoone kohale?
Seni käin pehme sammuga oma "karukoopas"
Mina olen pannud. Kui ka mitte talade vahele vekseldust siis lauajupi või klotsi otsi omavahel siduma.
Kurat teab kuhu kunagi järeltuleval põlvel piljardilaua või klaveri jalg toetuma hakkab.
(29-03-2023, 10:25 AM)Telc Kirjutas: Mina olen pannud. Kui ka mitte talade vahele vekseldust siis lauajupi või klotsi otsi omavahel siduma.
Kurat teab kuhu kunagi järeltuleval põlvel piljardilaua või klaveri jalg toetuma hakkab.
OK, tänud.
Nuputan sinna mingi täiendava sidumise.
Klaverit sinna ei vii, aga ...
(Seda postitust muudeti viimati: 29-03-2023, 12:27 PM ja muutjaks oli Mart Laanelepp.)
Siis ei oleks ju punniga plaadil mingit mõtet ? Mul on tehtud maja teise korruse põrand, pööningu ja kuuri pööningu põrandad punniga 22mm OSB-st ja ei ole küll vajadust näinud punniga liite alla lisatoe jaoks.
(29-03-2023, 12:27 PM)Mart Laanelepp Kirjutas: Siis ei oleks ju punniga plaadil mingit mõtet ? Mul on tehtud maja teise korruse põrand, pööningu ja kuuri pööningu põrandad punniga 22mm OSB-st ja ei ole küll vajadust näinud punniga liite alla lisatoe jaoks.
ma igaks petteks rihtisin liitekohtade alla laagid, samuti 22 mm punniga osb, 8 aastat on kestnud.
